Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1795 ja Teine Poola jagamine

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 1795 ja Teine Poola jagamine

1795 vs. Teine Poola jagamine

1795. Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.

Sarnasusi 1795 ja Teine Poola jagamine

1795 ja Teine Poola jagamine on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Friedrich Wilhelm II, Jakobiinid, Katariina II, Kolmas Poola jagamine, Poola kuningas, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Rzeczpospolita, Stanisław II, Venemaa Keisririik, 22. juuli, 23. jaanuar.

Friedrich Wilhelm II

Friedrich Wilhelm II Friedrich Wilhelm II (25. september 1744 Berliin – 16. november 1797 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1786.

1795 ja Friedrich Wilhelm II · Friedrich Wilhelm II ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Jakobiinid

Jakobiinid olid Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.

1795 ja Jakobiinid · Jakobiinid ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

1795 ja Katariina II · Katariina II ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Kolmas Poola jagamine

Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.

1795 ja Kolmas Poola jagamine · Kolmas Poola jagamine ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

1795 ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

1795 ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

1795 ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

1795 ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Stanisław II

Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.

1795 ja Stanisław II · Stanisław II ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

1795 ja Venemaa Keisririik · Teine Poola jagamine ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

22. juuli

22.

1795 ja 22. juuli · 22. juuli ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

23. jaanuar

23.

1795 ja 23. jaanuar · 23. jaanuar ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 1795 ja Teine Poola jagamine

1795 on 250 suhted, samas Teine Poola jagamine 38. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.17% = 12 / (250 + 38).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 1795 ja Teine Poola jagamine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »