19. sajand Eestis ja Usuvahetusliikumine

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 19. sajand Eestis ja Usuvahetusliikumine

19. sajand Eestis vs. Usuvahetusliikumine

19. Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Õigeusu kirik Eestis ja 19. sajand Eestis · Õigeusu kirik Eestis ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

19. sajand Eestis ja Balti kubermangud · Balti kubermangud ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

19. sajand Eestis ja Baltisakslased · Baltisakslased ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

19. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

19. sajand Eestis ja Eestlased · Eestlased ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

19. sajand Eestis ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

19. sajand Eestis ja Friedrich Robert Faehlmann · Friedrich Robert Faehlmann ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

19. sajand Eestis ja Lätlased · Lätlased ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

19. sajand Eestis ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Pühim Valitsev Sinod

Pühim Valitsev Sinod (vene keeles Святейший Правительствующий Синод) oli aastatel 1721–1917 Venemaa keisririigis tegutsenud õigeusu kiriku kõrgeim kiriklik-riiklik valitsusorgan. Pühim Valitsev Sinod (esialgne nimetus Vaimulik Kolleegium) asutati 25. jaanuari 1721. aastal keiser Peeter I poolt kinnitatud "Vaimuliku reglemendiga". Sinodi liikmed määras keiser kõrgema vaimulikkonna hulgast, selle vahetut tegevust kontrollis ja juhtis ilmalik ametnik – Sinodi ülemprokurör. Sinodi struktuuri kuulusid kantselei, kontorid Moskvas ja Tbilisis, majandusvalitsus (tegeles kiriku vara majandamise ja majandustegevuse kontrollimisega) ja vaimulik õppevalitsus (tegeles vaimulike õppeasutuste õppe- ja majandustegevuse juhtimisega). Sinodi kompetentsi kuulusid järgmised küsimused.

19. sajand Eestis ja Pühim Valitsev Sinod · Pühim Valitsev Sinod ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

1840. aastad

1840.

1840. aastad ja 19. sajand Eestis · 1840. aastad ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

1880. aastad

pisi 1880.

1880. aastad ja 19. sajand Eestis · 1880. aastad ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »