Sisukord
339 suhted: Aaker, Abt, Adramaa, Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Aleksander IV (paavst), Aleksander Nevski, Alexander (Tartu piiskop), Altar, Alutaguse kihelkond, Anders Sunesen, Aukštaitija, Žemaitija, Ümera lahing, Balduin Alnast, Bojaar, Bornhövedi lahing (1227), Bulla, Cēsis, Daumantas, Dünamünde klooster, Dobele, Dominiiklased, Durbe lahing, Eberhard von Monheim, Eesti, Eesti keskaeg, Eesti kirikute loend, Eestimaa hertsogkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõe lahing (1234), Emajõgi, Erik IV Adraraha, Esimene sõjakäik Ugandisse, Gottfried, Gregorius IX, Grodna, Haabneeme, Haapsalu, Hansa Liit, Harju-Viru rüütelkond, Harjumaa, Häme, Helme kihelkond, Hermann Balke, Hiiumaa, Hinnus, Honorius III, Ingeri, Innocentius III, ... Laienda indeks (289 rohkem) »
Aaker
Aaker (inglise keeles acre) on mittesüsteemne pindalaühik, mis võrdub 10 ruut-''chain''''iga, 4840 ruutjardi ehk 43 560 ruutjalaga (umbes 0,4047 hektarit).
Vaata 13. sajand Eestis ja Aaker
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata 13. sajand Eestis ja Abt
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Adramaa
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata 13. sajand Eestis ja Albert (Riia piiskop)
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Vaata 13. sajand Eestis ja Albert Suerbeer
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Vaata 13. sajand Eestis ja Aleksander IV (paavst)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata 13. sajand Eestis ja Aleksander Nevski
Alexander (Tartu piiskop)
Alexander (surnud 18. veebruaril 1268) oli teine nimeliselt teadaolev Tartu piiskop.
Vaata 13. sajand Eestis ja Alexander (Tartu piiskop)
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Vaata 13. sajand Eestis ja Altar
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata 13. sajand Eestis ja Alutaguse kihelkond
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Vaata 13. sajand Eestis ja Anders Sunesen
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Aukštaitija
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata 13. sajand Eestis ja Žemaitija
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ümera lahing
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata 13. sajand Eestis ja Balduin Alnast
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Vaata 13. sajand Eestis ja Bojaar
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata 13. sajand Eestis ja Bornhövedi lahing (1227)
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Vaata 13. sajand Eestis ja Bulla
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata 13. sajand Eestis ja Cēsis
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Vaata 13. sajand Eestis ja Daumantas
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Dünamünde klooster
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Dobele
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Dominiiklased
Durbe lahing
Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).
Vaata 13. sajand Eestis ja Durbe lahing
Eberhard von Monheim
Eberhard von Monheim (umbes 1275 – pärast 1346) oli Liivimaa ordumeister 1328–1340.
Vaata 13. sajand Eestis ja Eberhard von Monheim
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Eesti
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata 13. sajand Eestis ja Eesti keskaeg
Eesti kirikute loend
Eesti kirikute (pühakodade) loend konfessioonide kaupa loetleb Eesti kirikud konfessioonide kaupa.
Vaata 13. sajand Eestis ja Eesti kirikute loend
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata 13. sajand Eestis ja Eestimaa hertsogkond
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata 13. sajand Eestis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Emajõe lahing (1234)
Emajõe lahing oli 1234.
Vaata 13. sajand Eestis ja Emajõe lahing (1234)
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata 13. sajand Eestis ja Emajõgi
Erik IV Adraraha
Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning; u 1216 – 10. august 1250) oli aastast 1241 kuni enda surmani Taani kuningas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Erik IV Adraraha
Esimene sõjakäik Ugandisse
Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.
Vaata 13. sajand Eestis ja Esimene sõjakäik Ugandisse
Gottfried
Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.
Vaata 13. sajand Eestis ja Gottfried
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Vaata 13. sajand Eestis ja Gregorius IX
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Grodna
Haabneeme
Haabneeme on alevik Harju maakonnas Viimsi vallas, u 9 km Tallinna kesklinnast, Tallinna lahe idakaldal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Haabneeme
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Haapsalu
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata 13. sajand Eestis ja Hansa Liit
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Vaata 13. sajand Eestis ja Harju-Viru rüütelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Harjumaa
Häme
Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Häme
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Helme kihelkond
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Vaata 13. sajand Eestis ja Hermann Balke
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata 13. sajand Eestis ja Hiiumaa
Hinnus
Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma.
