Sarnasusi 17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond
17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Altmargi vaherahu, Jam-Zapolski vaherahu, Kuramaa hertsogiriik, Läänemereprovintsid, Lõuna-Eesti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, Moskva tsaaririik, Pärnu, Pärnu vojevoodkond, Rzeczpospolita, Tartu, Tartu vojevoodkond, Vana-Liivimaa, Võnnu vojevoodkond, 17. sajand.
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
17. sajand Eestis ja Altmargi vaherahu · Altmargi vaherahu ja Liivimaa hertsogkond ·
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
17. sajand Eestis ja Jam-Zapolski vaherahu · Jam-Zapolski vaherahu ja Liivimaa hertsogkond ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
17. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Liivimaa hertsogkond ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
17. sajand Eestis ja Läänemereprovintsid · Läänemereprovintsid ja Liivimaa hertsogkond ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
17. sajand Eestis ja Lõuna-Eesti · Lõuna-Eesti ja Liivimaa hertsogkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
17. sajand Eestis ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
17. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
17. sajand Eestis ja Liivimaa rüütelkond · Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa rüütelkond ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
17. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Liivimaa hertsogkond ja Moskva tsaaririik ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
17. sajand Eestis ja Pärnu · Liivimaa hertsogkond ja Pärnu ·
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
17. sajand Eestis ja Pärnu vojevoodkond · Liivimaa hertsogkond ja Pärnu vojevoodkond ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
17. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
17. sajand Eestis ja Tartu · Liivimaa hertsogkond ja Tartu ·
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
17. sajand Eestis ja Tartu vojevoodkond · Liivimaa hertsogkond ja Tartu vojevoodkond ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
17. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
17. sajand Eestis ja Võnnu vojevoodkond · Liivimaa hertsogkond ja Võnnu vojevoodkond ·
17. sajand
17.
17. sajand ja 17. sajand Eestis · 17. sajand ja Liivimaa hertsogkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused 17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond
Võrdlus 17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond
17. sajand Eestis on 265 suhted, samas Liivimaa hertsogkond 53. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 5.35% = 17 / (265 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: