Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus
13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Ordulinnus, Saksa ordu, Semgalid, Zemgale.
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
13. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Svētkalnsi ordulinnus ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
13. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Svētkalnsi ordulinnus ·
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
13. sajand Eestis ja Ordulinnus · Ordulinnus ja Svētkalnsi ordulinnus ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
13. sajand Eestis ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Svētkalnsi ordulinnus ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
13. sajand Eestis ja Semgalid · Semgalid ja Svētkalnsi ordulinnus ·
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
13. sajand Eestis ja Zemgale · Svētkalnsi ordulinnus ja Zemgale ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus ühist
- Millised on sarnasused 13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus
Võrdlus 13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus
13. sajand Eestis on 342 suhted, samas Svētkalnsi ordulinnus 14. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 1.69% = 6 / (342 + 14).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