Vaata 13. sajand Eestis ja Hinnus
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Vaata 13. sajand Eestis ja Honorius III
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ingeri
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata 13. sajand Eestis ja Innocentius III
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Irboska
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Jaanilinn
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Vaata 13. sajand Eestis ja Jaroslav Vsevolodovitš
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Jäälahing
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata 13. sajand Eestis ja Järvamaa
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Jõhvi
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre.
Vaata 13. sajand Eestis ja Jogentagana
Johan Sverkersson
Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.
Vaata 13. sajand Eestis ja Johan Sverkersson
Kareda
Kareda on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kareda
Kareda lahing
Kareda lahing oli 1220.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kareda lahing
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Karjalased
Karksi kihelkond
Karksi kirik Karksi kihelkond (lühend Krk; saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Karksi kihelkond
Karuse lahing
Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing.
Vaata 13. sajand Eestis ja Karuse lahing
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Vaata 13. sajand Eestis ja Katedraal
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata 13. sajand Eestis ja Katoliku kirik
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Vaata 13. sajand Eestis ja Katoliku kirik Eestis
Kärkna
Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kärkna
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kihelkond
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kiievi suurvürst
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kirumpää
Knud Valdemarsen
Knud Valdemarsen (surnud 15. oktoober 1260) oli Taani kuninga Valdemar II vallaspoeg ja Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.
Vaata 13. sajand Eestis ja Knud Valdemarsen
Konrad von Mandern
Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.
Vaata 13. sajand Eestis ja Konrad von Mandern
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata 13. sajand Eestis ja Koporje
Koporje linnus
Koporje kindluse sissepääs (mai, 2006) Koporje linnus (ka Koporje kindlus, vene Копорская крепость) on keskaegne linnus Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Koporjes.
Vaata 13. sajand Eestis ja Koporje linnus
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuldīga komtuurkond
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuldhord
Kura kurk
Kura kurk ehk Irbe väin ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kura kurk
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuralased
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuramaa
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata 13. sajand Eestis ja Kuramaa piiskopkond
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Latgalid
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Läänemaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata 13. sajand Eestis ja Läti
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lübeck
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lübecki õigus
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lõunaslaavlased
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lēdurga (ajalooline piirkond)
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata 13. sajand Eestis ja Leedu
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata 13. sajand Eestis ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata 13. sajand Eestis ja Leedu suurvürstiriik
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata 13. sajand Eestis ja Leedulased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata 13. sajand Eestis ja Legaat
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lembitu
Leole lahing
Leole lahing (ka Lõhavere lahing, Lehola lahing) oli 1215.
Vaata 13. sajand Eestis ja Leole lahing
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lihula
Lihula lahing
Lihula lahing toimus 1220.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lihula lahing
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lihula linnus
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lihula piiskop
Lihula piiskopkond
Lihula piiskopkond ehk Eestimaa piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Eestimaal aastatel 1211–1235, kuni see nimetati ümber Tartu piiskopkonnaks.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lihula piiskopkond
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata 13. sajand Eestis ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata 13. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister
Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Liivimaa-Pihkva sõda
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Liivlased
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lindanise lahing
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Vaata 13. sajand Eestis ja Linnaõigus
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata 13. sajand Eestis ja Linnus
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Vaata 13. sajand Eestis ja Lundi peapiiskopkond
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata 13. sajand Eestis ja Maaisand
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata 13. sajand Eestis ja Maakond
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata 13. sajand Eestis ja Madisepäeva lahing
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Vaata 13. sajand Eestis ja Marek Tamm
Margareti müür
Margareti müür oli Tallinna vanim teadaolev linnamüür.
Vaata 13. sajand Eestis ja Margareti müür
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata 13. sajand Eestis ja Mõõgavendade ordu
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata 13. sajand Eestis ja Mõhu
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata 13. sajand Eestis ja Metsapoole
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Vaata 13. sajand Eestis ja Mindaugas
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Vaata 13. sajand Eestis ja Misjon
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Vaata 13. sajand Eestis ja Mstislav Mstislavitš
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Muhu
Muhu lahing
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Muhu lahing
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata 13. sajand Eestis ja Munk
Must-Vene
Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Vaata 13. sajand Eestis ja Must-Vene
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 13. sajand Eestis ja Narva
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata 13. sajand Eestis ja Narva Hermanni linnus
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Narva jõgi
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata 13. sajand Eestis ja Novgorodi vabariik
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Novgorodi vürst
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata 13. sajand Eestis ja Nurmekund
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ojamaa
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ordulinnus
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Vaata 13. sajand Eestis ja Otepää lahing
Otepää lahing (1210)
Otepää piiramine oli 1210.
Vaata 13. sajand Eestis ja Otepää lahing (1210)
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Otepää piiskopilinnus
Otto von Lauterberg
Otto von Lauterberg (ka Lutterberg(h); surnud 16. veebruaril 1270) oli Liivi ordu maameister aastatel 1267–1270.
Vaata 13. sajand Eestis ja Otto von Lauterberg
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata 13. sajand Eestis ja Paavst
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Paide
Paistu kihelkond
Paistu kihelkond (lühend Pst) on ajalooline kihelkond Mulgimaal, Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Paistu kihelkond
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Vaata 13. sajand Eestis ja Patronaadiõigus
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Pärnu
Püha Katariina klooster
Püha Katariina kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis (2011. aasta kevad) Püha Katariina klooster (ka Katariina klooster ja Dominiiklaste klooster) oli Aleksandria Katariinale pühitsetud klooster praeguse Tallinna vanalinna all-linnas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Püha Katariina klooster
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata 13. sajand Eestis ja Põhja-Eesti
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata 13. sajand Eestis ja Põhjala ristisõjad
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata 13. sajand Eestis ja Peapiiskop
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata 13. sajand Eestis ja Pihkva
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Vaata 13. sajand Eestis ja Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Pihkva vürstiriik
Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.
Vaata 13. sajand Eestis ja Piiskopilinnus
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata 13. sajand Eestis ja Piiskopkond
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Polotski vürstiriik
Pomesaania
Pomesaania (saksa keeles Pomesanien, poola keeles Pomezania) oli ajalooline piirkond Preisimaal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Pomesaania
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Poola Kuningriik
Prõpjats
350px Prõpjats (valgevene keeles Прыпяць (Prypiać), ukraina keeles Прип'ять (Prõpjat)) on jõgi Ukrainas ja Valgevenes.
Vaata 13. sajand Eestis ja Prõpjats
Preisi maameister
Saksa ordu Preisi maameistrite loend.
Vaata 13. sajand Eestis ja Preisi maameister
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Preisimaa
Prior
Prior (ladina keeles 'kahest esimene') on roomakatoliku mungakloostri abti asetäitja või väiksema harukloostri ülem.
Vaata 13. sajand Eestis ja Prior
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata 13. sajand Eestis ja Raad
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Rakvere
Rakvere lahing (1268)
Rakvere lahing oli 18. veebruaril 1268 tõenäoliselt Kunda jõe (Kegola jõgi) ääres toimunud lahing Novgorodi ja teiste vene vägede ning Taani, Liivi ordu ja Tartu piiskopi vägede vahel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Rakvere lahing (1268)
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Rakvere ordulinnus
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata 13. sajand Eestis ja Rannarootslased
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Vaata 13. sajand Eestis ja Rügen
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Reinimaa
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Revala
Ribe
Ribe toomkirik Ribe on linn Taanis, Ribe maakonna ja Ribe valla keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ribe
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Vaata 13. sajand Eestis ja Riia lahing (1215)
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata 13. sajand Eestis ja Riia loss
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata 13. sajand Eestis ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Riia peapiiskopkond
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ristisõjad Venemaal
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata 13. sajand Eestis ja Rootsi kuningas
Ropp
Roppide vapp Ropp (saksa keeles von der Ropp; ka Roop) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kuhu kuulus ka paruneid.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ropp
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata 13. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata 13. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata 13. sajand Eestis ja Saaremaa
Saaremaa lahing (1222)
Saaremaa lahing oli 1222.
Vaata 13. sajand Eestis ja Saaremaa lahing (1222)
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Sakala
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata 13. sajand Eestis ja Saksa ordu
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Sambija
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata 13. sajand Eestis ja Saule lahing
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Vaata 13. sajand Eestis ja Schwerin
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Semgalid
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Vaata 13. sajand Eestis ja Semgallia piiskop
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Vaata 13. sajand Eestis ja Sjælland
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Soomlased
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata 13. sajand Eestis ja Stensby leping
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Straupe
Svētkalnsi ordulinnus
Svētkalnsi ordulinnus (saksa keeles Heiligeberg, Heiligenberg. läti keeles Zviedru kalns) oli ordulinnus Zemgale piirkonnas, tänapäeva Läti ja Leedu piirialal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Svētkalnsi ordulinnus
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Taani
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata 13. sajand Eestis ja Taani hindamisraamat
Taani kuninga asehaldur
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Taani kuninga asehaldurite loend (ladina keeles Capitanei Revalienses ehk Capitanius domini regis et iudex in Reualia) on 13. ja 14.
Vaata 13. sajand Eestis ja Taani kuninga asehaldur
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata 13. sajand Eestis ja Taani kuningas
Taani sõjakäik Saaremaale
Taani sõjakäik Saaremaale oli 1206.
Vaata 13. sajand Eestis ja Taani sõjakäik Saaremaale
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata 13. sajand Eestis ja Taani valdused Eestis
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinn
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna ajalugu
Tallinna all-linn
All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna all-linn
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna komtuur
Tallinna linnamüür
Tallinna linnamüür, Tornide väljak Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ja Saunatorn Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad Uuel tänaval, 2011. aasta kevad Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna linnamüür
Tallinna piiramine (1221)
Tallinna piiramine toimus 1221.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna piiramine (1221)
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna piiskop
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskoppide loend
Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna piiskoppide loend
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tallinna toomkirik
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tartu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tartu ajalugu
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tartu lahing (1224)
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond
Tarvastu kihelkond
Tarvastu kirik Tarvastu kihelkond (lühend Trv; saksa keeles Kirchspiel Tarwast) oli ajalooline kihelkond Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tarvastu kihelkond
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata 13. sajand Eestis ja Taube
Teine Ümera lahing
Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.
Vaata 13. sajand Eestis ja Teine Ümera lahing
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata 13. sajand Eestis ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Toompea
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata 13. sajand Eestis ja Toompea loss
Toompea Suur linnus
Toompea Suur linnus (ladina keeles castrum magnus või castrum maius) oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hiljem I Taani aja taanlaste linnus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Toompea Suur linnus
Toompea Väike linnus
Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007 Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011 Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.
Vaata 13. sajand Eestis ja Toompea Väike linnus
Tormijooks
Tšiili Vabadussõjas kujutav maal Tormijooks on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole, rabades vastast ootamatusega ja halvates sellega vastase reageerimisvõime.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tormijooks
Treniota
Treniota (surnud 1264) oli Leedu suurvürstiriigi juht (1263–1264).
Vaata 13. sajand Eestis ja Treniota
Turaida lahing
Turaida lahing oli Turaida muinaslinnust piiranud paganlike saarlaste, ridalaste ehk läänemaalaste ja revalaste ning kristlastest linnuse kaitsjate ja neile Riiast saabunud abiväe vahel toimunud lahing 1211.
Vaata 13. sajand Eestis ja Turaida lahing
Turaida vaherahu
Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.
Vaata 13. sajand Eestis ja Turaida vaherahu
Tveri vürstiriik
Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.
Vaata 13. sajand Eestis ja Tveri vürstiriik
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata 13. sajand Eestis ja Ugandi
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Vaata 13. sajand Eestis ja Uskmatu
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vadjalased
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vadjamaa
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vaiga
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vaimulik
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata 13. sajand Eestis ja Valdemar II
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vana-Pärnu
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Varbola Jaanilinn
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Varssavi
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vasall
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata 13. sajand Eestis ja Väike Emajõgi
Väike-Leedu
Laiemalt nimetatakse Väike-Leeduks (leedu keeles Mažoji Lietuva) leedukeelseid alasid endise Ida-Preisimaa alal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Väike-Leedu
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vürst
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Vaata 13. sajand Eestis ja Võnnu muinaslinnus
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Vaata 13. sajand Eestis ja Võnnu piiramine
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata 13. sajand Eestis ja Vestfaal
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Viljandi
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Vaata 13. sajand Eestis ja Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine (1223)
Viljandi piiramine toimus 1223.
