Sisukord
301 suhted: Admiral, Aegviidu raudteejaam, Alamkapten, Alampolkovnik, Alūksne, Aleksander Mägi, Aleksander Tõnisson, Aleksandrovskaja Gorka, Allohvitser, Ametnik, Andres Larka, Apekalns, Arst, Artur Tenno, Arumäe, August Aron, August Ratiste, Auvere, Ļaudona, Ülemiste järv, Cēsis, Christian Freyberg, Daugava, Dessant, Divisjon, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Egle, Ereda, Erich Johann Friedrich Toffer, Gaas, Georg Leets, Gulbene, Gustav Kromel, Hannes Walter, Hargla, Härgmäe, Heinrich Laretei, Herbert Brede, Herman Maim, Hobune, Hopa piirkond, Hugo Kauler, Hugo-Johannes Möldre, Ieriķi, Ipriit, Irboska, ... Laienda indeks (251 rohkem) »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Admiral
Aegviidu raudteejaam
Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aegviidu raudteejaam
Alamkapten
Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Alamkapten
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Alampolkovnik
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Alūksne
Aleksander Mägi
Aleksander Mägi (12. jaanuar 1895 Tallinn – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti kohtunik.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Mägi
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Tõnisson
Aleksandrovskaja Gorka
Küla plaan (1860) Aleksandrovskaja Gorka (vene Александровская Горка) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Aleksandrovskaja Gorka
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Allohvitser
Ametnik
pisi Ametnik on isik, kes on ametiasutusega teenistus- ja usaldussuhtes ning kes teostab avaliku võimu.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ametnik
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Andres Larka
Apekalns
Apekalnsi kirik Apekalns (ka Opekalns, Apukalns, kohalikus murdes Opekols) on küla (mazciems) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Apekalns
Arst
Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Arst
Artur Tenno
Artur Tenno Artur Tenno VR I/3 (21. juuli 1894 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 11. aprill 1963 Tori Eesti NSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Artur Tenno
Arumäe
Arumäe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Arumäe
August Aron
August-Eduard Aron VR I/3 (13. november 1896 Laupa, Särevere vald, Järvamaa – 23. veebruar 1930 Lehtse vald, Järvamaa) oli Eesti sõjaväelane (major).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja August Aron
August Ratiste
August Ratiste August Ratiste VR II/3 (25. detsember 1893 Audru, Pärnumaa – 10. aprill 1961 Buenos Aires) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja August Ratiste
Auvere
Auvere on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Auvere
Ļaudona
vene õigeusu kirik Ļaudona (kuni 1926. aastani Liograde) on küla (lielciems) Lätis Madona piirkonnas, Ļaudona valla halduskeskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ļaudona
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ülemiste järv
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Cēsis
Christian Freyberg
Christian-Georg Freyberg (12/24. mai 1892 Pärnu – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti sõjaväelane (alamleitnant/nooremleitnant, 1920/1922).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Christian Freyberg
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Daugava
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Dessant
Divisjon
Divisjon on põhiliselt mereväe või õhuväe väeüksus, mis vastab maaväe pataljonile.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Divisjon
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Rahvavägi
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Egle
Egle võib tähendada järgmist.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Egle
Ereda
Ereda on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ereda
Erich Johann Friedrich Toffer
thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Erich Johann Friedrich Toffer
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Gaas
Georg Leets
Georg Leets VR I/3 ja II/3 (7. august 1896 Pärnu, Liivimaa kubermang – 18. oktoober 1975 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel, 1929).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Georg Leets
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Gulbene
Gustav Kromel
Gustav Karl Kromel VR I/3 (28. veebruar 1887 Loodna, Luiste vald, Läänemaa – juuni 1942 Tšebarkul, Tšeljabinski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja kohtunik.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Gustav Kromel
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hannes Walter
Hargla
Hargla ehk Harglõ on küla Valga maakonnas Valga vallas, Hargla kihelkonna keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hargla
Härgmäe
Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla (vidējciems) Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Härgmäe
Heinrich Laretei
Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 Õisu, Kaarli vald, Viljandimaa – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Heinrich Laretei
Herbert Brede
Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Herbert Brede
Herman Maim
Herman(n) Maim (8. aprill (vkj) / 20. aprill 1894 Tartu – 21. oktoober 1922 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (alamkapten).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Herman Maim
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hobune
Hopa piirkond
Hopa piirkond (läti keeles Apes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hopa piirkond
Hugo Kauler
Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hugo Kauler
Hugo-Johannes Möldre
Hugo-Johannes Möldre (ka Hugo-Johannes Mölder; 25. mai või 26. mail 1896 Kriimani mõis, Haaslava vald, Tartumaa – 16. detsember 1983 Göteborg, Rootsi, maetud Kvibergi kalmistule) oli Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Hugo-Johannes Möldre
Ieriķi
Ieriķi (eesti Ieriki, venepäraselt Ramotski) on küla (lielciems) Lätis Drabeši vallas Cēsise piirkonnas Vidzemes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ieriķi
Ipriit
thumb Ipriit ehk sinepigaas ehk 2,2'-diklorodietüülsulfiid on sööbiv aine, mida saab kasutada keemiarelvana.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ipriit
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Irboska
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jaan Soots
Jaan Tõnisson (sõjaväelane)
Staabikapten Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (24. oktoober 1889 Viljandi vald, Viljandimaa – 8. juuni 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten), VR I/3 ja VR II/3.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jaan Tõnisson (sõjaväelane)
Jalaväelane
Jalaväelane on traditsiooniline sõjaväelane, kes tegutseb lahingus peamiselt jalgsi või suuskadel liikudes käsirelvaga.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jalaväelane
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jalavägi
Jägala
Jägala on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jägala
Jägala jõgi
Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jägala jõgi
Jõepere mõis
Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jõepere mõis
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Jõhvi
Joala lahing
Joala lahing (ka Kreenholmi lahing) oli 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõjas Narva lahingu ajal toimunud kokkupõrge Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Joala lahing
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johan Pitka
Johannes Orasmaa
Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johannes Orasmaa
Johannes Remmel
Johannes Remmel VR II/3, VR II/2 (kuni 1920. aastani Johann Remmel; 27. juuni 1897 Kudruküla, Vaivara vald – 12. november 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Johannes Remmel
Kaader (töötajaskond)
Kaader (prantsuse keeles cadres) – isikkoosseis, personal, töötajaskond; asutuse, ettevõtte või organisatsiooni kvalifitseeritud ja vilunud töötajad; laiemalt: tööala väljaõpetatud töötajaskond.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaader (töötajaskond)
Kaberla
Kaberla on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaberla
Kaberla oja
Kaberla oja (ka Kaberneeme oja) on oja Harju maakonnas Jõelähtme ja Kuusalu vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaberla oja
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kaitseväe Akadeemia
Kallivere (Ingeri)
Kallivere (vene keeles Калливере, soome keeles Kallivieri) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Kuzjomkino vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kallivere (Ingeri)
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kapten
Karksi
Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karksi
Karl Kool
Karl Kool 1920ndad Karl Aleksander Kool VR I/3 (20. märts 1891 Tartu – 1. november 1934 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karl Kool
Karl Terras
Karl Johannes Terras (9. september 1890 Vaivara vald, Virumaa – 16.oktoober 1942 Kirovi oblast) oli jurist, Eesti Vabariigi riigisekretär 1921–1940, I Riiginõukogu liige.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karl Terras
Karl Tiitso
Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karl Tiitso
Karula
Karula on küla Valgamaal Valga vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Karula
Kärstna
Kärstna on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kärstna
Kärstna mõis
Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kärstna mõis
Kiiu mõis
Kiiu vasallilinnus Kiiu mõis (saksa keeles Kida või Kyda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kiiu mõis
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kindralmajor
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kingissepp
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kirves
Kohtla
Kohtla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kohtla
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kolonel
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kolonelleitnant
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Kompanii
Koporje laht
Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Koporje laht
Koskolovo
Koskolovo (1911) Koskolovo (vene Косколово, soome Koskisenkylä, isuri Koskisenkülä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Luuga lahe lähedal; ajalooliselt Ingerimaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Koskolovo
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krasnaja Gorka operatsioon
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo
Krivasoo lahing
Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo lahing
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Krustpils
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Landesveeri sõda
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lauga jõgi
Lauga laht
Soome lahe idaosa kaart Lauga laht ehk Luuga laht (vene keeles Лужская губа) on laht Venemaa loodeosas, Soome lahe osa.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lauga laht
Lehtmetsa (Järva)
Lehtmetsa on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lehtmetsa (Järva)
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Leitnant
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lennuk
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Lipnik
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Loodearmee
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Major
Martin Grossholm
Martin August Grossholm, ka Martin Grosholm (9. juuli 1896 Vatla mõis, Läänemaa – 12. august 1966 Tallinn) oli eesti advokaat.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Martin Grossholm
Mürsk
Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Mürsk
Mõdriku
Mõdriku on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Mõdriku
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Mõniste
Meriküla
Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Meriküla
Metsküla (Alutaguse)
Metsküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Metsküla (Alutaguse)
Morna
Morna on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Morna
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva jõgi
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva maantee (Tallinn)
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Narva-Jõesuu
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Neeruti mõis (Kadrina)
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Nooremleitnant
Nurkse
Nurkse on küla Lääne-Viru maakonna Vinni vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Nurkse
Oandu (Lüganuse)
Oandu (18. sajandi kaartidel Oando) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Oandu (Lüganuse)
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ohvitser
Orkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Orkester
Oskar Palu
Oskar Palu 1919. aastal Oskar Palu VR I/3 ja II/3 (13. juuli 1894 Vastse-Nõo vald, Tartumaa – 3. veebruar 1978 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja arst.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Oskar Palu
Osvald Einer
Osvald Einer VR II/3 (4. oktoober 1889 Valga – 23. juuni 1962 Toronto) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja advokaat.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Osvald Einer
Otto Treufeldt
Otto Treufeldt VR II/3 (10. veebruar 1898 Vaimastvere vald (Laiuse kihelkond), Tartumaa – 23. november 1943 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (major).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Otto Treufeldt
Padrun
Padrun Padrun on vint- või sileraudsetes tulirelvades kasutatav laskemoonaliik.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Padrun
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Paide
Paul Johannes Borkmann
Paul Johannes Borkmann VR I/3 (kuni 1935 Paul Borkmann; 3. vkj/15. aprill 1891 Vana-Kuuste vald, Tartumaa Liivimaa – 14. september 1936 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Paul Johannes Borkmann
Paul Kuusik
Paul Kuusik (23. aprill 1912 Pärnu – 3. juuni 1989 Võru) oli eesti näitleja.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Paul Kuusik
Pähklimäe mõis
Pähklimäe mõis (ka Pähklamäe mõis; saksa keeles Nöteberg) oli Arumäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pähklimäe mõis
Põlula mõis
Põlula mõis (saksa keeles Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Põlula mõis
Pedeli mõis
Pedeli mõis, ka Pedele mõis (saksa keeles Peddeln, varem Seiershof, läti keeles Pedeles muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pedeli mõis
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Petseri
Petseri raudteejaam
Petseri raudteejaam (vene keeles Печоры-Псковские) on raudteejaam Pihkva–Riia raudteel Venemaal Pihkva oblastis Petseris.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Petseri raudteejaam
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pihkva
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Piusa jõgi
Pruuna mõis
Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Pruuna mõis
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Punaarmee
Raasiku raudteejaam
Raasiku raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Raasiku vallas Raasiku alevikus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Raasiku raudteejaam
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rakvere
Rannu (Viru-Nigula)
Rannu on küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rannu (Viru-Nigula)
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ratsarügement
Raudna (Viru-Nigula)
Raudna oli küla Virumaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Raudna (Viru-Nigula)
Rägavere (Tapa)
Rägavere on küla Lääne-Virumaal Tapa vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rägavere (Tapa)
Rägavere lahing
Rägavere lahing oli relvakonflikt Eesti Vabadussõja käigus Lääne-Virumaal Eesti Rahvaväe ja Vene SFNV Punaarmee ja Eestimaa kütivägede vahel Rägavere küla piirkonnas 15.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rägavere lahing
Rägavere mõis
Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rägavere mõis
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rügement
Rühm (sõjandus)
Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rühm (sõjandus)
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rõuge
Richard Lessel
Richard Vilhelm Paul Lessel VR I/3 (28. juuni 1884 Kunda-Malla vald, Virumaa – aprill 1972) oli Eesti sõjaväelane (major).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Richard Lessel
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Riia
Riigiküla
Riigiküla on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kudruküla ja Tõrvajõe küla territooriumil.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Riigiküla
Rong
Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rong
Rummu mõis
Rummu mõis (saksa keeles Rumm) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas (mõnedes allikates Kuusalu kihelkonnas) Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Rummu mõis
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Sala (Kingissepa rajoon)
Sala (vene Сала) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sala (Kingissepa rajoon)
Sõdur
Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures. Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures laulmas. Sõdur on allüksuse rivikoosseisu põhivõitleja üldnimetus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sõdur
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sõdur (ajakiri)
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sõjavägede Ülemjuhataja
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sillamäe
Sillapea
Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Sillapea
Soldina mõis
Soldina mõisa (ka Soldino mõisa) all võidakse mõelda.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soldina mõis
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soome
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soomusauto
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Soomusrong
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Staabikapten
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Staap
Strenči
Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Strenči
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükipatarei
Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükivägi
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Suurtükk
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tallinn
Tallinna 1. kaitsepataljon
Tallinna 1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tallinna 1. kaitsepataljon
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tallinna–Narva raudtee
Tammiku
Tammiku on alevik Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tammiku
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tapa
Tapa raudteejaam
Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tapa raudteejaam
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tartu
Türsamäe mõis
Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Türsamäe mõis
Tõrvajõe
Tõrvajõe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tõrvajõe
Toe Nõmm
Toe Nõmm (sündinud 23. septembril 1953 Kavastu külas Tartu rajoonis) on eesti sõjaajaloolane.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Toe Nõmm
Tulejuht
Suurtükiväe tulejuhi NATO taktikaline tingmärk Tulejuht (ka kaudtulejuht, suurtükiväe tulejuht) on sõjaväelane, kes tellib ja suunab peamiselt kinniselt tulepositsioonilt tulistavate kaudtulerelvade tuld.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Tulejuht
Turna
Turna on küla (mazciems) Lätis Valka piirkonnas Ērģeme vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Turna
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Udriku mõis
Ulvi mõis
Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Ulvi mõis
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda
Vaeküla
Vaeküla on küla Lääne-Virumaal Rakvere vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vaeküla
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Valga (Liivimaa)
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Valmiera
Vana-Laitsna
Vana-Laitsna (ka Laitsna; läti keeles Veclaicene) on endine asula Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vana-Laitsna
Vanaküla (Leningradi oblast)
Vanaküla (vene Ванакюля, varem vene Илькино ('Ilkino'); soome Vanhakylä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Rosona jõe ääres.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vanaküla (Leningradi oblast)
Vasavere
Vasavere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vasavere
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vastseliina
Väike-Soldina mõis
Väike-Soldina mõis, ka Reeküla mõis; Sundja mõis (saksa keeles Klein-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Väike-Soldina mõis
Võrnu
Võrnu on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Võrnu
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Võru
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Võrumaa
Vetla
Vaade Vetlas asuvale Kõrvemaa maastikukaitsealale 2021. aasta kevadel Droonivideo Vetla külas 2021. aasta sügisel Vetla küla ja Jägala jõgi udus (september 2021) Vetla küla on küla Harju maakonnas Anija valla idaosas Jägala jõe ääres.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vetla
Viļaka
Viļaka (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz) on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Viļaka
Vikerraadio
Vikerraadio on Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vikerraadio
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Viljandi
Vinni
Vinni mõisa peahoone. Vinni on alevik Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Vinni
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja Virumaa
1. august
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. august
1. detsember
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. detsember
1. Diviis
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Diviis
1. Eesti jalaväediviis
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Eesti jalaväediviis
1. jaanuar
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. jaanuar
1. Jalaväerügement
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Jalaväerügement
1. juuni
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. juuni
1. Suurtükiväegrupp
1.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1. Suurtükiväegrupp
10. detsember
10.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. detsember
10. jaanuar
10.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. jaanuar
10. mai
10.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. mai
10. märts
10.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. märts
10. november
10.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. november
10. veebruar
10.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 10. veebruar
11. september
11.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 11. september
12. detsember
12.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 12. detsember
12. veebruar
12.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 12. veebruar
13. august
13.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 13. august
13. detsember
13.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 13. detsember
13. jaanuar
13.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 13. jaanuar
14. august
14.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. august
14. detsember
14.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. detsember
14. jaanuar
14.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. jaanuar
14. juuli
14.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. juuli
14. veebruar
14.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 14. veebruar
15. juuli
15.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. juuli
15. märts
15.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. märts
15. november
15.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. november
15. veebruar
15.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 15. veebruar
16. jaanuar
16.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 16. jaanuar
16. november
16.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 16. november
16. oktoober
16.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 16. oktoober
17. juuni
17.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 17. juuni
17. november
17.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 17. november
17. oktoober
17.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 17. oktoober
18. detsember
18.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. detsember
18. jaanuar
18.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. jaanuar
18. november
18.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. november
18. veebruar
18.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 18. veebruar
1895
1895.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1895
19. august
19.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 19. august
19. juuni
19.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 19. juuni
19. november
19.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 19. november
1918
1918.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1918
1919
1919.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1919
1920
1920.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1920
1921
1921.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1921
1922
1922.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1922
1923
1923.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1923
1924
1924.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 1924
2. Üksik jalaväepataljon
2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Üksik jalaväepataljon
2. Diviis
2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Diviis
2. jaanuar
2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. jaanuar
2. Suurtükiväegrupp
2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Suurtükiväegrupp
2. Suurtükiväepolk
2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. Suurtükiväepolk
2. veebruar
2.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 2. veebruar
20. august
20.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. august
20. detsember
20.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. detsember
20. jaanuar
20.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. jaanuar
20. november
20.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 20. november
21. mai
21.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 21. mai
21. märts
21.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 21. märts
21. november
21.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 21. november
22. juuni
22.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 22. juuni
22. november
22.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 22. november
22. oktoober
22.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 22. oktoober
23. august
23.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 23. august
23. november
23.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 23. november
24. november
24.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 24. november
25. november
25.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 25. november
26. detsember
26.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 26. detsember
26. november
26.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 26. november
26. veebruar
26.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 26. veebruar
27. detsember
27.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 27. detsember
27. jaanuar
27.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 27. jaanuar
27. mai
27.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 27. mai
28. detsember
28.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 28. detsember
28. november
28.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 28. november
29. juuni
29.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 29. juuni
29. november
29.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 29. november
3. Suurtükiväepolk
3.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 3. Suurtükiväepolk
30. detsember
30.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 30. detsember
31. detsember
31.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 31. detsember
31. jaanuar
31.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 31. jaanuar
4. august
4.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. august
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. Üksik Jalaväepataljon
4. jaanuar
4.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. jaanuar
4. veebruar
4.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 4. veebruar
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 5. Üksik Jalaväepataljon
5. jaanuar
5.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 5. jaanuar
5. veebruar
5.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 5. veebruar
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 6. Üksik Jalaväepataljon
6. detsember
6.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 6. detsember
6. jaanuar
6.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 6. jaanuar
7. aprill
7.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. aprill
7. august
7.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. august
7. jaanuar
7.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. jaanuar
7. Jalaväerügement
7.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. Jalaväerügement
7. oktoober
7.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 7. oktoober
8. august
8.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 8. august
8. jaanuar
8.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 8. jaanuar
9. detsember
9.
Vaata 1. Suurtükiväepolk ja 9. detsember
Tuntud ka kui 1. Suurtükiväe Polk, 1. Suurtükiväerügement, 1. Välja Suurtükiväe Rügement.
, Jaan Soots, Jaan Tõnisson (sõjaväelane), Jalaväelane, Jalavägi, Jägala, Jägala jõgi, Jõepere mõis, Jõhvi, Joala lahing, Johan Laidoner, Johan Pitka, Johannes Orasmaa, Johannes Remmel, Kaader (töötajaskond), Kaberla, Kaberla oja, Kaitseväe Akadeemia, Kallivere (Ingeri), Kapten, Karksi, Karl Kool, Karl Terras, Karl Tiitso, Karula, Kärstna, Kärstna mõis, Kiiu mõis, Kindralmajor, Kingissepp, Kirves, Kohtla, Kolonel, Kolonelleitnant, Kompanii, Koporje laht, Koskolovo, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo, Krivasoo lahing, Krustpils, Landesveeri sõda, Lauga jõgi, Lauga laht, Lehtmetsa (Järva), Leitnant, Lennuk, Lipnik, Loodearmee, Major, Martin Grossholm, Mürsk, Mõdriku, Mõniste, Meriküla, Metsküla (Alutaguse), Morna, Narva, Narva jõgi, Narva maantee (Tallinn), Narva-Jõesuu, Neeruti mõis (Kadrina), Nooremleitnant, Nurkse, Oandu (Lüganuse), Ohvitser, Orkester, Oskar Palu, Osvald Einer, Otto Treufeldt, Padrun, Paide, Paul Johannes Borkmann, Paul Kuusik, Pähklimäe mõis, Põlula mõis, Pedeli mõis, Petseri, Petseri raudteejaam, Pihkva, Piusa jõgi, Pruuna mõis, Punaarmee, Raasiku raudteejaam, Rakvere, Rannu (Viru-Nigula), Ratsarügement, Raudna (Viru-Nigula), Rägavere (Tapa), Rägavere lahing, Rägavere mõis, Rügement, Rühm (sõjandus), Rõuge, Richard Lessel, Riia, Riigiküla, Rong, Rummu mõis, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sala (Kingissepa rajoon), Sõdur, Sõdur (ajakiri), Sõjavägede Ülemjuhataja, Sillamäe, Sillapea, Soldina mõis, Soome, Soomusauto, Soomusrong, Staabikapten, Staap, Strenči, Suurtükipatarei, Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi), Suurtükivägi, Suurtükk, Tallinn, Tallinna 1. kaitsepataljon, Tallinna–Narva raudtee, Tammiku, Tapa, Tapa raudteejaam, Tartu, Türsamäe mõis, Tõrvajõe, Toe Nõmm, Tulejuht, Turna, Udriku mõis, Ulvi mõis, Vabadussõda, Vaeküla, Valga (Liivimaa), Valmiera, Vana-Laitsna, Vanaküla (Leningradi oblast), Vasavere, Vastseliina, Väike-Soldina mõis, Võrnu, Võru, Võrumaa, Vetla, Viļaka, Vikerraadio, Viljandi, Vinni, Viru rinne, Virumaa, 1. august, 1. detsember, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 1. jaanuar, 1. Jalaväerügement, 1. juuni, 1. Suurtükiväegrupp, 10. detsember, 10. jaanuar, 10. mai, 10. märts, 10. november, 10. veebruar, 11. september, 12. detsember, 12. veebruar, 13. august, 13. detsember, 13. jaanuar, 14. august, 14. detsember, 14. jaanuar, 14. juuli, 14. veebruar, 15. juuli, 15. märts, 15. november, 15. veebruar, 16. jaanuar, 16. november, 16. oktoober, 17. juuni, 17. november, 17. oktoober, 18. detsember, 18. jaanuar, 18. november, 18. veebruar, 1895, 19. august, 19. juuni, 19. november, 1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 2. Üksik jalaväepataljon, 2. Diviis, 2. jaanuar, 2. Suurtükiväegrupp, 2. Suurtükiväepolk, 2. veebruar, 20. august, 20. detsember, 20. jaanuar, 20. november, 21. mai, 21. märts, 21. november, 22. juuni, 22. november, 22. oktoober, 23. august, 23. november, 24. november, 25. november, 26. detsember, 26. november, 26. veebruar, 27. detsember, 27. jaanuar, 27. mai, 28. detsember, 28. november, 29. juuni, 29. november, 3. Suurtükiväepolk, 30. detsember, 31. detsember, 31. jaanuar, 4. august, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. jaanuar, 4. veebruar, 5. Üksik Jalaväepataljon, 5. jaanuar, 5. veebruar, 6. Üksik Jalaväepataljon, 6. detsember, 6. jaanuar, 7. aprill, 7. august, 7. jaanuar, 7. Jalaväerügement, 7. oktoober, 8. august, 8. jaanuar, 9. detsember.