Sarnasusi 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner
1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander Tõnisson, Allohvitser, Dessant, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Hannes Walter, Johan Pitka, Johannes Orasmaa, Karl Terras, Kindralmajor, Kompanii, Loodearmee, Nooremleitnant, Punaarmee, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sõjavägede Ülemjuhataja, Soomusauto, Soomusrong, Staabikapten, Staap, Tallinn, Tartu, Vabadussõda, Viljandi, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 12. veebruar, 17. oktoober, ..., 2. Diviis, 20. jaanuar, 22. juuni, 26. november, 7. jaanuar. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Tõnisson · Aleksander Tõnisson ja Johan Laidoner ·
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
1. Suurtükiväepolk ja Allohvitser · Allohvitser ja Johan Laidoner ·
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
1. Suurtükiväepolk ja Dessant · Dessant ja Johan Laidoner ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti · Eesti ja Johan Laidoner ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti Ajutine Valitsus · Eesti Ajutine Valitsus ja Johan Laidoner ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti Rahvavägi · Eesti Rahvavägi ja Johan Laidoner ·
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
1. Suurtükiväepolk ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Johan Laidoner ·
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
1. Suurtükiväepolk ja Hannes Walter · Hannes Walter ja Johan Laidoner ·
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
1. Suurtükiväepolk ja Johan Pitka · Johan Laidoner ja Johan Pitka ·
Johannes Orasmaa
Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
1. Suurtükiväepolk ja Johannes Orasmaa · Johan Laidoner ja Johannes Orasmaa ·
Karl Terras
Karl Johannes Terras (9. september 1890 Vaivara vald, Virumaa – 16.oktoober 1942 Kirovi oblast) oli jurist, Eesti Vabariigi riigisekretär 1921–1940, I Riiginõukogu liige.
1. Suurtükiväepolk ja Karl Terras · Johan Laidoner ja Karl Terras ·
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
1. Suurtükiväepolk ja Kindralmajor · Johan Laidoner ja Kindralmajor ·
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
1. Suurtükiväepolk ja Kompanii · Johan Laidoner ja Kompanii ·
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
1. Suurtükiväepolk ja Loodearmee · Johan Laidoner ja Loodearmee ·
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
1. Suurtükiväepolk ja Nooremleitnant · Johan Laidoner ja Nooremleitnant ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
1. Suurtükiväepolk ja Punaarmee · Johan Laidoner ja Punaarmee ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
1. Suurtükiväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Johan Laidoner ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
1. Suurtükiväepolk ja Sõjavägede Ülemjuhataja · Johan Laidoner ja Sõjavägede Ülemjuhataja ·
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
1. Suurtükiväepolk ja Soomusauto · Johan Laidoner ja Soomusauto ·
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
1. Suurtükiväepolk ja Soomusrong · Johan Laidoner ja Soomusrong ·
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
1. Suurtükiväepolk ja Staabikapten · Johan Laidoner ja Staabikapten ·
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
1. Suurtükiväepolk ja Staap · Johan Laidoner ja Staap ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
1. Suurtükiväepolk ja Tallinn · Johan Laidoner ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Tartu · Johan Laidoner ja Tartu ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
1. Suurtükiväepolk ja Viljandi · Johan Laidoner ja Viljandi ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk · 1. Diviis ja Johan Laidoner ·
1. Eesti jalaväediviis
1.
1. Eesti jalaväediviis ja 1. Suurtükiväepolk · 1. Eesti jalaväediviis ja Johan Laidoner ·
12. veebruar
12.
1. Suurtükiväepolk ja 12. veebruar · 12. veebruar ja Johan Laidoner ·
17. oktoober
17.
1. Suurtükiväepolk ja 17. oktoober · 17. oktoober ja Johan Laidoner ·
2. Diviis
2.
1. Suurtükiväepolk ja 2. Diviis · 2. Diviis ja Johan Laidoner ·
20. jaanuar
20.
1. Suurtükiväepolk ja 20. jaanuar · 20. jaanuar ja Johan Laidoner ·
22. juuni
22.
1. Suurtükiväepolk ja 22. juuni · 22. juuni ja Johan Laidoner ·
26. november
26.
1. Suurtükiväepolk ja 26. november · 26. november ja Johan Laidoner ·
7. jaanuar
7.
1. Suurtükiväepolk ja 7. jaanuar · 7. jaanuar ja Johan Laidoner ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner ühist
- Millised on sarnasused 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner
Võrdlus 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner
1. Suurtükiväepolk on 301 suhted, samas Johan Laidoner 241. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 6.46% = 35 / (301 + 241).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: