Sisukord
382 suhted: Aabits, Aacheni rahu (1668), Abel Tasman, Agenda Parva, Aleksei I Mihhailovitš, Alessandro Scarlatti, Altmargi vaherahu, Anne Conway, Anthonis van Dyck, Antoine Arnauld, Antoni van Leeuwenhoek, Antonio Vivaldi, Aphra Behn, Arcangelo Corelli, Artemisia Gentileschi, Athanasius Kircher, August II, Autoriõigus, Šotimaa kuningriik, Öine vahtkond (maal), Baikali järv, Bank of England, Bank of Scotland, Barokk, Bartolomé Esteban Murillo, Baruch Spinoza, Börsiettevõte, Ben Jonson, Bengal, Beringi väin, Bhutan, Blaise Pascal, Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brömsebro rahu, Briti Ida-India Kompanii, Charles I, Charles II, Charles Perrault, Christiaan Huygens, Christian Ackermann, Christopher Wren, Claude Lorrain, Claudio Monteverdi, Cyrano de Bergerac, Daugava, Devolutsioonisõda, Diego Velázquez, Dietrich Buxtehude, ... Laienda indeks (332 rohkem) »
- 2. aastatuhat
- Sajandid
- Varauusaeg
Aabits
1819. aastal Tallinnas trükitud aabits Aabits ehk aabitsaraamat on õpik, mille järgi õpitakse lugema.
Vaata 17. sajand ja Aabits
Aacheni rahu (1668)
Aacheni rahu ehk Esimene Aacheni rahu oli rahuleping, mis sõlmiti 2. mail 1668 Aacheni kongressi tulemusena Prantsusmaa ja Hispaania vahel ning mis lõpetas Devolutsioonisõja.
Vaata 17. sajand ja Aacheni rahu (1668)
Abel Tasman
thumb Abel Tasmani avastusreisid Abel Janszoon Tasman (1603 Groningen – 10. oktoober 1659 Batavia) oli hollandi meresõitja ja maadeavastaja.
Vaata 17. sajand ja Abel Tasman
Agenda Parva
"Agenda Parva" on aastal 1622 Braunsbergis (praegu Poola linn Braniewo) trükitud raamat, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teoshttps://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013).
Vaata 17. sajand ja Agenda Parva
Aleksei I Mihhailovitš
Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.
Vaata 17. sajand ja Aleksei I Mihhailovitš
Alessandro Scarlatti
Alessandro Scarlatti (2. mai 1660 – 24. oktoober 1725) oli itaalia barokkhelilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperite poolest.
Vaata 17. sajand ja Alessandro Scarlatti
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Vaata 17. sajand ja Altmargi vaherahu
Anne Conway
Anne Conway Anne Conway (neiupõlvenimega Finch; 14. detsember 1631 – 1679) oli inglise filosoof, kelle filosoofiaalased tööd mõjutasid tugevasti Gottfried Leibnizit.
Vaata 17. sajand ja Anne Conway
Anthonis van Dyck
Anthonis van Dyck (ka Anthonys van Dyck; 22. märts 1599 Antwerpen – 9. detsember 1641 London) oli flaami maalikunstnik.
Vaata 17. sajand ja Anthonis van Dyck
Antoine Arnauld
Antoine Arnauld (6. veebruar 1612 – 8. august 1694) oli Prantsuse katoliiklik teoloog, filosoof ja matemaatik.
Vaata 17. sajand ja Antoine Arnauld
Antoni van Leeuwenhoek
Antoni van Leeuwenhoek Antoni (Antony) van Leeuwenhoek (24. oktoober 1632 – 30. august 1723) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees.
Vaata 17. sajand ja Antoni van Leeuwenhoek
Antonio Vivaldi
Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija.
Vaata 17. sajand ja Antonio Vivaldi
Aphra Behn
Aphra Behn umbes 30-aastaselt (Mary Beale'i portree) Aphra Behn (sünninimi Aphra Johnson; 10. juuli 1640 (ristitud 14. detsembril) Harbledown, Kent – 16. aprill 1689 London) oli inglise kirjanik, esimesi kutselisi naiskirjanikke Suurbritannias.
Vaata 17. sajand ja Aphra Behn
Arcangelo Corelli
Arcangelo Corelli (17. veebruar 1653 Fusignano – 8. jaanuar 1713) oli itaalia viiuldaja ja helilooja.
Vaata 17. sajand ja Arcangelo Corelli
Artemisia Gentileschi
Artemisia Gentileschi. Autoportree maalikunsti allegooriana ("La Pittura"). 1638–1639 "Susanna ja vanamehed" ("Susanna e i vecchioni", 1610) "Juudit tapab Olovernese" ("Giuditta decapita Oloferne", 1614-1620) "Juudit ja tema teenija", 1623–1625 "Kleio", 1632 "Simson ja Delilah", ajavahemikus 1630–1638 "Batseba" (u 1645–1650) Artemisia Gentileschi (8.
Vaata 17. sajand ja Artemisia Gentileschi
Athanasius Kircher
Athanasius Kircher (2. mai 1602 – 27. või 28. november 1680) oli saksa jesuiit ja õpetlane, kes avaldas umbes 40 tööd erinevates valdkondades, muu hulgas orientalistika, geoloogia ja meditsiin.
Vaata 17. sajand ja Athanasius Kircher
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata 17. sajand ja August II
Autoriõigus
See on üks piltidest, mille autoriõiguse üle toimus aastatel 2011–2016 vaidlus, kuna kaamera kuulus inglasele David Slaterile, aga pildi tegi fotol olev makaak Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
Vaata 17. sajand ja Autoriõigus
Šotimaa kuningriik
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.
Vaata 17. sajand ja Šotimaa kuningriik
Öine vahtkond (maal)
"Öine vahtkond" (hollandi "De Nachtwacht") on Rembrandti õlimaal.
Vaata 17. sajand ja Öine vahtkond (maal)
Baikali järv
Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.
Vaata 17. sajand ja Baikali järv
Bank of England
Bank of England on Suurbritannia keskpank, mille eeskujul on loodud enamik kaasaja keskpankadest.
Vaata 17. sajand ja Bank of England
Bank of Scotland
Bank of Scotlandi logo Bank of Scotland plc on Šotimaal Edinburghis baseeruv äri- ja arvelduspank.
Vaata 17. sajand ja Bank of Scotland
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata 17. sajand ja Barokk
Bartolomé Esteban Murillo
Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682) oli Hispaania kuldajastu maalikunstnik ning Sevilla Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes) üks asutajatest.
Vaata 17. sajand ja Bartolomé Esteban Murillo
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Vaata 17. sajand ja Baruch Spinoza
Börsiettevõte
Börsiettevõte või börsiühing on ettevõte, mille omandivorm on korraldatud aktsiate kaudu, millega kavatsetakse vabalt kaubelda börsil või börsivälistel turgudel.
Vaata 17. sajand ja Börsiettevõte
Ben Jonson
Benjamin Jonson Benjamin Jonson (umbes 11. juuni 1572 Westminster, London – 6. august 1637 London) oli inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik, kelle kunst avaldas püsivat mõju inglise luulele ja komöödiale.
Vaata 17. sajand ja Ben Jonson
Bengal
Bengal (bengali বঙ্গ (Baṅga)) on piirkond Ees-India kirdeosas, Gangese-Brahmaputra delta-alal.
Vaata 17. sajand ja Bengal
Beringi väin
Beringi väin satelliidifotol Beringi väin (vene keeles Берингов пролив, inglise keeles Bering Strait) ühendab Vaikset ookeani (Beringi merd) Põhja-Jäämerega (Tšuktši merega) ja eraldab Aasiat (Tšuktši poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaska poolsaarest).
Vaata 17. sajand ja Beringi väin
Bhutan
Video religioossest Tšetsu festivalist Bhutanis Bhutan (dzongkha keeles འབྲུག་ཡུལ Drukyuel) on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas.
Vaata 17. sajand ja Bhutan
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Vaata 17. sajand ja Blaise Pascal
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus oli aastatel 1648–1654, Ukraina hetmani Bohdan Hmelnõtskõi juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus Ukrainas, Rzeczpospolita riigist.
Vaata 17. sajand ja Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata 17. sajand ja Brandenburg-Preisimaa
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata 17. sajand ja Brandenburgi mark
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Vaata 17. sajand ja Brömsebro rahu
Briti Ida-India Kompanii
Kompanii lipp (1801) Kompanii vapp (1698) Briti Ida-India Kompanii (inglise keeles East India Company (EIC); ka Honourable East India Company (HEIC), the British East India Company ja mitteametlikult John Company) oli 31. detsembril 1600 kuningliku tegevusloa (Royal Charter) saanud aktsiakompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga.
Vaata 17. sajand ja Briti Ida-India Kompanii
Charles I
Daniel Mytensi maal Charles I-st Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas 1625–1649.
Vaata 17. sajand ja Charles I
Charles II
Charles II (29. mai 1630 – 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas alates 1660.
Vaata 17. sajand ja Charles II
Charles Perrault
Philippe Lallemand. Charles Perrault' portree. 1672 Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis – 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik.
Vaata 17. sajand ja Charles Perrault
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Vaata 17. sajand ja Christiaan Huygens
Christian Ackermann
Christian Ackermann (sündis Königsbergis; suri 1710 Tallinnas) oli Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja, kes murdis end välja aastasadu püsinud tsunftisüsteemist ning kelle töökojas valmisid aastatel 1680–1710 peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikute sisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vappepitaafid, samuti krutsifiksid ning väidetavalt ka Eesti kontekstis unikaalne Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku baptisteerium.
Vaata 17. sajand ja Christian Ackermann
Christopher Wren
Christopher Wren (1711) Sir Christopher Wren (30. oktoober (vkj 20. oktoober) 1632 East Knoyle, Wiltshire, Inglismaa – 8. märts (vkj 25. veebruar) 1723 London) oli inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane.
Vaata 17. sajand ja Christopher Wren
Claude Lorrain
Claude Lorrain (prantsuse hääldus, kodanikunimega Claude Gellée; 1600 Chamagne – 23. november 1682 Rooma) oli prantsuse maalikunstnik ja barokiajastu maastikumaalija.
Vaata 17. sajand ja Claude Lorrain
Claudio Monteverdi
Claudio Monteverdi 1640. aastal Bernardo Strozzi maalil Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona – 29. november 1643 Veneetsia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
Vaata 17. sajand ja Claudio Monteverdi
Cyrano de Bergerac
Cyrano de Bergerac Savinien de Cyrano de Bergerac (6. märts 1619 – 28. juuli 1655) oli prantsuse kirjanik.
Vaata 17. sajand ja Cyrano de Bergerac
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata 17. sajand ja Daugava
Devolutsioonisõda
Louis XIV kaevikut külastamasCharles Le Bruni maal (1667) Devolutsioonisõda (24. mai 1667 – 2. mai 1668) oli sõda Louis XIV aegse Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel Hispaania Madalmaades.
Vaata 17. sajand ja Devolutsioonisõda
Diego Velázquez
Velázqueze autoportree "Vana naine praetud munadega" (umbes 1618) Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 Sevilla – 6. august 1660) oli barokiajastu Hispaania kunstnik.
Vaata 17. sajand ja Diego Velázquez
Dietrich Buxtehude
Johannes Voorhout (1647-1723) maali Kodune musitseerimine. Hamburg (1674) fragment. Dietrich Buxtehude Dietrich Buxtehude (umbes 1637 – 9. mai 1707) oli taani-saksa organist ja helilooja.
Vaata 17. sajand ja Dietrich Buxtehude
Domenico Scarlatti
Giuseppe Domenico Scarlatti (26. oktoober 1685 – 23. juuli 1757) oli barokiajastu itaalia helilooja, kes oli suure osa oma elust Portugali ja Hispaania kuningliku perekonna teenistuses.
Vaata 17. sajand ja Domenico Scarlatti
Don Quijote
Esimese väljaande tiitelleht (1605) "Don Quijote" (täielik pealkiri "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast", hispaania "El ingenioso hidalgo don Quijote de la Mancha"; algselt "El ingenioso hidalgo don Quixote de la Mancha") on Miguel de Cervantese romaan.
Vaata 17. sajand ja Don Quijote
Eşfahān
Eşfahān on linn Iraanis, Eşfahāni provintsi keskus.
Vaata 17. sajand ja Eşfahān
Edmond Halley
Sir Edmond Halley (8. november 1656 (29. oktoober vkj) Inglismaa, Haggerston – 14. jaanuar 1742 Greenwich) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik.
Vaata 17. sajand ja Edmond Halley
Eesti haridus
Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.
Vaata 17. sajand ja Eesti haridus
Eetika (Spinoza)
Spinoza "Eetika" avaleht "Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".
Vaata 17. sajand ja Eetika (Spinoza)
El Greco
El Greco (1541 Kreeta – 7. aprill 1614 Toledo) oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt.
Vaata 17. sajand ja El Greco
Elemendid (Eukleides)
"Elementide" esimese ingliskeelse tõlke kaas (1570) Egiptusest Oxyrhynchuse linnast leitud papüüruse fragment "Elementide" tekstiga "Elemendid" (vanakreeka keeles "Στοιχεῖα", ladina keeles "Elementa") on Eukleidese uurimus geomeetriast ja arvuteooriast.
Vaata 17. sajand ja Elemendid (Eukleides)
Elizabeth I
Elizabeth I (7. september 1533, Greenwich – 24. märts 1603, Richmond Londoni lähedal) oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.
Vaata 17. sajand ja Elizabeth I
Entsüklopeedia
"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784) Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).
Vaata 17. sajand ja Entsüklopeedia
Essee
Essee on mittefiktsioonilise kunstilise proosa žanr, milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis.
Vaata 17. sajand ja Essee
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Vaata 17. sajand ja Eukleides
Evangelista Torricelli
Evangelista Torricelli Evangelista Torricelli (15. oktoober 1608 Faenza - 25. oktoober 1647 Firenze) oli itaalia füüsik ja matemaatik.
Vaata 17. sajand ja Evangelista Torricelli
Fidži
Fidži (ametlik nimi Fidži Vabariik) on saareriik Melaneesias, osa Okeaaniast Vaikse ookeani lõunaosas, Uus-Meremaa Põhjasaarest umbes 1100 meremiili kirdes.
Vaata 17. sajand ja Fidži
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata 17. sajand ja Filosoofia
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Vaata 17. sajand ja Forseliuse seminar
François de La Rochefoucauld
François de La Rochefoucauld François de La Rochefoucauld (15. september 1613 Pariis – 17. märts 1680 Pariis) oli prantsuse kirjanik, aforismiklassik, hertsog.
Vaata 17. sajand ja François de La Rochefoucauld
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Vaata 17. sajand ja Francis Bacon
Francisco de Quevedo
Francisco de Quevedo portree, mille autor on Francisco Pacheco Francisco Gómez de Quevedo Villegas y Santibáñez Cevallos (14. september 1580 Madrid – 8. september 1645 Villanueva de los Infantes, Ciudad Real), tuntud kui Francisco de Quevedo, oli hispaania kirjanik ja poliitik.
Vaata 17. sajand ja Francisco de Quevedo
Francisco de Zurbarán
Francisco de Zurbaráni monument Sevillas alt.
Vaata 17. sajand ja Francisco de Zurbarán
Frans Hals
Frans Hals (1580 või 1581 Antwerpen – 26. august 1666 Haarlem) oli Hollandi maalikunstnik, barokiajastu suurimaid portretiste.
Vaata 17. sajand ja Frans Hals
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Vaata 17. sajand ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Galilei protsess
"Galilei Rooma inkvisitsiooni ees", Cristiano Banti 1857. aasta maal Galilei protsess oli 1610.
Vaata 17. sajand ja Galilei protsess
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata 17. sajand ja Galileo Galilei
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata 17. sajand ja Gümnaasium
Georg Philipp Telemann
Valentin Daniel Preisleri käsitsi koloreeritud akvatinta heliloojast, tehtud Louis Michael Schneideri 1750. aastal valminud, kuid kaotsi läinud maali järgi Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg – 25. juuni 1767 Hamburg) oli saksa helilooja.
Vaata 17. sajand ja Georg Philipp Telemann
Giambattista Vico
pisi Giambattista Vico (23. juuni 1668 Napoli – 23. jaanuar 1744 Napoli) oli itaalia filosoof.
Vaata 17. sajand ja Giambattista Vico
Gian Lorenzo Bernini
Gian Lorenzo Bernini (Giovanni Lorenzo Bernini) (7. detsember 1598 Napoli – 28. november 1680 Rooma) oli 17. sajandil, barokiajastul üks silmapaistvamaid itaalia skulptoreid ja arhitekte.
Vaata 17. sajand ja Gian Lorenzo Bernini
Giordano Bruno
Giordano Bruno Giordano Bruno (1548 – 17. veebruar 1600) oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega.
Vaata 17. sajand ja Giordano Bruno
Giovanna Garzoni
"Natüürmort sidrunivaagnaga", tempera veläänil, 1640ndatest Savoia hertsog", miniatuur, 1635 Giovanna Garzoni (1600 Ascoli Piceno provints, Marche maakond – 1670 Rooma) oli Itaalia barokiaja maalikunstnik.
Vaata 17. sajand ja Giovanna Garzoni
Giovanni Domenico Cassini
pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).
Vaata 17. sajand ja Giovanni Domenico Cassini
Girolamo Frescobaldi
Girolamo Frescobaldi (1583 Ferrara – 1. märts 1643 Rooma) oli itaalia organist ja helilooja.
Vaata 17. sajand ja Girolamo Frescobaldi
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata 17. sajand ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Gregorio Allegri
Gregorio Allegri Gregorio Allegri (ca 1582 Rooma – 17. veebruar 1652 Rooma) oli itaalia tenori-laulja ja helilooja.
Vaata 17. sajand ja Gregorio Allegri
Guangzhou
Guangzhou (eesti keeles mööndav ka Kanton; hiina keeles 廣州/广州 (Guǎngzhōu)) on linn Hiinas, Guangdongi provintsi ja Guangzhou Shi allprovintsilinna keskus.
Vaata 17. sajand ja Guangzhou
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Vaata 17. sajand ja Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata 17. sajand ja Gustav II Adolf
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata 17. sajand ja Habsburgid
Hamlet
Näidendi trükk (1605) "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelane on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna – Hamleti isa.
Vaata 17. sajand ja Hamlet
Heinrich Ignaz Franz von Biber
Heinrich Ignaz Franz von Biber Heinrich Ignaz Franz von Biber (ristitud 12. august 1644 – 3. mai 1704 Salzburg) oli austria helilooja ja viiuldaja.
Vaata 17. sajand ja Heinrich Ignaz Franz von Biber
Heinrich Schütz
Heinrich Schütz umbes aastal 1660, Christoph Spetneri portree Heinrich Schütz, ladinapärase nimekujuga Henricus Sagittarius (8. oktoober 1585 Köstritz – 6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja protestantlik kirikumuusik.
Vaata 17. sajand ja Heinrich Schütz
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Vaata 17. sajand ja Heliotsentriline maailmasüsteem
Henry Hudson
Hudsoni merereisid Põhja-Ameerikasse Henry Hudsoni kaart Henry Hudson (u 1570 – u 1611) oli inglise maadeavastaja.
Vaata 17. sajand ja Henry Hudson
Henry Purcell
John Clostermani maal 160px Katkend Henry Purcelli aariast "Dido ja Aeneas" Henry Purcell (10. september 1659 Westminster, London – 21. november 1695 Westminster, London) oli inglise helilooja ja organist.
Vaata 17. sajand ja Henry Purcell
Hinge passioonid
"Hinge passioonid" (pr Les passions de l'âme) on René Descartesi kolmeks osaks jaotatud teaduslik käsitus inimemotsioonidest, nende põhjustest, mehaanikast, toimest ja tulemitest.
Vaata 17. sajand ja Hinge passioonid
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata 17. sajand ja Hispaania
Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania koloniaalimpeerium oli Hispaania kuninga ja Hispaania asumaad mis vallutati 16. – 17. sajandil.
Vaata 17. sajand ja Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania Madalmaad
Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.
Vaata 17. sajand ja Hispaania Madalmaad
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata 17. sajand ja Hohenzollernid
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata 17. sajand ja Holland
Hollandi kuldajastu
1662. aastal, Hollandi kuldajastu tippajal, hollandi kartograafi Frederik de Witi loodud maailmakaart Hollandi kuldajastu (hollandi keeles De Gouden Eeuw; hääldus) oli 17. sajandiga suuresti paralleelselt kulgenud ajajärk Hollandi ajaloos, mida iseloomustas märkimisväärne kultuuriline, majanduslik ja teaduslik õitseng.
Vaata 17. sajand ja Hollandi kuldajastu
Hollandi Lääne-India Kompanii
West-Indisch Huis ehk kompanii kunagine peakontor Amsterdamis Hollandi Lääne-India Kompanii (hollandi keeles Geoctroyeerde Westindische Compagnie) oli Madalmaade Vabariigi kaupmeeste Atlandi-ülene prahitud ettevõtmine.
Vaata 17. sajand ja Hollandi Lääne-India Kompanii
Hugo Grotius
Hugo Grotius. Portree autor Michiel Jansz van Mierevelt Hugo Grotius (õieti Hugo de Groot; 10. aprill 1583 Delft – 28. august 1645 Rostock) oli Hollandi õigusteadlane, diplomaat, filosoof, luuletaja ja üks loomuõigusliku koolkonna rajajatest, kelle teosed lõid aluse rahvusvahelisele õigusele.
Vaata 17. sajand ja Hugo Grotius
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata 17. sajand ja Ida-Euroopa
Iirimaa kuningriik
Iirimaa kuningriik (klassikalises iiri keeles: Ríoghacht Éireann; iiri keeles: Ríocht Éireann) oli Inglismaa ja siis Suurbritannia klientriik, mis eksisteeris aastatel 1542–1800.
Vaata 17. sajand ja Iirimaa kuningriik
Ilias
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.
Vaata 17. sajand ja Ilias
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata 17. sajand ja Ingeri sõda
Inglise kodusõda
Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi.
Vaata 17. sajand ja Inglise kodusõda
Inglise restauratsioon
Inglise restauratsioon (ehk Stuartite restauratsioon) oli sündmus Inglismaa ajaloos, kui peale kodusõda 1660.
Vaata 17. sajand ja Inglise restauratsioon
Inglise vabariik
Inglise vabariik (inglise keeles Commonwealth of England) oli 1649–1660 Briti saartel eksisteerinud vabariik, millesse kuulus algul Inglismaa (koos Walesiga) ning hiljem ka Iirimaa ja Šotimaa.
Vaata 17. sajand ja Inglise vabariik
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata 17. sajand ja Inglismaa
Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend
Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend.
Vaata 17. sajand ja Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata 17. sajand ja Inglismaa kuningriik
Inglismaa parlament
Inglismaa parlament oli seadusandlik organ Inglismaa kuningriigis ja Inglismaa Vabariigis 13.
Vaata 17. sajand ja Inglismaa parlament
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata 17. sajand ja Iraan
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata 17. sajand ja Isaac Newton
Ivan Moskvitin
Ivan Moskvitin (Иван Юрьевич Москвитин; sünni- ja surma-aasta on teadmata) oli vene maadeavastaja ja kasakaataman.
Vaata 17. sajand ja Ivan Moskvitin
Jakarta
Jakarta on Indoneesia pealinn.
Vaata 17. sajand ja Jakarta
Jakobiidid
Jakobiidid olid 1688.
Vaata 17. sajand ja Jakobiidid
Jakutsk
2007. aasta ehitustööd Jakutskis Jakutsk (vene keeles Якутск; jakuudi keeles Дьокуускай, varem ka Якутскай) on linn Venemaal, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pealinn.
Vaata 17. sajand ja Jakutsk
James II (Inglismaa kuningas)
James II (14. oktoober (uue kalendri järgi 24. oktoober) 1633 – 16. september 1701) oli Inglismaa kuningas ja (James VII nime all) Šotimaa kuningas aastatel 1685–1688.
Vaata 17. sajand ja James II (Inglismaa kuningas)
James VI ja I
James I (19. juuni 1566 – 27. märts 1625) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Šotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani.
Vaata 17. sajand ja James VI ja I
Jan Amos Komenský
Jan Amos Komenský (tänapäeva tšehhi pruugis ekslikult ka Jan Ámos Komenský; ladinapäraselt Comenius; 28. märts 1592 Uherský Brod – 15. november 1670 Amsterdam) oli tšehhi õpetaja ja kirjanik.
Vaata 17. sajand ja Jan Amos Komenský
Jan Brueghel vanem
Jan Brueghel vanem (1568 Brüssel – 1625 Antwerpen) oli Madalmaade kunstnik.
Vaata 17. sajand ja Jan Brueghel vanem
Jean de La Fontaine
Jean de La Fontaine Jean de La Fontaine'i "Fables de La Fontaine", prantsuse keeles Jean de La Fontaine (8. juuli 1621 – 13. aprill 1695) oli prantsuse kirjanik, tuntuim prantsuse valmikirjanik ja üks tuntumaid valmikirjanikke üldse ning on üks loetavamaid XVII sajandi prantsuse luuletajaid.
Vaata 17. sajand ja Jean de La Fontaine
Jean Racine
Jean Racine Jean Racine (22. detsember 1639 Valois La Ferté-Milon – 21. aprill 1699 Pariis) oli prantsuse näitekirjanik, üks suurimaid prantsuse klassitsistliku tragöödia meistreid.
Vaata 17. sajand ja Jean Racine
Jean-Baptiste Colbert
Jean-Baptiste Colbert Jean-Baptiste Colbert (29. august 1619 – 6. september 1683) oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 1665–1683.
Vaata 17. sajand ja Jean-Baptiste Colbert
Jean-Baptiste Lully
Jean-Louis Roullet. Jean-Baptiste Lully' portree. Jean-Baptiste de Lully; (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november 1632 – 22. märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas.
Vaata 17. sajand ja Jean-Baptiste Lully
Jean-Philippe Rameau
Jean-Philippe Rameau. Autor Joseph Aved (1728) Jean-Philippe Rameau (25. september 1683 Dijon – 12. september 1764) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid.
Vaata 17. sajand ja Jean-Philippe Rameau
Jeemen
Jeemen on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.
Vaata 17. sajand ja Jeemen
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bachi autogramm Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Vaata 17. sajand ja Johann Sebastian Bach
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata 17. sajand ja Johannes Kepler
Johannes Vermeer
"Kunstnik oma ateljees" (umbes 1665–1670) Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis – maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik.
Vaata 17. sajand ja Johannes Vermeer
John Donne
John Donne (22. jaanuar 1572 London, Inglismaa – 31. märts 1631 London) oli inglise luuletaja, jurist ja Inglismaa Kiriku vaimulik.
Vaata 17. sajand ja John Donne
John Dowland
John Dowland (1563 London – maetud 20. veebruaril 1626) oli inglise renessansihelilooja.
Vaata 17. sajand ja John Dowland
John Dryden
John Drydeni portree kunstnik Godfrey Knellerilt John Dryden (19. august (vkj 9. august) 1631 Aldwincle, Thrapston, Northamptonshire, Inglismaa – 12. mai (vkj 1. mai) 1700 London) oli inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik, 1668.
Vaata 17. sajand ja John Dryden
John Flamsteed
John Flamsteed (19. august 1646 – 31. detsember 1719) oli Inglise astronoom ja esimene Briti kuninglik astronoom.
Vaata 17. sajand ja John Flamsteed
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata 17. sajand ja John Locke
John Milton
John Milton Tundmatu kunstniku portree John Miltonist (umbes 1629) John Milton (9. detsember 1608 London – 8. november 1674 London) oli inglise luuletaja.
Vaata 17. sajand ja John Milton
John Napier
John Napier (1550 Edinburgh – 1617 Edinburgh) oli Šotimaa matemaatik.
Vaata 17. sajand ja John Napier
John Playford
John Playford (1623 – 1686 või 1687) oli Londoni raamatukaupmees, kirjastaja ja helilooja, kes on tänapäeval tuntud peamiselt tantsukogumiku "The Dancing Master" (esimene väljaanne "The English Dancing Master", 1651) koostajana.
Vaata 17. sajand ja John Playford
Jonathan Swift
Jonathan Swifti portree Rupert Barberilt, 1745, National Portrait Gallery, London Jonathan Swift (30. november 1667 Dublin, Iirimaa – 19. oktoober 1745 Dublin) oli iiri ingliskeelne kirjanik, satiirik, esseist ja anglikaani kiriku vaimulik, kelle teostest on Eestis tuntuim "Gulliveri reisid".
Vaata 17. sajand ja Jonathan Swift
Journal des sçavans
Ajakirja Journal des sçavans esimese numbri tiitelleht Journal des sçavans (hiljem Journal des savants) oli Euroopa esimene teadusajakiri.
Vaata 17. sajand ja Journal des sçavans
Kaheteistkümnes öö
“Kaheteistkümnes öö” (inglise keeles “Twelfth Night” või “What You Will”) on William Shakespeare’i kirjutatud viievaatuseline romantiline komöödia.
Vaata 17. sajand ja Kaheteistkümnes öö
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Vaata 17. sajand ja Kalmari sõda
Kardinal Richelieu
Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.
Vaata 17. sajand ja Kardinal Richelieu
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata 17. sajand ja Karl X Gustav
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata 17. sajand ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata 17. sajand ja Karl XII
Karlowitzi rahu
Läbirääkimised Karlowitzi rahu sõlmimisel Karlowitzi rahu allkirjastati 26. jaanuaril 1699 tänapäeva Serbias asuvas Sremski Karlovcis (tollase haldusjaotuse järgi Karlowitz sõjaväestatud piirialal) ja sellega lõppes Suur Türgi sõda (1683–1697), mille käigus oli Osmanite pool aastal 1697 Zenta lahingus lüüa saanud.
Vaata 17. sajand ja Karlowitzi rahu
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Vaata 17. sajand ja Kaug-Ida
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Vaata 17. sajand ja Kärde rahu
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata 17. sajand ja Kesk-Euroopa
Keskpank
Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus.
Vaata 17. sajand ja Keskpank
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata 17. sajand ja Kiiev
Kirdeväil
Põhja-meretee Põhja-meretee (punane) ja alternatiivne tee Suessi kanali kaudu (sinine) Kirdeväil ehk Põhja-meretee (vene keeles Северный морской путь ehk Севморпуть) on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut.
Vaata 17. sajand ja Kirdeväil
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata 17. sajand ja Kirik (institutsioon)
Kohv
Tass kohvi Röstitud kohvioad Kohviistandus Brasiilias Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.
Vaata 17. sajand ja Kohv
Kohvik
"Õhtune kohvikuterrass", Vincent van Gogh, 1888 Kohvik (varem kohvimaja) on toitlustusasutus, mille toiduvalikus on kohv, pagari- ja kondiitritooted, sageli ka tee ja võileivad.
Vaata 17. sajand ja Kohvik
Kohvipuu
Araabia kohvipuu viljad Kongo kohvipuu leht ja õis Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast.
Vaata 17. sajand ja Kohvipuu
Kollane jõgi
Huang He Qinghais. Kollast värvust annab veele löss Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.
Vaata 17. sajand ja Kollane jõgi
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata 17. sajand ja Kolmekümneaastane sõda
Kongla Ann
Kongla Anni mälestuskivi Viru-Nigulas, suvi 2011. Kongla Ann (surnud 1640) oli naisterahvas, kelle üle peeti 1640.
Vaata 17. sajand ja Kongla Ann
Korea
Korea on maa Kaug-Idas Korea poolsaarel Hiina ja Jaapani vahel.
Vaata 17. sajand ja Korea
Krasnojarsk
Vana tänav Krasnojarskis Vaade Krasnojarskile Krasnojarski raudteejaam Krasnojarsk (vene Красноярск (fraasist Кызыл-җар (Кызыл яр.
Vaata 17. sajand ja Krasnojarsk
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata 17. sajand ja Kristiina
Kristlik ajaarvamine
Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr ("pärast Kristust").
Vaata 17. sajand ja Kristlik ajaarvamine
Kuningas Lear
"Kuningas Lear" on William Shakespeare'i tragöödia, mis on arvatavasti kirjutatud ajavahemikus 1603–1606.
Vaata 17. sajand ja Kuningas Lear
Kuulus revolutsioon
"Oranje Willemi maabumine Torbays", William Milleri gravüür J. M. W. Turneri maali järgi, 1852 Kuningas James II (Godfrey Knelleri maal, 1684) William III (Willem Wissingi maal, 1680 ja 1710 vahel) Kuulus revolutsioon ehk 1688.
Vaata 17. sajand ja Kuulus revolutsioon
L'Astrée
"L'Astrée" on Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé pastoraalromaan, ilmus ajavahemikus 1607–1627.
Vaata 17. sajand ja L'Astrée
La Rochelle
La Rochelle on linn Lääne-Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas, Charente-Maritime'i departemangu keskus.
Vaata 17. sajand ja La Rochelle
Las Meninas
„Las Meninas“ ehk „Õuedaamid“ on Hispaania ühe tuntuima maalikunstniku Diego Rodríguez de Silva y Velázqueze (1599 Sevilla – 6. august 1660 Madrid) 1656.
Vaata 17. sajand ja Las Meninas
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata 17. sajand ja Lääne-Euroopa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata 17. sajand ja Läänemeri
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata 17. sajand ja Leedu suurvürst
Leopold I
thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.
Vaata 17. sajand ja Leopold I
Leukippose tütarde röövimine
"Leukippose tütarde röövimine" on flaami kunstniku Peter Paul Rubensi maal Vana-Kreeka mütoloogia ainetel, üks barokkmaali tuntumaid näiteid.
Vaata 17. sajand ja Leukippose tütarde röövimine
Londoni Kuninglik Selts
Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660.
Vaata 17. sajand ja Londoni Kuninglik Selts
Londoni suur tulekahju
Londoni suur tulekahju oli tulekahju Londoni kesklinnas 2. kuni 5. septembrini 1666.
Vaata 17. sajand ja Londoni suur tulekahju
Loodeväil
Mõned loodeväila läbimise marsruudid Loodeväil on (mittekasutatav) meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu.
Vaata 17. sajand ja Loodeväil
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Vaata 17. sajand ja Louis XIV
Luis de Góngora
Luis de Góngora y Argote (11. juuli 1561 – 24. mai 1627) oli hispaania barokiajastu vaimulik ja luuletaja.
Vaata 17. sajand ja Luis de Góngora
Macau
Macau (hiina Aomen; tuntud kui ka Macao) on Hiina erihalduspiirkond, mis asub Lõuna-Hiina mere rannikul, 60 km Hongkongist edelas.
Vaata 17. sajand ja Macau
Macbeth
"Macbeth" on William Shakespeare'i näidend.
Vaata 17. sajand ja Macbeth
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata 17. sajand ja Madalmaad
Madalmaade Ida-India Kompanii
17. sajandi Hollandi Ida-India Kompaniile pühendatud autahvel Hoornis peakontor, mis asus Amsterdamis Hollandi Ida-India Kompanii ehk Madalmaade Ida-India Kompanii (hollandi keeles Oost Indische Compagnie) oli 17.
Vaata 17. sajand ja Madalmaade Ida-India Kompanii
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Vaata 17. sajand ja Magdeburg
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Vaata 17. sajand ja Malta
Mandžud
Mandžu mees rahvariietes Mandžu aadlidaamid 1900. aasta paiku Mandžud on tunguusi-mandžu rahvas Hiinas.
Vaata 17. sajand ja Mandžud
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Vaata 17. sajand ja Marcello Malpighi
Maria Sibylla Merian
Maria Sibylla Merian (autoportree) Maria Sibylla Merian (2. aprill 1647 Frankfurt – 13. jaanuar 1717 Amsterdam) oli saksa loodusteadlane ja illustraator, kes uuris taimi ja putukaid ning tegi neist detailseid joonistusi.
Vaata 17. sajand ja Maria Sibylla Merian
Marin Mersenne
Marin Mersenne Marin Mersenne (ladinapäraselt Marin Mersennus; 8. september 1588 Oizé, Maine, Prantsusmaa – 1. september 1648 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik, keda on sageli nimetatud akustika isaks.
Vaata 17. sajand ja Marin Mersenne
Matsuo Bashō
Matsuo Bashō (jaapani keeles 松尾芭蕉; 1644 Ueno – 28. november 1694 Ōsaka) oli Edo ajastu kuulsaim jaapani luuletaja, keda peetakse tänapäeval üheks meisterlikumaks haikude kirjutajaks.
Vaata 17. sajand ja Matsuo Bashō
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Vaata 17. sajand ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast
Mehmet IV
Mehmed IV Mehmed IV (osmanitürgi keeles محمد رابع Meḥmed-i rābi‘; türgi keeles IV. Mehmet; tuntud ka kui Mehmed Jahimees; 2. jaanuar 1642 – 6. jaanuar 1693) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1648–1687.
Vaata 17. sajand ja Mehmet IV
Melaka osariik
Melaka on Malaisia osariik.
Vaata 17. sajand ja Melaka osariik
Mereõigus
Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.
Vaata 17. sajand ja Mereõigus
Merkantilism
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Vaata 17. sajand ja Merkantilism
Michelangelo Caravaggio
Caravaggio portree (Ottavio Leoni, 1621) Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 – 18. juuli 1610) oli itaalia maalikunstnik.
Vaata 17. sajand ja Michelangelo Caravaggio
Miguel de Cervantes
Miguel de Cervantes pisi Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik.
Vaata 17. sajand ja Miguel de Cervantes
Mingi dünastia
Mingi dünastia valitses Hiinat aastail 1368–1644.
Vaata 17. sajand ja Mingi dünastia
Misantroop
"Misantroop" on Molière'i komöödia.
Vaata 17. sajand ja Misantroop
Miyamoto Musashi
Miyamoto Musashi (宮本 武蔵, ca 1584 – 13. juuni 1645), tuntud ka kui Shinmen Takezō, Miyamoto Bennosuke ja Niten Dōraku, oli legendaarne Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin.
Vaata 17. sajand ja Miyamoto Musashi
Mogulite arhitektuur
Mogulite arhitektuur on islami arhitektuuri haru, mis kujunes välja ja õitses Hindustani poolsaarel Pakistani ja India aladel Mogulite riigi ajal 16., 17. ja 18. sajandil.
Vaata 17. sajand ja Mogulite arhitektuur
Molière
275px Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; ristimispäev 15. jaanuar 1622 Pariis, Prantsusmaa – 17. veebruar 1673 Pariis) oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ja näitleja.
Vaata 17. sajand ja Molière
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata 17. sajand ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata 17. sajand ja Moskva tsaaririik
Murat IV
Murat IV Murat IV ''tuğra'' Murad IV (osmanitürgi keeles مراد رابع, Murād-ı Rābiʿ; 26. juuli 1612 – 8. veebruar 1640) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1623–1640.
Vaata 17. sajand ja Murat IV
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 17. sajand ja Narva
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata 17. sajand ja Narva lahing (1700)
Narva raekoda
Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel ehitatud Narva linna kohtu- ja valitsusorgani rae hoone, mis asetses Narva vanalinnas Narva Raekoja platsi ääres.
Vaata 17. sajand ja Narva raekoda
Navarra kuningas
Navarra kuningate vapp alates 1212. aastast Navarra kuningas (naissoost valitsejatel kuninganna) oli Navarra kuningriigi valitseja tiitel 10. sajandist kuni kuningriigi kaotamiseni 1620.
Vaata 17. sajand ja Navarra kuningas
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Vaata 17. sajand ja Navarra kuningriik
Nicola Amati
Nicola Amati Nicola Amati (3. detsember 1596 Cremona – 12. aprill 1684 Cremona) oli Itaalia viiulimeister, Amati viiulimeistrite dünastia kõige tuntum liige.
Vaata 17. sajand ja Nicola Amati
Nicolas Boileau
Nicolas Boileau Hyacinthe Rigaud' maalil Nicolas Boileau-Despréaux (1. november 1636 – 13. märts 1711) oli prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik.
Vaata 17. sajand ja Nicolas Boileau
Nicolas Poussin
Nicolas Poussin (hääldus); 15. juuni 1593 või 1594 Les Andelys, Normandia – 19. november 1665 Rooma, Itaalia) oli prantsuse klassitsistlik maalikunstnik. Poussin veetis suurema osa loomeperioodist Roomas, välja arvatud aastail 1640–1642, kus ta oli kardinal Richelieu korraldusel Prantsusmaal kuninga esikunstniku (Premier peintre du Roi) ülesannetes.
Vaata 17. sajand ja Nicolas Poussin
Novum Organum
Novum Organumi tiitelleht (1645) "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620.
Vaata 17. sajand ja Novum Organum
Odüsseia
John William Waterhouse. ''Odysseus ja sireenid''. 1891 "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
Vaata 17. sajand ja Odüsseia
Ofort
"Sandaalid klassikaliste ornamentidega" (1547). Augustin Hirschvogel Ofort (prantsuse keeles eau-forte) on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happe abil metalli.
Vaata 17. sajand ja Ofort
Ohete sild
Ohete sild Ohete sild (itaalia keeles Ponte dei Sospiri) on sild Põhja-Itaalias Veneetsias.
Vaata 17. sajand ja Ohete sild
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata 17. sajand ja Ojamaa
Ole Rømer
Ole Rømer Ole Christensen Rømer (25. september 1644 – 19. september 1710) oli taani astronoom.
Vaata 17. sajand ja Ole Rømer
Oliver Cromwell
Oliver Cromwell (25. aprill 1599 Huntingdon, Huntingdonshire, Inglismaa – 3. september 1658 London) oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653.
Vaata 17. sajand ja Oliver Cromwell
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata 17. sajand ja Oliwa rahu
Ordinari Freytags Post-Zeitung
Ordinari Freytags Post-Zeitungi 1676. aasta 2. jaanuari väljaanne Ordinari Freytags Post-Zeitung ('Korraline Reedeleht'; lühemalt ka: Ordinari Post-Zeitung) oli aastatel 1675–1676 ja 1677–1678 (nime all Ordinari Donnerstags Post-Zeitung ('Korraline Neljapäevaleht')) Tallinnas ilmunud saksakeelne nädalaleht.
Vaata 17. sajand ja Ordinari Freytags Post-Zeitung
Orlando Gibbons
Orlando Gibbons Orlando Gibbons (ristiti 25. detsember 1583 Oxfordis – 5. juuni 1625 Canterbury) oli inglise organist, virginalist ja helilooja.
Vaata 17. sajand ja Orlando Gibbons
Orpheus (Monteverdi)
"Orpheus" ("L'Orfeo, favola in musica") on üks maailma vanimaid oopereid.
Vaata 17. sajand ja Orpheus (Monteverdi)
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata 17. sajand ja Osmanite riik
Othello
"Othello" ehk "The Tragedy of Othello, the Moor of Venice" on William Shakespeare'i tragöödia, mille oletatav kirjutamisaeg on 1604.
Vaata 17. sajand ja Othello
Paro
Paro on linn Bhutanis, Paro ringkonna keskus.
Vaata 17. sajand ja Paro
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata 17. sajand ja Pärisorjus
Püha Liiga (1684)
Püha Liiga liikmesmaade kaart Püha Liiga (ladina keeles Sacra Ligua) oli Suure Türgi sõja põhjusel Poola-Leedu riigi, Habsburgide monarhia, Veneetsia vabariigi ja Moskva tsaaririigi vahel moodustatud liit.
Vaata 17. sajand ja Püha Liiga (1684)
Püha Peetruse väljak
thumb Püha Peetruse väljak on Vatikani peaväljak, mille ääres asub Püha Peetruse Basiilika.
Vaata 17. sajand ja Püha Peetruse väljak
Püssirohuvandenõu
Vandenõulased Püssirohuvandenõu (inglise keeles Gunpowder Plot, varem ka Gunpowder Treason Plot) oli Inglise katoliiklaste vandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas James I parlamendi uue istungjärgu avamisel 5. novembril 1605 ning seada seejärel taas troonile katoliiklik valitseja: Jamesi 9-aastane tütar Elizabeth.
Vaata 17. sajand ja Püssirohuvandenõu
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata 17. sajand ja Põhjasõda
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata 17. sajand ja Peeter I
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata 17. sajand ja Peruu
Peter Paul Rubens
Peter Paul Rubens (Pieter Pauwel Rubens; 28. juuni 1577 Siegen, Vestfaal – 30. mai 1640 Antwerpen) oli flaami maalikunstnik.
Vaata 17. sajand ja Peter Paul Rubens
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Vaata 17. sajand ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
Pierre Bayle
pisi Pierre Bayle (18. november 1647 – 28. detsember 1706) oli prantsuse publitsist ja filosoof.
Vaata 17. sajand ja Pierre Bayle
Pierre Corneille
Pierre Corneille (6. juuni 1606 Rouen – 1. oktoober 1684 Pariis) oli Molière'i ja Jean Racine'i kõrval üks 17. sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest.
Vaata 17. sajand ja Pierre Corneille
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata 17. sajand ja Poola kuningas
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Vaata 17. sajand ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.
Vaata 17. sajand ja Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola–Türgi sõda (1620–1621)
Poola–Türgi sõda (1620–1621) oli Rzeczpospolita ja Osmanite riigi vaheline konflikt Moldova kontrolli üle.
Vaata 17. sajand ja Poola–Türgi sõda (1620–1621)
Portugali koloniaalimpeerium
Portugali impeeriumi (1415–1999) kaart. Punane – valdused. Roosa – mõjupiirkonnad. Sinine – merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud Portugali koloniaalimpeeriumi aluseks sai 1494.
Vaata 17. sajand ja Portugali koloniaalimpeerium
Prantsuse Akadeemia
Prantsusmaa Instituudi hoone Prantsuse Akadeemia (prantsuse Académie française) on Prantsusmaa vanim teaduslik selts.
Vaata 17. sajand ja Prantsuse Akadeemia
Prantsuse Ida-India Kompanii
Prantsuse Ida-India Kompanii (prantsuse keeles Compagnie française pour le commerce des Indes orientales) oli Prantsuse kuningriigi kaupmeeste idapoolkerale (eelkõige Hindustani poolsaarele) suunatud prahitud ettevõtmine, mille rajas Jean-Baptiste Colbert ning see opereeris aastatel 1664–1794.
Vaata 17. sajand ja Prantsuse Ida-India Kompanii
Prantsuse Lääne-India Kompanii
Prantsuse Lääne-India Kompanii (prantsuse keeles Compagnie française des Indes occidentales) oli Prantsuse kuningriigi kaupmeeste Atlandi-ülene prahitud ettevõtmine, mille rajas Jean-Baptiste Colbert ning see opereeris aastatel 1664–1674.
Vaata 17. sajand ja Prantsuse Lääne-India Kompanii
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata 17. sajand ja Prantsusmaa
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata 17. sajand ja Prantsusmaa kuningriik
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata 17. sajand ja Preisimaa hertsog
Qingi dünastia
Qingi dünastia (ka Mandžu dünastia) oli Hiina viimane keisridünastia, mis valitses aastatel 1644–1912.
Vaata 17. sajand ja Qingi dünastia
Québec
Québeci provintsi kaart Québeci provints on 1.
Vaata 17. sajand ja Québec
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Vaata 17. sajand ja Rahvusvaheline õigus
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata 17. sajand ja Rakk
Rōnin
Rōnin (浪人) oli peremeheta jäänud samurai Jaapani feodalismiperioodil (1185–1868).
Vaata 17. sajand ja Rōnin
Reekviem
Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks.
Vaata 17. sajand ja Reekviem
Rembrandt
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden – 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.
Vaata 17. sajand ja Rembrandt
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata 17. sajand ja René Descartes
Ridala kirik
Ridala kirik, märts 2011. Vaade idast, esiplaanil kiriku piirdemüür. Märts 2011. Ridala kirik 2002. aastal Ridala Püha Maarja Magdaleena kirik on kirik Lääne maakonnas Haapsalu linnas Kolila külas.
Vaata 17. sajand ja Ridala kirik
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Vaata 17. sajand ja Robert Boyle
Robert Hooke
Robert Hooke Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.
Vaata 17. sajand ja Robert Hooke
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Vaata 17. sajand ja Romaan
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Vaata 17. sajand ja Romanovid
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata 17. sajand ja Rooma
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata 17. sajand ja Rootsi kuningas
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Vaata 17. sajand ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata 17. sajand ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata 17. sajand ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata 17. sajand ja Ruhnu
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata 17. sajand ja Rzeczpospolita
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata 17. sajand ja Saaremaa
Saint Pauli katedraal
Katedraali põhiplaan Saint Pauli katedraal (inglise keeles St Paul's Cathedral) on anglikaani kiriku Londoni piiskopkonna peakirik.
Vaata 17. sajand ja Saint Pauli katedraal
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata 17. sajand ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata 17. sajand ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata 17. sajand ja Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata 17. sajand ja Saksimaa kuurvürstiriik
Samuel Butler
Samuel Butler Samuel Butler (4. või 5. detsember 1835 – 18. juuni 1902) oli inglise teoloog, kirjanik ja evolutsiooniteoreetik.
Vaata 17. sajand ja Samuel Butler
Samuel de Champlain
Linna 300. sünnipäevaks aastal 1908 tehtud maalil on kujutatud Samuel de Champlaini saabumine tulevase Québeci linna asukohta (maali autor on George Agnew Reid) Vasegravüür, mis põhineb Samuel de Champlaini 1609. aasta uurimisreisil tehtud joonistusel. See kujutab 30.
Vaata 17. sajand ja Samuel de Champlain
Samuel Pepys
pisi Lõik päeviku esimesest sissekandest Samuel Pepys (23. veebruar 1633 London – 26. mai 1703 Clapham, Surrey) oli inglise mereväeametnik ja parlamendiliige, keda nüüd tuntakse tänu tema päevikule, mida ta pidas peaaegu kümme aastat ja mis on oluliseks ajalooallikaks sellest perioodist.
Vaata 17. sajand ja Samuel Pepys
Samuel Pufendorf
Samuel Pufendorf Samuel Pufendorf (alates 1684 Samuel von Pufendorf, alates 1694 vabahärra; 8. jaanuar 1632 Dorfchemnitz, Saksimaa – 13. oktoober 1694 Berliin) oli saksa filosoof, ajaloolane, majandusteadlane ja poliitik.
Vaata 17. sajand ja Samuel Pufendorf
Samuel Scheidt
Samuel Scheidt (ristimispäev 3. november 1587, Halle – 24. märts 1654, Halle) oli Saksa varabarokiaegne helilooja, organist ja muusikaõpetaja.
Vaata 17. sajand ja Samuel Scheidt
Samurai
Samurai mõõgaga (umbes 1860) Samurai (jaapani keeles 侍) oli Jaapani sõdalasest aristokraat.
Vaata 17. sajand ja Samurai
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata 17. sajand ja Segaduste aeg
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata 17. sajand ja Siber
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata 17. sajand ja Smolensk
Sri Lanka
Sri Lanka (ametlikult Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) on saareriik Lõuna-Aasias, India ookeanis, edelas Benegali lahest ja kagus Araabia merest.
Vaata 17. sajand ja Sri Lanka
Stahli grammatika
Stahli grammatika kaas Stahli grammatika on esimene eesti keele grammatika reeglistik, mis avaldati 1637.
Vaata 17. sajand ja Stahli grammatika
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Vaata 17. sajand ja Stolbovo rahu
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata 17. sajand ja Strasbourg
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Vaata 17. sajand ja Sunnismaisus
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Vaata 17. sajand ja Suur nälg
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata 17. sajand ja Suur reduktsioon
Suur Türgi sõda
Suur Türgi sõda on koondnimetus aastatel 1667–1700 peetud sõdadele Osmanite riigi ja 1684.
Vaata 17. sajand ja Suur Türgi sõda
Suurmogulite riik
Suurmogulite riik oli aastatel 1526–1857 Hindustani poolsaarel eksisteerinud kuningriik, mida valitses mongolite ja tšagatai-turgi päritolu dünastia.
Vaata 17. sajand ja Suurmogulite riik
Taani Lääne-India Kompanii
Taani Lääne-India Kompanii peakontor Kopenhaagenis Taani Lääne-India Kompanii (taani keeles Vestindisk kompagni või Det Vestindisk-Guineisk kompagni) oli Taani ja Norra personaaluniooni kaupmeeste Atlandi-ülene prahitud ettevõtmine.
Vaata 17. sajand ja Taani Lääne-India Kompanii
Taiwani saar
Taiwani saare satelliidipilt Taiwani saar on saar Ida-Aasias Vaikse ookeani lääneosas 150 km Mandri-Hiina idakaldast.
Vaata 17. sajand ja Taiwani saar
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Vaata 17. sajand ja Talurahvakool
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata 17. sajand ja Tartu
Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.
Vaata 17. sajand ja Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata 17. sajand ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata 17. sajand ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu piiramine (1656)
Tartu piiramine oli 1656.
Vaata 17. sajand ja Tartu piiramine (1656)
Tartu piiramine (1657)
Tartu piiramine 1657.
Vaata 17. sajand ja Tartu piiramine (1657)
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Vaata 17. sajand ja Tartu toomkirik
Tasmaania
Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik.
Vaata 17. sajand ja Tasmaania
Tāj Mahal
Tāj Mahal ehk Tadž Mahal on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Džahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begumi mälestuseks.
Vaata 17. sajand ja Tāj Mahal
Tšuktšid
Tšuktšid (1906) Tšuktšid (enesenimetused ԓыгъоравэтԓьэт, оравэтԓьэт) on Aasia kirdeosa põlisrahvas, kes elab Beringi merest kuni Indigirkani ja Põhja-Jäämerest kuni Anadõri ja Anjuini.
Vaata 17. sajand ja Tšuktšid
Tütarlaps pärlkõrvarõngaga
"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (hollandi keeles "Meisje met de parel") on Johannes Vermeeri maal, mis on dateeritud umbes aastasse 1665.
Vaata 17. sajand ja Tütarlaps pärlkõrvarõngaga
Teadusrevolutsioon
Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse (inglise modern science).
Vaata 17. sajand ja Teadusrevolutsioon
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata 17. sajand ja Teine Põhjasõda
Teine saja-aastane sõda
Wellingtoni hertsog ja marssal Gebhard Leberecht von Blücher võitsid Napoleon Bonaparte'i, peetakse teise saja-aastase sõja viimaseks lahinguks Teine saja-aastane sõda on mõnede ajaloolaste kasutatud periodiseering, mis hõlmab sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi (hiljem Suurbritannia, hiljem ka Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik) ja Prantsusmaa (kuningriigi, vabariigi ja keisririigi) vahel, mis toimusid aastatel 1689–1815.
Vaata 17. sajand ja Teine saja-aastane sõda
The Dancing Master
The Dancing Master (esimese väljaande pealkiri oli The English Dancing Master) on John Playfordi ja hiljem tema järeltulijate kirjastatud tantsukäsiraamat, mis sisaldas inglise kontratantsude (english country dances) meloodiaid ja juhendeid nende tantsimiseks.
Vaata 17. sajand ja The Dancing Master
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Vaata 17. sajand ja Thomas Hobbes
Tobolsk
Tobolsk on linn Venemaal Tjumeni oblastis, Tobolski rajooni keskus.
Vaata 17. sajand ja Tobolsk
Tokaata
Tokaata (itaalia keeles toccare, puudutama) on muusikas 16.
Vaata 17. sajand ja Tokaata
Tokugawa šogunaat
Tokugawa šogunaat, (jaapani 徳川幕府 Tokugawa bakufu) ka Edo šogunaat oli Jaapani feodaalne sõjaväeline valitsus Edo ajastul, aastail 1603–1868.
Vaata 17. sajand ja Tokugawa šogunaat
Tomsk
Tomsk (vene Toмск) on linn Venemaal, Tomski oblasti keskus.
Vaata 17. sajand ja Tomsk
Tractatus theologico-politicus
"Tractatus Theologico-Politicus" "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") on Hollandi juudi päritolu filosoofi Baruch Spinoza 1670.
Vaata 17. sajand ja Tractatus theologico-politicus
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Vaata 17. sajand ja Tsaar
Tulbimaania
Hollandi tulbimaania aegne pamflett (1637) Tulbisort 'Semper Augustus', mis sai kuulsaks tulbimaania ajal kõige kallimalt müüdud tulbisordina (anonüümne akvarell 17. sajandist) Tulbimaania (ka tulbihullus; hollandi keeles tuntud kui tulpenmanie, tulpomanie, tulpenwoede, tulpengekte ja bollengekte) oli nähtus Hollandi kuldajastul 17.
Vaata 17. sajand ja Tulbimaania
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Vaata 17. sajand ja Turumajandus
Ukiyo-e
Kitagawa Utamaro. "Meie aja kolm iludust". Värviline puulõige, u 1793. Toledo Kunstimuuseum, Ohio, Ameerika Ühendriigid Ukiyo-e (jaapani keeles 浮世絵 'voolava maailma pildid') oli Jaapanis Edo perioodil (1603–1868) valitsev kunstisuund, mis õitses 17.–19.
Vaata 17. sajand ja Ukiyo-e
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Vaata 17. sajand ja Uputus (Poola)
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata 17. sajand ja Uus-Meremaa
Uus-Prantsusmaa
Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.
Vaata 17. sajand ja Uus-Prantsusmaa
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Vaata 17. sajand ja Uusaeg
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata 17. sajand ja Valguse kiirus
Vallisaare mõis
Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 17. sajand ja Vallisaare mõis
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Vaata 17. sajand ja Vallisaare vaherahu
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Vaata 17. sajand ja Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Vaata 17. sajand ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata 17. sajand ja Veneetsia
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata 17. sajand ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata 17. sajand ja Venemaa Keisririik
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Vaata 17. sajand ja Versailles' loss
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata 17. sajand ja Vestfaali rahu
Vigala kirik
Vigala Maarja kirik on kihelkonnakirik Raplamaal Märjamaa vallas Kivi-Vigalas.
Vaata 17. sajand ja Vigala kirik
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata 17. sajand ja Viin
Viini lahing
Frans Geffelsi maal "Viini vabastamine" Viini lahing (saksa keeles Schlacht am Kahlenberg, poola keeles bitwa pod Wiedniem või odsiecz wiedeńska, osmanitürgi keeles معركة فيينا) toimus Austria ertshertsogkonna pealinna lähedastel Kahlenbergi mäe nõlvadel 12.
Vaata 17. sajand ja Viini lahing
Vitus Bering
Vitus Bering Vitus Jonassen Bering (kasutatud ka nimekuju Behring; august 1681 Horsens – 19. detsember 1741 Beringi saar, Kamtšatka poolsaare lähedal) oli Taanis sündinud Vene meresõitja.
Vaata 17. sajand ja Vitus Bering
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Vaata 17. sajand ja Władysław IV Waza
Willem Claesz. Heda
Willem Claeszoon Heda (14. detsember 1594 Haarlem, Holland – 16. jaanuar 1680 Haarlem, Holland) oli Hollandi kunstnik, kes tegutses Madalmaade maalikunsti kuldajastul, pühendudes vaikelude maalimisele.
Vaata 17. sajand ja Willem Claesz. Heda
William Byrd
William Byrd William Byrd (1540 või 1539. aasta lõpp London – 4. juuli 1623 Stondon-Massey, Essex) oli inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja.
Vaata 17. sajand ja William Byrd
William Harvey
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkestone, Kent – 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom.
Vaata 17. sajand ja William Harvey
William III
William III (sünninimi Willem Hendrik; 14. november 1650 – 8. märts 1702), tuntud ka kui Oranje William, oli Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur alates 1672, Inglismaa ja Iirimaa kuningas alates 13. veebruarist 1689 ning Šotimaa kuningas (William II) alates 11.
Vaata 17. sajand ja William III
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Vaata 17. sajand ja William Shakespeare
Wuppertal
Wuppertal on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Wupperi jõe ääres.
Vaata 17. sajand ja Wuppertal
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata 17. sajand ja Zygmunt III Waza
1. jaanuar
1.
Vaata 17. sajand ja 1. jaanuar
1601
1601.
Vaata 17. sajand ja 1601
1602
1602.
Vaata 17. sajand ja 1602
1610
1610.
Vaata 17. sajand ja 1610
1617
1617.
Vaata 17. sajand ja 1617
1629
1629.
Vaata 17. sajand ja 1629
1642
1642.
Vaata 17. sajand ja 1642
1645
1645.
Vaata 17. sajand ja 1645
1648
1648.
Vaata 17. sajand ja 1648
1649
1649.
Vaata 17. sajand ja 1649
1651
1651.
Vaata 17. sajand ja 1651
1654
1654.
Vaata 17. sajand ja 1654
1655
1655.
Vaata 17. sajand ja 1655
1656
1656.
Vaata 17. sajand ja 1656
1658
1658.
Vaata 17. sajand ja 1658
1660
1660.
Vaata 17. sajand ja 1660
1663
1663.
Vaata 17. sajand ja 1663
1666
1666.
Vaata 17. sajand ja 1666
1667
1667.
Vaata 17. sajand ja 1667
1668
1668.
Vaata 17. sajand ja 1668
1671
1671.
Vaata 17. sajand ja 1671
1672
1672.
Vaata 17. sajand ja 1672
1676
1676.
Vaata 17. sajand ja 1676
1678
1678.
Vaata 17. sajand ja 1678
1681
1681.
Vaata 17. sajand ja 1681
1683
1683.
Vaata 17. sajand ja 1683
1686
1686.
Vaata 17. sajand ja 1686
1699
1699.
Vaata 17. sajand ja 1699
17. sajand Eestis
17.
Vaata 17. sajand ja 17. sajand Eestis
1700
1700.
Vaata 17. sajand ja 1700
1721
1721.
Vaata 17. sajand ja 1721
31. detsember
31.
Vaata 17. sajand ja 31. detsember
Vaata ka
2. aastatuhat
- 11. sajand
- 12. sajand
- 13. sajand
- 14. sajand
- 15. sajand
- 16. sajand
- 17. sajand
- 18. sajand
- 19. sajand
- 2. aastatuhat
- 20. sajand
- Väike jääaeg
Sajandid
- 1. sajand
- 1. sajand eKr
- 10. sajand
- 10. sajand eKr
- 11. sajand
- 11. sajand eKr
- 12. sajand
- 12. sajand eKr
- 13. sajand
- 13. sajand eKr
- 14. sajand
- 14. sajand eKr
- 15. sajand
- 15. sajand eKr
- 16. sajand
- 16. sajand eKr
- 17. sajand
- 17. sajand eKr
- 18. sajand
- 18. sajand eKr
- 19. sajand
- 19. sajand eKr
- 2. sajand
- 2. sajand eKr
- 20. sajand
- 20. sajand eKr
- 21. sajand
- 22. sajand eKr
- 3. sajand
- 3. sajand eKr
- 4. sajand
- 4. sajand eKr
- 5. sajand
- 5. sajand eKr
- 6. sajand
- 6. sajand eKr
- 7. sajand
- 7. sajand eKr
- 8. sajand
- 8. sajand eKr
- 9. sajand
- 9. sajand eKr
- Sajandid
Varauusaeg
- 16. sajand
- 17. sajand
- 18. sajand
- Barokk
- Napoli kuningriik
- Osmanite-Habsburgide sõjad
- Renessanss
- Rocaille
- Rokokoo
- Saksa-Rooma riik
- Sitsiilia kuningriik
- Talupoeg
- Uusklassitsism
- Varauusaeg
Tuntud ka kui XVII sajand.
, Domenico Scarlatti, Don Quijote, Eşfahān, Edmond Halley, Eesti haridus, Eetika (Spinoza), El Greco, Elemendid (Eukleides), Elizabeth I, Entsüklopeedia, Essee, Eukleides, Evangelista Torricelli, Fidži, Filosoofia, Forseliuse seminar, François de La Rochefoucauld, Francis Bacon, Francisco de Quevedo, Francisco de Zurbarán, Frans Hals, Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Galilei protsess, Galileo Galilei, Gümnaasium, Georg Philipp Telemann, Giambattista Vico, Gian Lorenzo Bernini, Giordano Bruno, Giovanna Garzoni, Giovanni Domenico Cassini, Girolamo Frescobaldi, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gregorio Allegri, Guangzhou, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Habsburgid, Hamlet, Heinrich Ignaz Franz von Biber, Heinrich Schütz, Heliotsentriline maailmasüsteem, Henry Hudson, Henry Purcell, Hinge passioonid, Hispaania, Hispaania koloniaalimpeerium, Hispaania Madalmaad, Hohenzollernid, Holland, Hollandi kuldajastu, Hollandi Lääne-India Kompanii, Hugo Grotius, Ida-Euroopa, Iirimaa kuningriik, Ilias, Ingeri sõda, Inglise kodusõda, Inglise restauratsioon, Inglise vabariik, Inglismaa, Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend, Inglismaa kuningriik, Inglismaa parlament, Iraan, Isaac Newton, Ivan Moskvitin, Jakarta, Jakobiidid, Jakutsk, James II (Inglismaa kuningas), James VI ja I, Jan Amos Komenský, Jan Brueghel vanem, Jean de La Fontaine, Jean Racine, Jean-Baptiste Colbert, Jean-Baptiste Lully, Jean-Philippe Rameau, Jeemen, Johann Sebastian Bach, Johannes Kepler, Johannes Vermeer, John Donne, John Dowland, John Dryden, John Flamsteed, John Locke, John Milton, John Napier, John Playford, Jonathan Swift, Journal des sçavans, Kaheteistkümnes öö, Kalmari sõda, Kardinal Richelieu, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Karlowitzi rahu, Kaug-Ida, Kärde rahu, Kesk-Euroopa, Keskpank, Kiiev, Kirdeväil, Kirik (institutsioon), Kohv, Kohvik, Kohvipuu, Kollane jõgi, Kolmekümneaastane sõda, Kongla Ann, Korea, Krasnojarsk, Kristiina, Kristlik ajaarvamine, Kuningas Lear, Kuulus revolutsioon, L'Astrée, La Rochelle, Las Meninas, Lääne-Euroopa, Läänemeri, Leedu suurvürst, Leopold I, Leukippose tütarde röövimine, Londoni Kuninglik Selts, Londoni suur tulekahju, Loodeväil, Louis XIV, Luis de Góngora, Macau, Macbeth, Madalmaad, Madalmaade Ida-India Kompanii, Magdeburg, Malta, Mandžud, Marcello Malpighi, Maria Sibylla Merian, Marin Mersenne, Matsuo Bashō, Meditatsioonid esimesest filosoofiast, Mehmet IV, Melaka osariik, Mereõigus, Merkantilism, Michelangelo Caravaggio, Miguel de Cervantes, Mingi dünastia, Misantroop, Miyamoto Musashi, Mogulite arhitektuur, Molière, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Murat IV, Narva, Narva lahing (1700), Narva raekoda, Navarra kuningas, Navarra kuningriik, Nicola Amati, Nicolas Boileau, Nicolas Poussin, Novum Organum, Odüsseia, Ofort, Ohete sild, Ojamaa, Ole Rømer, Oliver Cromwell, Oliwa rahu, Ordinari Freytags Post-Zeitung, Orlando Gibbons, Orpheus (Monteverdi), Osmanite riik, Othello, Paro, Pärisorjus, Püha Liiga (1684), Püha Peetruse väljak, Püssirohuvandenõu, Põhjasõda, Peeter I, Peruu, Peter Paul Rubens, Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica, Pierre Bayle, Pierre Corneille, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Poola-Türgi sõda (1672–1676), Poola–Türgi sõda (1620–1621), Portugali koloniaalimpeerium, Prantsuse Akadeemia, Prantsuse Ida-India Kompanii, Prantsuse Lääne-India Kompanii, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningriik, Preisimaa hertsog, Qingi dünastia, Québec, Rahvusvaheline õigus, Rakk, Rōnin, Reekviem, Rembrandt, René Descartes, Ridala kirik, Robert Boyle, Robert Hooke, Romaan, Romanovid, Rooma, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Ruhnu, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saint Pauli katedraal, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Samuel Butler, Samuel de Champlain, Samuel Pepys, Samuel Pufendorf, Samuel Scheidt, Samurai, Segaduste aeg, Siber, Smolensk, Sri Lanka, Stahli grammatika, Stolbovo rahu, Strasbourg, Sunnismaisus, Suur nälg, Suur reduktsioon, Suur Türgi sõda, Suurmogulite riik, Taani Lääne-India Kompanii, Taiwani saar, Talurahvakool, Tartu, Tartu akadeemiline gümnaasium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu piiramine (1656), Tartu piiramine (1657), Tartu toomkirik, Tasmaania, Tāj Mahal, Tšuktšid, Tütarlaps pärlkõrvarõngaga, Teadusrevolutsioon, Teine Põhjasõda, Teine saja-aastane sõda, The Dancing Master, Thomas Hobbes, Tobolsk, Tokaata, Tokugawa šogunaat, Tomsk, Tractatus theologico-politicus, Tsaar, Tulbimaania, Turumajandus, Ukiyo-e, Uputus (Poola), Uus-Meremaa, Uus-Prantsusmaa, Uusaeg, Valguse kiirus, Vallisaare mõis, Vallisaare vaherahu, Vene-Poola sõda (1654–1667), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Veneetsia, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Versailles' loss, Vestfaali rahu, Vigala kirik, Viin, Viini lahing, Vitus Bering, Władysław IV Waza, Willem Claesz. Heda, William Byrd, William Harvey, William III, William Shakespeare, Wuppertal, Zygmunt III Waza, 1. jaanuar, 1601, 1602, 1610, 1617, 1629, 1642, 1645, 1648, 1649, 1651, 1654, 1655, 1656, 1658, 1660, 1663, 1666, 1667, 1668, 1671, 1672, 1676, 1678, 1681, 1683, 1686, 1699, 17. sajand Eestis, 1700, 1721, 31. detsember.