Vaata 13. sajand Eestis ja Viljandi piiramine (1223)
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata 13. sajand Eestis ja Virumaa
Visby
Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.
Vaata 13. sajand Eestis ja Visby
Viterbo
Viterbo on linn Itaalias Lazio maakonnas, Viterbo provintsi halduskeskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Viterbo
Vitslav I
Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vitslav I
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vladimir
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vladimir Mstislavitš
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata 13. sajand Eestis ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Vaata 13. sajand Eestis ja Volõõnia
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Vaata 13. sajand Eestis ja Warmia
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata 13. sajand Eestis ja Wilhelm Modenast
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Vaata 13. sajand Eestis ja Wolquin
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.
Vaata 13. sajand Eestis ja Zemgale
10. aprill
10.
Vaata 13. sajand Eestis ja 10. aprill
10. august
10.
Vaata 13. sajand Eestis ja 10. august
12. mai
12.
Vaata 13. sajand Eestis ja 12. mai
1203
1203.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1203
1206
1206.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1206
1208
1208.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1208
1210
1210.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1210
1211
1211.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1211
1213
1213.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1213
1216
1216.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1216
1217
1217.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1217
1218
1218.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1218
1219
1219.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1219
1220
1220.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1220
1221
1221.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1221
1222
1222.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1222
1223
1223.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1223
1224
1224.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1224
1225
1225.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1225
1226
1226.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1226
1227
1227.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1227
1228
1228.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1228
1229
1229.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1229
1230
1230.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1230
1232
1232.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1232
1233
1233.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1233
1234
1234.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1234
1236
1236.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1236
1237
1237.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1237
1238
1238.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1238
1240
1240.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1240
1241
1241.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1241
1242
1242.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1242
1246
1246.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1246
1248
1248.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1248
1250
1250.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1250
1251
1251.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1251
1253
1253.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1253
1254
1254.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1254
1255
1255.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1255
1256
1256.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1256
1257
1257.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1257
1259
1259.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1259
1260
1260.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1260
1260. aastad
1260.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1260. aastad
1261
1261.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1261
1262
1262.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1262
1263
1263.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1263
1267
1267.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1267
1268
1268.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1268
1269
1269.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1269
1270
1270.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1270
1271
1271.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1271
1279
1279.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1279
1283
1283.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1283
1286
1286.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1286
1287
1287.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1287
1290
1290.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1290
1290. aastad
1290.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1290. aastad
1291
1291.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1291
1294
1294.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1294
1296
1296.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1296
1297
1297.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1297
1298
1298.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1298
1299
1299.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1299
13. märts
13.
Vaata 13. sajand Eestis ja 13. märts
13. sajand
13.
Vaata 13. sajand Eestis ja 13. sajand
1302
1302.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1302
1307
1307.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1307
1318
1318.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1318
1323
1323.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1323
1329
1329.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1329
1330
1330.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1330
1341
1341.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1341
1345
1345.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1345
1349
1349.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1349
1367
1367.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1367
1369
1369.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1369
1481
1481.
Vaata 13. sajand Eestis ja 1481
15. sajand
15.
Vaata 13. sajand Eestis ja 15. sajand
16. sajand Eestis
16.
Vaata 13. sajand Eestis ja 16. sajand Eestis
2. veebruar
2.
Vaata 13. sajand Eestis ja 2. veebruar
7. juuni
7.
