Kiiremini kui brauser!
349 suhted: Abraham Ortelius, Alūksne, Albrecht von Hohenzollern, Aleksander (Poola kuningas), Anakronism, Andrei Kurbski, Atsele ordulinnus, Šig-Alei, Carta marina, Cēsis, Christian III, Christoph von Mecklenburg, Daniil Štšenja, Eesti keskaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Foogt, Foogtkond, Frederik II, Georg von Tiesenhausen, Georg von Ungern, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Haapsalu, Haapsalu piiskopilinnus, Hans Susi, Hansa Liit, Harju-Viru rüütelkond, Härgmäe lahing, Härgmäe ordulinnus, Helme, Helme ordulinnus, Henrik Klasson Horn, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa, Ingeri, Irboska, Ivan III, Ivan Julm, Jaanilinn, Jagelloonid, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Matejko, Järva foogt, Johan III, Johann Albrecht I, Johann Blankenfeld, Johann Pulk, ..., Johann von Uexküll, Kaalukoda, Kahekümneviieaastane sõda, Karksi, Karksi foogtkond, Karksi ordulinnus, Karl IX, Kastre, Kastre mõis, Katekismus, Katoliiklus, Kavilda vasallilinnus, Käkisalmi lään, Keila, Ketser, Kiltsi vasallilinnus, Kingissepp, Kinnisvara, Kirumpää, Kirumpää piiskopilinnus, Kiviloo piiskopilinnus, Klas Eriksson Fleming, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kolga mõis, Koluvere, Koluvere (Lääne-Nigula), Koluvere piiskopilinnus, Komtuur, Komtuurkond, Konföderatsioon, Koporje, Krimmi khaaniriik, Kuningas, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare, Laiuse, Laiuse ordulinnus, Latgale, Lääne-Eesti, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läti, Lübeck, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Lihula linnus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kuningas, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordinatsioonid, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Linn, Linnaõigus, Linnus, Lublini unioon, Luterlus, Maaisand, Maal, Maasilinn, Maasilinna foogtkond, Magnus, Martin Luther, Mecklenburgi valitsejate loend, Melchior Hoffmann, Mikołaj Radziwiłł Must, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Mustlased, Narva, Narva ajalugu, Narva foogt, Narva Hermanni linnus, Narva piiramine (1558), Oleviste kirik, Opotška, Orša, Ordukäsknik, Ostrov, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Padise klooster, Padise linnus, Paide, Paide ordulinnus, Paide piiramine (1560), Pasvalys, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärnu komtuur, Pärtel Piirimäe, Püha Katariina klooster, Põhja-Eesti, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Pihkva, Piibel, Piiskopkond, Pildirüüste, Pirita, Pirita klooster, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Połack, Pontus De la Gardie, Poola, Poola aeg, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Porkuni piiskopilinnus, Posvoli leping, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Puurmani mõis, Raekoja plats (Tallinn), Rakvere, Rüütelkond, Rõngu vasallilinnus, Reformatsioon, Reinhold von Buxhoeveden, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Rootsi, Rootsi kuningas, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Ruhja, Ruhja ordulinnus, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Södermanlandi hertsog, Sõmerpalu vasallilinnus, Schlüsselburg, Seritsa lahing, Smolensk, Smolino lahing, Soome hertsog, Stefan Batory, Stift, Stiftifoogt, Stockholm, Sunnismaisus, Suursaar, Suurtükk, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna komtuur, Tallinna Püha Vaimu kirik, Tallinna piiskop, Tallinna raekoda, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu maks, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tarvastu ordulinnus, Täyssinä rahu, Theatrum orbis terrarum, Toolse ordulinnus, Toomkapiitel, Toompea, Trikāta ordulinnus, Turu, Vaabina vasallilinnus, Vaherahu, Valga (Liivimaa), Valgevene, Vana Toomas, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vasall, Vasknarva ordulinnus, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Võnnu vojevoodkond, Veliž, Velikije Luki, Velise vasallilinnus, Vene-Liivi sõda, Viļaka, Vidzeme, Vigala vasallilinnus, Viiburi, Viljandi, Viljandi ajalugu, Viljandi komtuur, Viljandi piiramine (1560), Vilno leping (1561), Virtsu vasallilinnus, Viru-Nigula, Vitsebsk, Vojevood, Wanradti ja Koelli katekismus, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 10. august, 11. mai, 1225, 1228, 1253, 1284, 13. september, 14. sajand, 1420. aastad, 1494, 1498, 15. sajand, 15. veebruar, 1500, 1501, 1502, 1503, 1508, 1509, 1520. aastad, 1521, 1522, 1523, 1524, 1525, 1526, 1529, 1530, 1530. aastad, 1531, 1533, 1535, 1539, 1540. aastad, 1549, 1551, 1554, 1556, 1557, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1563, 1564, 1566, 1569, 1570, 1573, 1575, 1577, 1578, 1580, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1587, 1589, 1590, 1595, 16. sajand, 18. juuli, 19. sajand, 1998, 2. august, 20. august, 25. märts, 28. juuli, 28. november, 3. märts, 4. juuni, 6. juuni. Laienda indeks (299 rohkem) »
Abraham Ortelius
Abraham Ortelius. Peter Paul Rubens Abraham Ortelius (14. aprill 1527 – 28. juuni 1598) oli flaami kartograaf ja geograaf, keda peetakse esimese kaasaegse atlase "Theatrum Orbis Terrarum" koostajaks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Abraham Ortelius · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Alūksne · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Aleksander (Poola kuningas) · Näe rohkem »
Anakronism
Anakronism (kreeka an(a) 'tagasi' + kronos 'aeg') on nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Anakronism · Näe rohkem »
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »
Atsele ordulinnus
Müürilõik Atsele ordulinnuse varemetest Vapp Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Atsele ordulinnus · Näe rohkem »
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Šig-Alei · Näe rohkem »
Carta marina
Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Carta marina · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Cēsis · Näe rohkem »
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Christian III · Näe rohkem »
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »
Daniil Štšenja
Novgorodi Kremlis Vürst Danil Štšenja (vene Даниил Васильевич Щеня; surnud pärast 1514. a) oli Ivan III ja Vassili III aegne Moskva suurvürstiriigi väejuht ja vojevood.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Daniil Štšenja · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Erik XIV · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Foogt · Näe rohkem »
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Foogtkond · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Frederik II · Näe rohkem »
Georg von Tiesenhausen
Georg von Tiesenhausen (surnud 2. oktoobril 1530) oli Tallinna piiskop 1525–1530 ja Saare-Lääne piiskop 1527–1530.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Georg von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Georg von Ungern
Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Georg von Ungern · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Haapsalu · Näe rohkem »
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandini.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Haapsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Hans Susi
Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susy; surnud 1549) oli eesti tõlkija.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hans Susi · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Harju-Viru rüütelkond · Näe rohkem »
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »
Härgmäe ordulinnus
Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »
Helme
Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Helme · Näe rohkem »
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »
Henrik Klasson Horn
Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Henrik Klasson Horn · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ingeri · Näe rohkem »
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Irboska · Näe rohkem »
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ivan III · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jaanilinn · Näe rohkem »
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jagelloonid · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jan Matejko
Autoportree Jan Alojzy Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jan Matejko · Näe rohkem »
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Järva foogt · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johan III · Näe rohkem »
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann Blankenfeld · Näe rohkem »
Johann Pulk
Johann Pulk (ka Johan Pulck või Pulgk, ka Johannes Vulleck; surnud umbes 1535) oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann Pulk · Näe rohkem »
Johann von Uexküll
Johann von Uexküll (ka Johann Uexküll, Üxküll; hukati 7. mail 1535 Tallinnas) oli Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann von Uexküll · Näe rohkem »
Kaalukoda
Endise Jäneda mõisa kaalukoja hoone (2013) Kaalukoda ehk vaekoda on asutus või hoone, kus tegeletakse (täppis)kaalumisega.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kaalukoda · Näe rohkem »
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »
Karksi
Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karksi · Näe rohkem »
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karksi foogtkond · Näe rohkem »
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karl IX · Näe rohkem »
Kastre
Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kastre · Näe rohkem »
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kastre mõis · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Katekismus · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kavilda vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Keila · Näe rohkem »
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ketser · Näe rohkem »
Kiltsi vasallilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaated 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Vaade mõisahoonele ja linnuse tornile Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Schloß Aß) oli vasallilinnus Virumaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kiltsi vasallilinnus · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kingissepp · Näe rohkem »
Kinnisvara
Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kinnisvara · Näe rohkem »
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kirumpää · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kiviloo piiskopilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade idast 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Droonivideo Kiviloo piiskopilinnusest 2021. aasta kevadel Kiviloo piiskopilinnus (saksa keeles Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kiviloo piiskopilinnus · Näe rohkem »
Klas Eriksson Fleming
Klas Eriksson Fleming (ka Claes, Clas või Klaus Fleming; umbes 1535 Pargas – 13. aprill 1597 Pohja) oli Rootsi ja Soome riigitegelane.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Klas Eriksson Fleming · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kolga mõis · Näe rohkem »
Koluvere
Koluvere on kahe küla nimi Eestis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koluvere · Näe rohkem »
Koluvere (Lääne-Nigula)
Ave Maria Mõistlik, sügis 2005 Koluvere on küla Läänemaal, Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koluvere (Lääne-Nigula) · Näe rohkem »
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Komtuur · Näe rohkem »
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Komtuurkond · Näe rohkem »
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Konföderatsioon · Näe rohkem »
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koporje · Näe rohkem »
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuningas · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuressaare · Näe rohkem »
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Laiuse · Näe rohkem »
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Latgale · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Läti · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lübeck · Näe rohkem »
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Leedu suurhetman · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lihula linnus · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa ordinatsioonid
Liivimaa ordinatsioonid (ladina Ordinationes Livoniae) olid Poola-Leedu seimi tehtud täiendus- ja muutmisotsused Liivimaa konstitutsioonide kohta.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa ordinatsioonid · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Linn · Näe rohkem »
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Linnaõigus · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Linnus · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Luterlus · Näe rohkem »
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maaisand · Näe rohkem »
Maal
Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maal · Näe rohkem »
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maasilinn · Näe rohkem »
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Magnus · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Martin Luther · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Melchior Hoffmann
thumb Melchior Hoffmann (ka Hofmann või Hoffman; umbes 1500 Schwäbisch Hall – 1543 Strasbourg) oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Melchior Hoffmann · Näe rohkem »
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Moskva-Leedu sõda
Moskva-Leedu sõja all võidakse silmas pidada mitut erinevat sõda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva-Leedu sõda · Näe rohkem »
Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503) · Näe rohkem »
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Mustlased · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Narva foogt
Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva foogt · Näe rohkem »
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »
Narva piiramine (1558)
Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva piiramine (1558) · Näe rohkem »
Oleviste kirik
Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kiriku torni muna ja rist. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Oleviste kirik · Näe rohkem »
Opotška
Opotška on linn Venemaa Pihkva oblastis, Opotška rajooni keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Opotška · Näe rohkem »
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Orša · Näe rohkem »
Ordukäsknik
Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ordukäsknik · Näe rohkem »
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ostrov · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Padise klooster · Näe rohkem »
Padise linnus
Vaade linnusevallilt kunagisele õuele. Padise linnamägi "maa" poolt Padise linnamägi ehk Vanalinnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Padise külas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Padise linnus · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Paide · Näe rohkem »
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »
Paide piiramine (1560)
Paide piiramine toimus 1560.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Paide piiramine (1560) · Näe rohkem »
Pasvalys
Pasvalys (poola Poswol või Pozwol) on linn Leedu põhjaosas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pasvalys · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärnu komtuur · Näe rohkem »
Pärtel Piirimäe
Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil Pärtel Piirimäe (sündinud 10. mail 1972) on eesti ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimisele ja õpetamisele.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärtel Piirimäe · Näe rohkem »
Püha Katariina klooster
Püha Katariina kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis (2011. aasta kevad) Püha Katariina klooster (ka Katariina klooster ja Dominiiklaste klooster) oli Aleksandria Katariinale pühitsetud klooster praeguse Tallinna vanalinna all-linnas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Püha Katariina klooster · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pihkva · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Piibel · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Pildirüüste
Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pildirüüste · Näe rohkem »
Pirita
Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pirita · Näe rohkem »
Pirita klooster
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pirita klooster · Näe rohkem »
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Połack · Näe rohkem »
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Porkuni piiskopilinnus · Näe rohkem »
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Posvoli leping · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Puurmani mõis
