Sarnasusi 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa
16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa on 68 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Eesti keskaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Foogt, Foogtkond, Frederik II, Gotthard Kettler, Hansa Liit, Karksi foogtkond, Katoliiklus, Komtuur, Komtuurkond, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Läänemereprovintsid, Läti, Leedu suurvürst, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Linnaõigus, ..., Luterlus, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Magnus, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Pärnu, Piiskopkond, Poola aeg, Rüütelkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Rootsi, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Stift, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tartu, Tartu piiskopkond, Vene-Liivi sõda, Viljandi, Vilno leping (1561), Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 1420. aastad, 15. sajand, 16. sajand. Laienda indeks (38 rohkem) »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
16. sajand Eestis ja Cēsis · Cēsis ja Vana-Liivimaa ·
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
16. sajand Eestis ja Eesti keskaeg · Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
16. sajand Eestis ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
16. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkond · Eestimaa rüütelkond ja Vana-Liivimaa ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
16. sajand Eestis ja Erik XIV · Erik XIV ja Vana-Liivimaa ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
16. sajand Eestis ja Foogt · Foogt ja Vana-Liivimaa ·
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
16. sajand Eestis ja Foogtkond · Foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
16. sajand Eestis ja Frederik II · Frederik II ja Vana-Liivimaa ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
16. sajand Eestis ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
16. sajand Eestis ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Vana-Liivimaa ·
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
16. sajand Eestis ja Karksi foogtkond · Karksi foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
16. sajand Eestis ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Vana-Liivimaa ·
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
16. sajand Eestis ja Komtuur · Komtuur ja Vana-Liivimaa ·
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
16. sajand Eestis ja Komtuurkond · Komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
16. sajand Eestis ja Kuramaa · Kuramaa ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskopkond · Kuramaa piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
16. sajand Eestis ja Läänemereprovintsid · Läänemereprovintsid ja Vana-Liivimaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
16. sajand Eestis ja Läti · Läti ja Vana-Liivimaa ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
16. sajand Eestis ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Vana-Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
16. sajand Eestis ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
16. sajand Eestis ja Liivimaa · Liivimaa ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
16. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
16. sajand Eestis ja Liivimaa konföderatsioon · Liivimaa konföderatsioon ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
16. sajand Eestis ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Vana-Liivimaa ·
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
16. sajand Eestis ja Linnaõigus · Linnaõigus ja Vana-Liivimaa ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
16. sajand Eestis ja Luterlus · Luterlus ja Vana-Liivimaa ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
16. sajand Eestis ja Maaisand · Maaisand ja Vana-Liivimaa ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
16. sajand Eestis ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
16. sajand Eestis ja Magnus · Magnus ja Vana-Liivimaa ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
16. sajand Eestis ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Vana-Liivimaa ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
16. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Vana-Liivimaa ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
16. sajand Eestis ja Narva · Narva ja Vana-Liivimaa ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Pärnu · Pärnu ja Vana-Liivimaa ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
16. sajand Eestis ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
16. sajand Eestis ja Poola aeg · Poola aeg ja Vana-Liivimaa ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
16. sajand Eestis ja Rüütelkond · Rüütelkond ja Vana-Liivimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
16. sajand Eestis ja Riia · Riia ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
16. sajand Eestis ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
16. sajand Eestis ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
16. sajand Eestis ja Riigivürst · Riigivürst ja Vana-Liivimaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
16. sajand Eestis ja Rootsi · Rootsi ja Vana-Liivimaa ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
16. sajand Eestis ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Vana-Liivimaa ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
16. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vana-Liivimaa ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
16. sajand Eestis ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
16. sajand Eestis ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa ·
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
16. sajand Eestis ja Stift · Stift ja Vana-Liivimaa ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
16. sajand Eestis ja Taani · Taani ja Vana-Liivimaa ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
16. sajand Eestis ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vana-Liivimaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
16. sajand Eestis ja Tallinn · Tallinn ja Vana-Liivimaa ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
16. sajand Eestis ja Tartu · Tartu ja Vana-Liivimaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
16. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
16. sajand Eestis ja Vene-Liivi sõda · Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Viljandi · Vana-Liivimaa ja Viljandi ·
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
16. sajand Eestis ja Vilno leping (1561) · Vana-Liivimaa ja Vilno leping (1561) ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
16. sajand Eestis ja Wilhelm von Hohenzollern · Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
16. sajand Eestis ja Zygmunt II August · Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August ·
1420. aastad
1420.
1420. aastad ja 16. sajand Eestis · 1420. aastad ja Vana-Liivimaa ·
15. sajand
15.
15. sajand ja 16. sajand Eestis · 15. sajand ja Vana-Liivimaa ·
16. sajand
16.
16. sajand ja 16. sajand Eestis · 16. sajand ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa
Võrdlus 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa
16. sajand Eestis on 349 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 68, Jaccard indeks on 13.68% = 68 / (349 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: