Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

1. Suurtükiväepolk

Index 1. Suurtükiväepolk

1.

Sisukord

  1. 301 suhted: Admiral, Aegviidu raudteejaam, Alamkapten, Alampolkovnik, Alūksne, Aleksander Mägi, Aleksander Tõnisson, Aleksandrovskaja Gorka, Allohvitser, Ametnik, Andres Larka, Apekalns, Arst, Artur Tenno, Arumäe, August Aron, August Ratiste, Auvere, Ļaudona, Ülemiste järv, Cēsis, Christian Freyberg, Daugava, Dessant, Divisjon, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Egle, Ereda, Erich Johann Friedrich Toffer, Gaas, Georg Leets, Gulbene, Gustav Kromel, Hannes Walter, Hargla, Härgmäe, Heinrich Laretei, Herbert Brede, Herman Maim, Hobune, Hopa piirkond, Hugo Kauler, Hugo-Johannes Möldre, Ieriķi, Ipriit, Irboska, ... Laienda indeks (251 rohkem) »

Admiral

Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Admiral

Aegviidu raudteejaam

Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aegviidu raudteejaam

Alamkapten

Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Alamkapten

Alampolkovnik

Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Alampolkovnik

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Alūksne

Aleksander Mägi

Aleksander Mägi (12. jaanuar 1895 Tallinn – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti kohtunik.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Mägi

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Tõnisson

Aleksandrovskaja Gorka

Küla plaan (1860) Aleksandrovskaja Gorka (vene Александровская Горка) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aleksandrovskaja Gorka

Allohvitser

Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Allohvitser

Ametnik

pisi Ametnik on isik, kes on ametiasutusega teenistus- ja usaldussuhtes ning kes teostab avaliku võimu.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ametnik

Andres Larka

Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Andres Larka

Apekalns

Apekalnsi kirik Apekalns (ka Opekalns, Apukalns, kohalikus murdes Opekols) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Apekalns

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Arst

Artur Tenno

Artur Tenno Artur Tenno VR I/3 (21. juuli 1894 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 11. aprill 1963 Tori Eesti NSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Artur Tenno

Arumäe

Arumäe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Arumäe

August Aron

August-Eduard Aron VR I/3 (13. november 1896 Laupa, Särevere vald, Järvamaa – 23. veebruar 1930 Lehtse vald, Järvamaa) oli Eesti sõjaväelane (major).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja August Aron

August Ratiste

August Ratiste August Ratiste VR II/3 (25. detsember 1893 Audru, Pärnumaa – 10. aprill 1961 Buenos Aires) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja August Ratiste

Auvere

Auvere on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Auvere

Ļaudona

vene õigeusu kirik Ļaudona (kuni 1926. aastani Liograde) on küla (lielciems) Lätis Madona piirkonnas, Ļaudona valla halduskeskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ļaudona

Ülemiste järv

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ülemiste järv

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Cēsis

Christian Freyberg

Christian-Georg Freyberg (12/24. mai 1892 Pärnu – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti sõjaväelane (alamleitnant/nooremleitnant, 1920/1922).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Christian Freyberg

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Daugava

Dessant

Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Dessant

Divisjon

Divisjon on põhiliselt mereväe või õhuväe väeüksus, mis vastab maaväe pataljonile.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Divisjon

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Rahvavägi

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Egle

Egle võib tähendada järgmist.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Egle

Ereda

Ereda on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ereda

Erich Johann Friedrich Toffer

thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Erich Johann Friedrich Toffer

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Gaas

Georg Leets

Georg Leets VR I/3 ja II/3 (7. august 1896 Pärnu, Liivimaa kubermang – 18. oktoober 1975 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel, 1929).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Georg Leets

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Gulbene

Gustav Kromel

Gustav Karl Kromel VR I/3 (28. veebruar 1887 Loodna, Luiste vald, Läänemaa – juuni 1942 Tšebarkul, Tšeljabinski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja kohtunik.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Gustav Kromel

Hannes Walter

Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hannes Walter

Hargla

Hargla ehk Harglõ on küla Valga maakonnas Valga vallas, Hargla kihelkonna keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hargla

Härgmäe

Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla (vidējciems) Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Härgmäe

Heinrich Laretei

Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 Õisu, Kaarli vald, Viljandimaa – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Heinrich Laretei

Herbert Brede

Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Herbert Brede

Herman Maim

Herman(n) Maim (8. aprill (vkj) / 20. aprill 1894 Tartu – 21. oktoober 1922 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (alamkapten).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Herman Maim

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hobune

Hopa piirkond

Hopa piirkond (läti keeles Apes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hopa piirkond

Hugo Kauler

Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hugo Kauler

Hugo-Johannes Möldre

Hugo-Johannes Möldre (ka Hugo-Johannes Mölder; 25. mai või 26. mail 1896 Kriimani mõis, Haaslava vald, Tartumaa – 16. detsember 1983 Göteborg, Rootsi, maetud Kvibergi kalmistule) oli Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hugo-Johannes Möldre

Ieriķi

Ieriķi (eesti Ieriki, venepäraselt Ramotski) on küla (lielciems) Lätis Drabeši vallas Cēsise piirkonnas Vidzemes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ieriķi

Ipriit

thumb Ipriit ehk sinepigaas ehk 2,2'-diklorodietüülsulfiid on sööbiv aine, mida saab kasutada keemiarelvana.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ipriit

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Irboska

Jaan Soots

Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jaan Soots

Jaan Tõnisson (sõjaväelane)

Staabikapten Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (24. oktoober 1889 Viljandi vald, Viljandimaa – 8. juuni 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten), VR I/3 ja VR II/3.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jaan Tõnisson (sõjaväelane)

Jalaväelane

Jalaväelane on traditsiooniline sõjaväelane, kes tegutseb lahingus peamiselt jalgsi või suuskadel liikudes käsirelvaga.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jalaväelane

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jalavägi

Jägala

Jägala on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jägala

Jägala jõgi

Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jägala jõgi

Jõepere mõis

Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jõepere mõis

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jõhvi

Joala lahing

Joala lahing (ka Kreenholmi lahing) oli 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõjas Narva lahingu ajal toimunud kokkupõrge Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Joala lahing

Johan Laidoner

Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner

Johan Pitka

Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johan Pitka

Johannes Orasmaa

Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johannes Orasmaa

Johannes Remmel

Johannes Remmel VR II/3, VR II/2 (kuni 1920. aastani Johann Remmel; 27. juuni 1897 Kudruküla, Vaivara vald – 12. november 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johannes Remmel

Kaader (töötajaskond)

Kaader (prantsuse keeles cadres) – isikkoosseis, personal, töötajaskond; asutuse, ettevõtte või organisatsiooni kvalifitseeritud ja vilunud töötajad; laiemalt: tööala väljaõpetatud töötajaskond.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaader (töötajaskond)

Kaberla

Kaberla on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaberla

Kaberla oja

Kaberla oja (ka Kaberneeme oja) on oja Harju maakonnas Jõelähtme ja Kuusalu vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaberla oja

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaitseväe Akadeemia

Kallivere (Ingeri)

Kallivere (vene keeles Калливере, soome keeles Kallivieri) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Kuzjomkino vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kallivere (Ingeri)

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kapten

Karksi

Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karksi

Karl Kool

Karl Kool 1920ndad Karl Aleksander Kool VR I/3 (20. märts 1891 Tartu – 1. november 1934 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karl Kool

Karl Terras

Karl Johannes Terras (9. september 1890 Vaivara vald, Virumaa – 16.oktoober 1942 Kirovi oblast) oli jurist, Eesti Vabariigi riigisekretär 1921–1940, I Riiginõukogu liige.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karl Terras

Karl Tiitso

Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karl Tiitso

Karula

Karula on küla Valgamaal Valga vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karula

Kärstna

Kärstna on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kärstna

Kärstna mõis

Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kärstna mõis

Kiiu mõis

Kiiu vasallilinnus Kiiu mõis (saksa keeles Kida või Kyda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kiiu mõis

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kindralmajor

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kingissepp

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kirves

Kohtla

Kohtla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kohtla

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kolonel

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kolonelleitnant

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kompanii

Koporje laht

Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Koporje laht

Koskolovo

Koskolovo (1911) Koskolovo (vene Косколово, soome Koskisenkylä, isuri Koskisenkülä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Luuga lahe lähedal; ajalooliselt Ingerimaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Koskolovo

Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krasnaja Gorka operatsioon

Krivasoo

Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo

Krivasoo lahing

Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo lahing

Krustpils

Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krustpils

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Landesveeri sõda

Lauga jõgi

Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lauga jõgi

Lauga laht

Soome lahe idaosa kaart Lauga laht ehk Luuga laht (vene keeles Лужская губа) on laht Venemaa loodeosas, Soome lahe osa.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lauga laht

Lehtmetsa (Järva)

Lehtmetsa on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lehtmetsa (Järva)

Leitnant

100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Leitnant

Lennuk

Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lennuk

Lipnik

Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lipnik

Loodearmee

Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Loodearmee

Major

Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Major

Martin Grossholm

Martin August Grossholm, ka Martin Grosholm (9. juuli 1896 Vatla mõis, Läänemaa – 12. august 1966 Tallinn) oli eesti advokaat.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Martin Grossholm

Mürsk

Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Mürsk

Mõdriku

Mõdriku on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Mõdriku

Mõniste

Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Mõniste

Meriküla

Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Meriküla

Metsküla (Alutaguse)

Metsküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Metsküla (Alutaguse)

Morna

Morna on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Morna

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva jõgi

Narva maantee (Tallinn)

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva maantee (Tallinn)

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva-Jõesuu

Neeruti mõis (Kadrina)

Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Neeruti mõis (Kadrina)

Nooremleitnant

Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Nooremleitnant

Nurkse

Nurkse on küla Lääne-Viru maakonna Vinni vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Nurkse

Oandu (Lüganuse)

Oandu (18. sajandi kaartidel Oando) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Oandu (Lüganuse)

Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ohvitser

Orkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Orkester

Oskar Palu

Oskar Palu 1919. aastal Oskar Palu VR I/3 ja II/3 (13. juuli 1894 Vastse-Nõo vald, Tartumaa – 3. veebruar 1978 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja arst.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Oskar Palu

Osvald Einer

Osvald Einer VR II/3 (4. oktoober 1889 Valga – 23. juuni 1962 Toronto) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja advokaat.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Osvald Einer

Otto Treufeldt

Otto Treufeldt VR II/3 (10. veebruar 1898 Vaimastvere vald (Laiuse kihelkond), Tartumaa – 23. november 1943 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (major).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Otto Treufeldt

Padrun

Padrun Padrun on vint- või sileraudsetes tulirelvades kasutatav laskemoonaliik.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Padrun

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Paide

Paul Johannes Borkmann

Paul Johannes Borkmann VR I/3 (kuni 1935 Paul Borkmann; 3. vkj/15. aprill 1891 Vana-Kuuste vald, Tartumaa Liivimaa – 14. september 1936 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Paul Johannes Borkmann

Paul Kuusik

Paul Kuusik (23. aprill 1912 Pärnu – 3. juuni 1989 Võru) oli eesti näitleja.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Paul Kuusik

Pähklimäe mõis

Pähklimäe mõis (ka Pähklamäe mõis; saksa keeles Nöteberg) oli Arumäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal (vaadatud 27.01.2016).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pähklimäe mõis

Põlula mõis

Põlula mõis (saksa keeles Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Põlula mõis

Pedeli mõis

Pedeli mõis, ka Pedele mõis (saksa keeles Peddeln, varem Seiershof, läti keeles Pedeles muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pedeli mõis

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Petseri

Petseri raudteejaam

Petseri raudteejaam (vene keeles Печоры-Псковские) on raudteejaam Pihkva–Riia raudteel Venemaal Pihkva oblastis Petseris.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Petseri raudteejaam

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pihkva

Piusa jõgi

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Piusa jõgi

Pruuna mõis

Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pruuna mõis

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Punaarmee

Raasiku raudteejaam

Raasiku raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Raasiku vallas Raasiku alevikus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Raasiku raudteejaam

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rakvere

Rannu (Viru-Nigula)

Rannu on küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rannu (Viru-Nigula)

Ratsarügement

Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ratsarügement

Raudna (Viru-Nigula)

Raudna oli küla Virumaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Raudna (Viru-Nigula)

Rägavere (Tapa)

Rägavere on küla Lääne-Virumaal Tapa vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rägavere (Tapa)

Rägavere lahing

Rägavere lahing oli relvakonflikt Eesti Vabadussõja käigus Lääne-Virumaal Eesti Rahvaväe ja Vene SFNV Punaarmee ja Eestimaa kütivägede vahel Rägavere küla piirkonnas 15.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rägavere lahing

Rägavere mõis

Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rägavere mõis

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rügement

Rühm (sõjandus)

Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rühm (sõjandus)

Rõuge

Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rõuge

Richard Lessel

Richard Vilhelm Paul Lessel VR I/3 (28. juuni 1884 Kunda-Malla vald, Virumaa – aprill 1972) oli Eesti sõjaväelane (major).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Richard Lessel

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Riia

Riigiküla

Riigiküla on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kudruküla ja Tõrvajõe küla territooriumil.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Riigiküla

Rong

Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rong

Rummu mõis

Rummu mõis (saksa keeles Rumm) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas (mõnedes allikates Kuusalu kihelkonnas) Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rummu mõis

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Sala (Kingissepa rajoon)

Sala (vene Сала) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sala (Kingissepa rajoon)

Sõdur

Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures. Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures laulmas. Sõdur on allüksuse rivikoosseisu põhivõitleja üldnimetus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sõdur

Sõdur (ajakiri)

Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sõdur (ajakiri)

Sõjavägede Ülemjuhataja

Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sõjavägede Ülemjuhataja

Sillamäe

Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sillamäe

Sillapea

Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sillapea

Soldina mõis

Soldina mõisa (ka Soldino mõisa) all võidakse mõelda.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soldina mõis

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soome

Soomusauto

Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soomusauto

Soomusrong

Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soomusrong

Staabikapten

Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Staabikapten

Staap

Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Staap

Strenči

Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Strenči

Suurtükipatarei

Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükipatarei

Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükivägi

Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükivägi

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükk

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tallinn

Tallinna 1. kaitsepataljon

Tallinna 1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tallinna 1. kaitsepataljon

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tallinna–Narva raudtee

Tammiku

Tammiku on alevik Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tammiku

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tapa

Tapa raudteejaam

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tapa raudteejaam

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tartu

Türsamäe mõis

Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Türsamäe mõis

Tõrvajõe

Tõrvajõe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tõrvajõe

Toe Nõmm

Toe Nõmm (sündinud 23. septembril 1953 Kavastu külas Tartu rajoonis) on eesti sõjaajaloolane.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Toe Nõmm

Tulejuht

Suurtükiväe tulejuhi NATO taktikaline tingmärk Tulejuht (ka kaudtulejuht, suurtükiväe tulejuht) on sõjaväelane, kes tellib ja suunab peamiselt kinniselt tulepositsioonilt tulistavate kaudtulerelvade tuld.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tulejuht

Turna

Turna on küla (mazciems) Lätis Valka piirkonnas Ērģeme vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Turna

Udriku mõis

Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Udriku mõis

Ulvi mõis

Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ulvi mõis

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda

Vaeküla

Vaeküla on küla Lääne-Virumaal Rakvere vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vaeküla

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Valga (Liivimaa)

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Valmiera

Vana-Laitsna

Vana-Laitsna (ka Laitsna; läti keeles Veclaicene) on endine asula Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vana-Laitsna

Vanaküla (Leningradi oblast)

Vanaküla (vene Ванакюля, varem vene Илькино ('Ilkino'); soome Vanhakylä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Rosona jõe ääres.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vanaküla (Leningradi oblast)

Vasavere

Vasavere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vasavere

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vastseliina

Väike-Soldina mõis

Väike-Soldina mõis, ka Reeküla mõis; Sundja mõis (saksa keeles Klein-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Väike-Soldina mõis

Võrnu

Võrnu on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Võrnu

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Võru

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Võrumaa

Vetla

Vaade Vetlas asuvale Kõrvemaa maastikukaitsealale 2021. aasta kevadel Droonivideo Vetla külas 2021. aasta sügisel Vetla küla ja Jägala jõgi udus (september 2021) Vetla küla on küla Harju maakonnas Anija valla idaosas Jägala jõe ääres.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vetla

Viļaka

Viļaka (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz) on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Viļaka

Vikerraadio

Vikerraadio on Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vikerraadio

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Viljandi

Vinni

Vinni mõisa peahoone. Vinni on alevik Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vinni

Viru rinne

Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Virumaa

1. august

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. august

1. detsember

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. detsember

1. Diviis

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Diviis

1. Eesti jalaväediviis

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Eesti jalaväediviis

1. jaanuar

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. jaanuar

1. Jalaväerügement

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Jalaväerügement

1. juuni

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. juuni

1. Suurtükiväegrupp

1.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Suurtükiväegrupp

10. detsember

10.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. detsember

10. jaanuar

10.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. jaanuar

10. mai

10.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. mai

10. märts

10.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. märts

10. november

10.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. november

10. veebruar

10.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. veebruar

11. september

11.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 11. september

12. detsember

12.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 12. detsember

12. veebruar

12.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 12. veebruar

13. august

13.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 13. august

13. detsember

13.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 13. detsember

13. jaanuar

13.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 13. jaanuar

14. august

14.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. august

14. detsember

14.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. detsember

14. jaanuar

14.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. jaanuar

14. juuli

14.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. juuli

14. veebruar

14.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. veebruar

15. juuli

15.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. juuli

15. märts

15.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. märts

15. november

15.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. november

15. veebruar

15.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. veebruar

16. jaanuar

16.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 16. jaanuar

16. november

16.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 16. november

16. oktoober

16.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 16. oktoober

17. juuni

17.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 17. juuni

17. november

17.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 17. november

17. oktoober

17.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 17. oktoober

18. detsember

18.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. detsember

18. jaanuar

18.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. jaanuar

18. november

18.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. november

18. veebruar

18.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. veebruar

1895

1895.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1895

19. august

19.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 19. august

19. juuni

19.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 19. juuni

19. november

19.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 19. november

1918

1918.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1918

1919

1919.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1919

1920

1920.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1920

1921

1921.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1921

1922

1922.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1922

1923

1923.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1923

1924

1924.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1924

2. Üksik jalaväepataljon

2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Üksik jalaväepataljon

2. Diviis

2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Diviis

2. jaanuar

2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. jaanuar

2. Suurtükiväegrupp

2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Suurtükiväegrupp

2. Suurtükiväepolk

2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Suurtükiväepolk

2. veebruar

2.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. veebruar

20. august

20.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. august

20. detsember

20.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. detsember

20. jaanuar

20.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. jaanuar

20. november

20.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. november

21. mai

21.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 21. mai

21. märts

21.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 21. märts

21. november

21.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 21. november

22. juuni

22.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 22. juuni

22. november

22.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 22. november

22. oktoober

22.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 22. oktoober

23. august

23.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 23. august

23. november

23.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 23. november

24. november

24.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 24. november

25. november

25.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 25. november

26. detsember

26.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 26. detsember

26. november

26.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 26. november

26. veebruar

26.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 26. veebruar

27. detsember

27.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 27. detsember

27. jaanuar

27.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 27. jaanuar

27. mai

27.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 27. mai

28. detsember

28.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 28. detsember

28. november

28.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 28. november

29. juuni

29.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 29. juuni

29. november

29.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 29. november

3. Suurtükiväepolk

3.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 3. Suurtükiväepolk

30. detsember

30.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 30. detsember

31. detsember

31.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 31. detsember

31. jaanuar

31.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 31. jaanuar

4. august

4.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. august

4. Üksik Jalaväepataljon

4.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. Üksik Jalaväepataljon

4. jaanuar

4.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. jaanuar

4. veebruar

4.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. veebruar

5. Üksik Jalaväepataljon

5.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 5. Üksik Jalaväepataljon

5. jaanuar

5.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 5. jaanuar

5. veebruar

5.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 5. veebruar

6. Üksik Jalaväepataljon

6.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 6. Üksik Jalaväepataljon

6. detsember

6.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 6. detsember

6. jaanuar

6.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 6. jaanuar

7. aprill

7.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. aprill

7. august

7.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. august

7. jaanuar

7.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. jaanuar

7. Jalaväerügement

7.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. Jalaväerügement

7. oktoober

7.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. oktoober

8. august

8.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 8. august

8. jaanuar

8.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 8. jaanuar

9. detsember

9.

Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 9. detsember

Tuntud ka kui 1. Suurtükiväe Polk, 1. Suurtükiväerügement, 1. Välja Suurtükiväe Rügement.

, Jaan Soots, Jaan Tõnisson (sõjaväelane), Jalaväelane, Jalavägi, Jägala, Jägala jõgi, Jõepere mõis, Jõhvi, Joala lahing, Johan Laidoner, Johan Pitka, Johannes Orasmaa, Johannes Remmel, Kaader (töötajaskond), Kaberla, Kaberla oja, Kaitseväe Akadeemia, Kallivere (Ingeri), Kapten, Karksi, Karl Kool, Karl Terras, Karl Tiitso, Karula, Kärstna, Kärstna mõis, Kiiu mõis, Kindralmajor, Kingissepp, Kirves, Kohtla, Kolonel, Kolonelleitnant, Kompanii, Koporje laht, Koskolovo, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo, Krivasoo lahing, Krustpils, Landesveeri sõda, Lauga jõgi, Lauga laht, Lehtmetsa (Järva), Leitnant, Lennuk, Lipnik, Loodearmee, Major, Martin Grossholm, Mürsk, Mõdriku, Mõniste, Meriküla, Metsküla (Alutaguse), Morna, Narva, Narva jõgi, Narva maantee (Tallinn), Narva-Jõesuu, Neeruti mõis (Kadrina), Nooremleitnant, Nurkse, Oandu (Lüganuse), Ohvitser, Orkester, Oskar Palu, Osvald Einer, Otto Treufeldt, Padrun, Paide, Paul Johannes Borkmann, Paul Kuusik, Pähklimäe mõis, Põlula mõis, Pedeli mõis, Petseri, Petseri raudteejaam, Pihkva, Piusa jõgi, Pruuna mõis, Punaarmee, Raasiku raudteejaam, Rakvere, Rannu (Viru-Nigula), Ratsarügement, Raudna (Viru-Nigula), Rägavere (Tapa), Rägavere lahing, Rägavere mõis, Rügement, Rühm (sõjandus), Rõuge, Richard Lessel, Riia, Riigiküla, Rong, Rummu mõis, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sala (Kingissepa rajoon), Sõdur, Sõdur (ajakiri), Sõjavägede Ülemjuhataja, Sillamäe, Sillapea, Soldina mõis, Soome, Soomusauto, Soomusrong, Staabikapten, Staap, Strenči, Suurtükipatarei, Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi), Suurtükivägi, Suurtükk, Tallinn, Tallinna 1. kaitsepataljon, Tallinna–Narva raudtee, Tammiku, Tapa, Tapa raudteejaam, Tartu, Türsamäe mõis, Tõrvajõe, Toe Nõmm, Tulejuht, Turna, Udriku mõis, Ulvi mõis, Vabadussõda, Vaeküla, Valga (Liivimaa), Valmiera, Vana-Laitsna, Vanaküla (Leningradi oblast), Vasavere, Vastseliina, Väike-Soldina mõis, Võrnu, Võru, Võrumaa, Vetla, Viļaka, Vikerraadio, Viljandi, Vinni, Viru rinne, Virumaa, 1. august, 1. detsember, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 1. jaanuar, 1. Jalaväerügement, 1. juuni, 1. Suurtükiväegrupp, 10. detsember, 10. jaanuar, 10. mai, 10. märts, 10. november, 10. veebruar, 11. september, 12. detsember, 12. veebruar, 13. august, 13. detsember, 13. jaanuar, 14. august, 14. detsember, 14. jaanuar, 14. juuli, 14. veebruar, 15. juuli, 15. märts, 15. november, 15. veebruar, 16. jaanuar, 16. november, 16. oktoober, 17. juuni, 17. november, 17. oktoober, 18. detsember, 18. jaanuar, 18. november, 18. veebruar, 1895, 19. august, 19. juuni, 19. november, 1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 2. Üksik jalaväepataljon, 2. Diviis, 2. jaanuar, 2. Suurtükiväegrupp, 2. Suurtükiväepolk, 2. veebruar, 20. august, 20. detsember, 20. jaanuar, 20. november, 21. mai, 21. märts, 21. november, 22. juuni, 22. november, 22. oktoober, 23. august, 23. november, 24. november, 25. november, 26. detsember, 26. november, 26. veebruar, 27. detsember, 27. jaanuar, 27. mai, 28. detsember, 28. november, 29. juuni, 29. november, 3. Suurtükiväepolk, 30. detsember, 31. detsember, 31. jaanuar, 4. august, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. jaanuar, 4. veebruar, 5. Üksik Jalaväepataljon, 5. jaanuar, 5. veebruar, 6. Üksik Jalaväepataljon, 6. detsember, 6. jaanuar, 7. aprill, 7. august, 7. jaanuar, 7. Jalaväerügement, 7. oktoober, 8. august, 8. jaanuar, 9. detsember.