Sisukord
399 suhted: Adila mõis, Alampalk, Alatskivi mõis, Alavere mõis, Albu mõis, Aleksander Kesküla, Aleksander Looring, Aleksandr Möller-Zakomelski, Aleksei Bellegarde, Aleksei Lopuhhin, Ambla kirikumõis, Anija mõis, Are mõis, Aruküla mõis (Koeru), Aruvalla, Aruvalla mõis, Asuküla mõis, Atla mõis (Juuru), Auaste mõis, August Rei, Aulakoosolek, Autonoomia, Auvere mõis, Šveits, Ülevenemaaline Asutav Kogu, Ülgase mõis, Balti Konstitutsiooniline Erakond, Balti kubermangud, Balti Puuvillavabrik, Bürgermusse, Bolševikud, Christoph Friedrich Mickwitz, Demokraatia, Dvigatel, Eduard von Dellingshausen, Eesti, Eesti Ekspress, Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, Eesti Postimees, Eesti Rahvameelne Eduerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus, Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Ehmja mõis, Elme mõis, Enge mõis, Ereda mõis, ... Laienda indeks (349 rohkem) »
Adila mõis
Adila mõis (saksa keeles Addila) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Adila mõis
Alampalk
Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Alampalk
Alatskivi mõis
Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Alatskivi mõis
Alavere mõis
Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Alavere mõis
Albu mõis
Kunagise Albu mõisa peahoone Albu ja mõis 2021. aasta juulis Albu mõis, 01.02.2021 Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Albu mõis
Aleksander Kesküla
Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aleksander Kesküla
Aleksander Looring
Aleksander Looring (28. aprill 1910 Vigala – 27. aprill 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja jurist, mag.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aleksander Looring
Aleksandr Möller-Zakomelski
Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aleksandr Möller-Zakomelski
Aleksei Bellegarde
Aleksei Bellegarde (1905) Aleksei Valerianovitš Bellegarde (Алексей Валерианович (Беллегарде) Бельгард); 24. november 1861 Orjol – 28. märts 1942 Berliin) oli Venemaa keisririigi riigitegelane, kammerhärra, riiginõunik ja senaator. Ta oli keiser Nikolai II aegne Liivimaa asekuberner 22.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aleksei Bellegarde
Aleksei Lopuhhin
Aleksei Lopuhhin Aleksei Lopuhhin (vene keeles Алексей Александрович Лопухин; 1864 – 1. märts 1928 Pariis) oli Venemaa Keisririigi poliitik (liberaal), Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu direktor ja Eestimaa kubermangu kuberner 1905.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aleksei Lopuhhin
Ambla kirikumõis
Ambla kirikumõis (pastoraat) (saksa keeles Pastorat Ampel) oli kirikumõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ambla kirikumõis
Anija mõis
Anija mõisa härrastemaja Anija mõisa park Anija mõisa moonakamaja Anija mõisa aednikumaja Anija mõis oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Anija mõis
Are mõis
Are mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Are mõis
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aruküla mõis (Koeru)
Aruvalla
Aruvalla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aruvalla
Aruvalla mõis
Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aruvalla mõis
Asuküla mõis
Asuküla mõis (saksa keeles Assoküll) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Asuküla mõis
Atla mõis (Juuru)
Atla mõisa peahoone (2013) Atla mõis (saksa keeles Attel, ka Groß-Attel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Atla mõis (Juuru)
Auaste mõis
Auaste (saksa keeles Wiesenau) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Auaste mõis
August Rei
August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja August Rei
Aulakoosolek
Aulakoosolek toimus 27.–29.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Aulakoosolek
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Autonoomia
Auvere mõis
Auvere mõis (saksa keeles Ampfer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Eestimaal Vaivara kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Auvere mõis
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Šveits
Ülevenemaaline Asutav Kogu
Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ülevenemaaline Asutav Kogu
Ülgase mõis
Ülgase mõis (saksa keeles Ilgas) oli Kostivere mõisa kõrvalmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 05.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ülgase mõis
Balti Konstitutsiooniline Erakond
Balti Konstitutsiooniline Erakond (saksa keeles Baltische Konstitutionelle Partei) oli aastail 1905–1914 Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus tegutsenud erakond.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Balti Konstitutsiooniline Erakond
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Balti kubermangud
Balti Puuvillavabrik
Balti Puuvillavabrik 1910. aastal Balti manufaktuur 2022. aasta mais Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Balti Puuvillavabrik
Bürgermusse
Bürgermusse oli linnakodanike klubi nimetus mõnes Baltimaade linnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Bürgermusse
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Bolševikud
