Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon
1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Jalavägi, Kaitsepataljonid, Major, Saksa Korrapolitsei, Suursaksa Riik, Wehrmacht.
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
1. Eesti Politseirügement ja Jalavägi · 288. Kaitsepataljon ja Jalavägi ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
1. Eesti Politseirügement ja Kaitsepataljonid · 288. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid ·
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
1. Eesti Politseirügement ja Major · 288. Kaitsepataljon ja Major ·
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
1. Eesti Politseirügement ja Saksa Korrapolitsei · 288. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
1. Eesti Politseirügement ja Suursaksa Riik · 288. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
1. Eesti Politseirügement ja Wehrmacht · 288. Kaitsepataljon ja Wehrmacht ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon ühist
- Millised on sarnasused 1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon
Võrdlus 1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon
1. Eesti Politseirügement on 32 suhted, samas 288. Kaitsepataljon 19. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 11.76% = 6 / (32 + 19).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