Vaata 13. sajand Eestis ja 7. juuni
, Irboska, Jaanilinn, Jaroslav Vsevolodovitš, Jäälahing, Järvamaa, Jõhvi, Jogentagana, Johan Sverkersson, Kareda, Kareda lahing, Karjalased, Karksi kihelkond, Karuse lahing, Katedraal, Katoliku kirik, Katoliku kirik Eestis, Kärkna, Kihelkond, Kiievi suurvürst, Kirumpää, Knud Valdemarsen, Konrad von Mandern, Koporje, Koporje linnus, Kuldīga komtuur, Kuldīga komtuurkond, Kuldhord, Kura kurk, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Latgalid, Läänemaa, Läti, Lübeck, Lübecki õigus, Lõunaslaavlased, Lēdurga (ajalooline piirkond), Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Legaat, Lembitu, Leole lahing, Lihula, Lihula lahing, Lihula linnus, Lihula piiskop, Lihula piiskopkond, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Pihkva sõda, Liivlased, Lindanise lahing, Linnaõigus, Linnus, Lundi peapiiskop, Lundi peapiiskopkond, Maaisand, Maakond, Madisepäeva lahing, Marek Tamm, Margareti müür, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Metsapoole, Mindaugas, Misjon, Mstislav Mstislavitš, Muhu, Muhu lahing, Munk, Must-Vene, Narva, Narva Hermanni linnus, Narva jõgi, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nurmekund, Ojamaa, Ordulinnus, Otepää lahing, Otepää lahing (1210), Otepää piiskopilinnus, Otto von Lauterberg, Paavst, Paide, Paistu kihelkond, Patronaadiõigus, Pärnu, Püha Katariina klooster, Põhja-Eesti, Põhjala ristisõjad, Peapiiskop, Pihkva, Pihkva vürstide loend, Pihkva vürstiriik, Piiskopilinnus, Piiskopkond, Polotski vürstiriik, Pomesaania, Poola Kuningriik, Prõpjats, Preisi maameister, Preisimaa, Prior, Raad, Rakvere, Rakvere lahing (1268), Rakvere ordulinnus, Rannarootslased, Rügen, Reinimaa, Revala, Ribe, Riia lahing (1215), Riia loss, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad Venemaal, Rootsi kuningas, Ropp, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa lahing (1222), Sakala, Saksa ordu, Sambija, Saule lahing, Schwerin, Semgalid, Semgallia piiskop, Sjælland, Soomlased, Stensby leping, Straupe, Svētkalnsi ordulinnus, Taani, Taani hindamisraamat, Taani kuninga asehaldur, Taani kuningas, Taani sõjakäik Saaremaale, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna all-linn, Tallinna komtuur, Tallinna linnamüür, Tallinna piiramine (1221), Tallinna piiskop, Tallinna piiskopkond, Tallinna piiskoppide loend, Tallinna toomkirik, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu lahing (1224), Tartu piiskopkond, Tarvastu kihelkond, Taube, Teine Ümera lahing, Theoderich (Eestimaa piiskop), Toompea, Toompea loss, Toompea Suur linnus, Toompea Väike linnus, Tormijooks, Treniota, Turaida lahing, Turaida vaherahu, Tveri vürstiriik, Ugandi, Uskmatu, Vadjalased, Vadjamaa, Vaiga, Vaimulik, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Varbola Jaanilinn, Varssavi, Vasall, Väike Emajõgi, Väike-Leedu, Vürst, Võnnu muinaslinnus, Võnnu piiramine, Vestfaal, Viljandi, Viljandi piiramine (1211), Viljandi piiramine (1223), Virumaa, Visby, Viterbo, Vitslav I, Vladimir, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Volõõnia, Warmia, Wilhelm Modenast, Wolquin, Zemgale, 10. aprill, 10. august, 12. mai, 1203, 1206, 1208, 1210, 1211, 1213, 1216, 1217, 1218, 1219, 1220, 1221, 1222, 1223, 1224, 1225, 1226, 1227, 1228, 1229, 1230, 1232, 1233, 1234, 1236, 1237, 1238, 1240, 1241, 1242, 1246, 1248, 1250, 1251, 1253, 1254, 1255, 1256, 1257, 1259, 1260, 1260. aastad, 1261, 1262, 1263, 1267, 1268, 1269, 1270, 1271, 1279, 1283, 1286, 1287, 1290, 1290. aastad, 1291, 1294, 1296, 1297, 1298, 1299, 13. märts, 13. sajand, 1302, 1307, 1318, 1323, 1329, 1330, 1341, 1345, 1349, 1367, 1369, 1481, 15. sajand, 16. sajand Eestis, 2. veebruar, 7. juuni.