Mõisa peahoone (2008) Peahoone pargi poolt (2015) Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Puurmani mõis · Näe rohkem »
Raekoja plats (Tallinn)
Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014) Raeapteegi silt Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Raekoja plats (Tallinn) · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rakvere · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Reinhold von Buxhoeveden
Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Reinhold von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riigivürst · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ruhja · Näe rohkem »
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Södermanlandi hertsog
Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Södermanlandi hertsog · Näe rohkem »
Sõmerpalu vasallilinnus
Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Sõmerpalu vasallilinnus · Näe rohkem »
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Schlüsselburg · Näe rohkem »
Seritsa lahing
Seritsa lahing (vene: Битва на реке Серице) oli 26. augustil 1501 Liivimaa-Moskva sõjas peetud lahing Liivimaa ja venelaste väe vahel, mille esimesed võitsid.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Seritsa lahing · Näe rohkem »
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Smolensk · Näe rohkem »
Smolino lahing
Smolino lahing (ka Smolina lahing) oli Liivimaa-Moskva sõja ajal 1502.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Smolino lahing · Näe rohkem »
Soome hertsog
Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Soome hertsog · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stift · Näe rohkem »
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stiftifoogt · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stockholm · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Suursaar
Suursaar Madalikule sõitnud Apraksin Suursaare all (1900) Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Suursaar · Näe rohkem »
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Suurtükk · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna komtuur · Näe rohkem »
Tallinna Püha Vaimu kirik
Tallinna Püha Vaimu kirik, ka Tallinna Pühavaimu kirik, on kirik Tallinnas aadressil Pühavaimu tänav 4.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna Püha Vaimu kirik · Näe rohkem »
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »
Tallinna raekoda
Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu maks · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Theatrum orbis terrarum
Orteliuse maailmakaardi esmatrükk (1570) Liivimaa konföderatsiooni kaart Johannes Portantiuse sulest (1573–1598 Antwerpenis). Esmatrükk teoses ''Theatrum Orbis Terrarum'' (1570–1612), kirjastas Abraham Ortelius. "Theatrum orbis terrarum" (tõlkes 'Maailmateater') oli esimene kogu maailma hõlmav kaasaegne atlas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Theatrum orbis terrarum · Näe rohkem »
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Toolse ordulinnus · Näe rohkem »
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Toomkapiitel · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Toompea · Näe rohkem »
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Turu · Näe rohkem »
Vaabina vasallilinnus
Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vaabina vasallilinnus · Näe rohkem »
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vaherahu · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Valgevene · Näe rohkem »
Vana Toomas
Vana Toomas, aastast 1530 pärinev Tallinna raekoja tuulelipp Vana Toomas Raekoja torni tipus 2009. aastalFoto: Jaan Künnap Vana Toomas on Raekoja torni tipus olev tuulelipp, üks Tallinna sümboleid.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana Toomas · Näe rohkem »
Vana-Kastre
Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana-Kastre · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vasall · Näe rohkem »
Vasknarva ordulinnus
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vasknarva ordulinnus · Näe rohkem »
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vastseliina · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Veliž
Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Veliž · Näe rohkem »
Velikije Luki
Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Velikije Luki · Näe rohkem »
Velise vasallilinnus
Velise vasallilinnus (saksa keeles Schloß Felx või Schloß Felks) oli keskaegne linnus Vigala kihelkonnas Velisel.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Velise vasallilinnus · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Viļaka
Viļaka (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz) on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viļaka · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vigala vasallilinnus
Vigala vasallilinnus oli keskaegne Uexküllide suguvõsale kuulunud linnus Lääne-Eestis Vigala kihelkonnas.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vigala vasallilinnus · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viiburi · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi ajalugu · Näe rohkem »
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »
Viljandi piiramine (1560)
Viljandi piiramine toimus 1560.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi piiramine (1560) · Näe rohkem »
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »
Virtsu vasallilinnus
Linnuse varemed suvel 2007 Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Virtsu vasallilinnus · Näe rohkem »
Viru-Nigula
Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viru-Nigula · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vojevood · Näe rohkem »
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Wanradti ja Koelli katekismus · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Zygmunt I · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
10. august
10.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 10. august · Näe rohkem »
11. mai
11.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 11. mai · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1225 · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1228 · Näe rohkem »
1253
1253.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1253 · Näe rohkem »
1284
1284.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1284 · Näe rohkem »
13. september
13.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 13. september · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 14. sajand · Näe rohkem »
1420. aastad
1420.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1420. aastad · Näe rohkem »
1494
1494.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1494 · Näe rohkem »
1498
1498.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1498 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 15. sajand · Näe rohkem »
15. veebruar
15.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 15. veebruar · Näe rohkem »
1500
1500.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1500 · Näe rohkem »
1501
1501.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1501 · Näe rohkem »
1502
1502.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1502 · Näe rohkem »
1503
1503.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1503 · Näe rohkem »
1508
1542.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1508 · Näe rohkem »
1509
1509.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1509 · Näe rohkem »
1520. aastad
1520.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1520. aastad · Näe rohkem »
1521
1521.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1521 · Näe rohkem »
1522
1522.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1522 · Näe rohkem »
1523
1523.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1523 · Näe rohkem »
1524
1524.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1524 · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1525 · Näe rohkem »
1526
1526.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1526 · Näe rohkem »
1529
1529.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1529 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1530 · Näe rohkem »
1530. aastad
1530.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1530. aastad · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1531 · Näe rohkem »
1533
1533.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1533 · Näe rohkem »
1535
1535.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1535 · Näe rohkem »
1539
1539.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1539 · Näe rohkem »
1540. aastad
1540.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1540. aastad · Näe rohkem »
1549
1549.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1549 · Näe rohkem »
1551
1551.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1551 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1554 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1556 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1557 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1561 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1562 · Näe rohkem »
1563
1563.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1563 · Näe rohkem »
1564
1564.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1564 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1566 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1569 · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1570 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1573 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1575 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1577 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1578 · Näe rohkem »
1580
1580.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1580 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1581 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1582 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1583 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1584 · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1585 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1587 · Näe rohkem »
1589
1589.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1589 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1590 · Näe rohkem »
1595
1595.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1595 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 16. sajand · Näe rohkem »
18. juuli
18.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 18. juuli · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1998 · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 2. august · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 20. august · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 25. märts · Näe rohkem »
28. juuli
28.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 28. juuli · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 28. november · Näe rohkem »
3. märts
3.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 3. märts · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 4. juuni · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: 16. sajand Eestis ja 6. juuni · Näe rohkem »