Christoph Friedrich Mickwitz
Christoph Friedrich Mickwitz on mitme Mickwitzi suguvõsa liikme nimi.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Christoph Friedrich Mickwitz
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Demokraatia
Dvigatel
Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Dvigatel
Eduard von Dellingshausen
Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eduard von Dellingshausen
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti Ekspress
Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on ülevaade Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise tegevusest 20.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
Eesti Postimees
Eesti Postimees (ka Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale) oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril (1. jaanuaril) 1864.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti Postimees
Eesti Rahvameelne Eduerakond
Eesti Rahvameelne Eduerakond (lühend ERE) oli 1905.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti Rahvameelne Eduerakond
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (lühend ESDTÜ või ESTÜ) oli aastal 1905 Tartus asutatud Vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide-föderalistide organisatsioon, mille eesotsas oli Peeter Speek ja kirjanik Eduard Vilde, Karl Ruga ning Gottlieb Ast.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus
Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond
Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond (saksa keeles Konstitutionelle Partei in Estland) oli aastail 1905–1914 Eestimaal tegutsenud erakond.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eestimaa kubermang
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Ehmja mõis
Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010 Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ehmja mõis
Elme mõis
Elme mõis (saksa keeles Magnushof) oli rüütelkonnamõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Elme mõis
Enge mõis
Enge mõis (saksa keeles Enge) oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Enge mõis
Ereda mõis
Ereda mõis (saksa keeles Errides) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ereda mõis
Ervita mõis
Mõisa peahoone Ervita mõisa tuuleveski vare Ervita mõis (saksa keeles Erwita) oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ervita mõis
Eskadron
Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eskadron
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Esna mõis
Estonia (selts)
Maja, kus 1870. aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Estonia (selts)
Föderalism
Föderalism on põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi või muudetakse unitaarriik liitriigiks (föderatsiooniks).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Föderalism
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Friedebert Tuglas
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Gregoriuse kalender
Haapsalu kirikumõis
Haapsalu kirikumõis (saksa keeles Pastorat Hapsal) oli kirikumõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Haapsalu kirikumõis
Hageri kihelkond
Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Hageri kihelkond
Hageri kirik
Hageri Lambertuse kirik on kirik Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Hageris Kohila vallas Rapla maakonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Hageri kirik
Hagudi mõis
Kunagise Hagudi mõisa peahoone Hagudi mõis (saksa keeles Haggud) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Hagudi mõis
Haimre mõis
Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Haimre mõis
Halinga mõis
Halinga mõis (saksa keeles Hallick) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimh.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Halinga mõis
Haljava mõis
Haljava mõis (saksa keeles Hallinap) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Haljava mõis
Hans Anton Schultz
Hans Anton Schultz (1866–1905) oli rätsep, rahvaluulekoguja ja 1905. aasta revolutsioonist osavõtnu Järvamaalt Koeru kihelkonnast Vaali külast.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Hans Anton Schultz
Hans Pöögelmann
Hans Pöögelmann (vene keeles Ханс Густавович Пегельман; 30. detsember (18. detsember vkj) 1875 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 27. jaanuar 1938 NSV Liit) oli eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija ning Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu partei- ja haridustegelane ja ajakirjanik.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Hans Pöögelmann
Harju kreis
Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Harju kreis
Harju-Jaani kihelkond
Harju-Jaani kirik Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, Rootsi valitsusajal Sayentacken, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Harju-Jaani kihelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Harjumaa
Harjumaa Muuseum
Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Harjumaa Muuseum
Harku mõis
Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Harku mõis
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Härrastemaja
Hirmuse mõis
Hirmuse mõis (saksa keeles Hirmus) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Hirmuse mõis
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Horisont (ajakiri)
Ihunuhtlus
Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ihunuhtlus
Iisaku mõis
Iisaku mõis (saksa keeles Isaak) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Iisaku mõis
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ilmamaa
Ilmarine AS
Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ilmarine AS
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Imastu mõis
Ingliste mõis
Kunagise Ingliste mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ingliste mõis (saksa keeles Haehl) oli rüütlimõis Juuru kihelkond Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ingliste mõis
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jaan Poska
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jaan Tõnisson
Jaan Teemant
Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jaan Teemant
Jädivere mõis
Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jädivere mõis
Jägala mõis
Jägala mõis (saksa keeles Jaggowal) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jägala mõis
Järlepa mõis
Mõisa peahoone. Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Järlepa mõis
Järvakandi
Järvakandi on alev Rapla maakonnas Kehtna vallas Rapla–Järvakandi–Kergu maantee ääres.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Järvakandi
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Järvakandi mõis
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Järvamaa
Järve mõis
Vaade Järve mõisa peahoonele – Järve vasallilinnusele Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Järve mõis
Jüri kihelkond
Jüri kirik Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jüri kihelkond
Jõelähtme kihelkond
Jõelähtme kirik Jõelähtme kihelkond (lühend Jõe, saksa keeles Kirchspiele Jegelecht) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast idas ja Eestimaa kubermangus Harju kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jõelähtme kihelkond
Jõelähtme vald
Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jõelähtme vald
Jõhvi mõis
Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jõhvi mõis
Jõulud Vigalas
"Jõulud Vigalas" on 1980.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jõulud Vigalas
Jootme mõis
Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019) Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018) Jootme mõisa park (oktoober 2018) Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Jootme mõis
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Juliuse kalender
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Juuru kihelkond
Kaarma mõis (Väike-Maarja)
Kaarma mõis (saksa keeles Kaarmann) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kaarma mõis (Väike-Maarja)
Kabala mõis (Viru-Nigula)
Mõisa kõrvalhoone varemed Kabala mõis (saksa keeles Kappel, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla Kabala asula territooriumil.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kabala mõis (Viru-Nigula)
Kabala vald
Kabala vald oli vald Järva maakonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kabala vald
Kaelase mõis
Kaelase mõis (saksa keeles Kailes) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kaelase mõis
Kaido Jaanson
Kaido Jaanson (21. juuni 1940 Pärnu – 2. mai 2015 Tartu) oli eesti ajaloolane ja politoloog.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kaido Jaanson
Kaisma mõis
Kaisma mõis (saksa keeles Kaisma) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kaisma mõis
Kaiu mõis
Mahajäetud mõisahoone Kaiu mõis (saksa keeles Catharinen, Kay) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kaiu mõis
Kalamaja
Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kalamaja
Kangruselja mõis
Kangrusselja mõis (saksa keeles Kangern) on rüütlimõis Saare maakonnas Saaremaa vallas Kangrusselja külas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kangruselja mõis
Kapu mõis
Kapu mõis (saksa keeles Kappo) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kapu mõis
Karinõmme mõis
Karinõmme mõis (saksa keeles Karrinöm) oli mõis Läänemaal ajaloolises Mihkli kihelkonnas, praeguses Lääneranna vallas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Karinõmme mõis
Karistussalk
Karistussalk on väesalk, mis on moodustatud ülestõusnute või partisanide vastu võitlemiseks.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Karistussalk
Karja mõis
Karja mõis (saksa keeles Karrishof) oli riigimõis, hiljem rüütlimõis Saaremaal Karja kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Karja mõis
Karkuse mõis
Karkuse mõis (saksa keeles Karkus) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Karkuse mõis
Karl Ast
Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Karl Ast
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kasakad
Kasti mõis
Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kasti mõis
Kähri mõis
Kähri mõis (saksa keeles Heimadra) oli riigimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kähri mõis
Käravete mõis
Peahoone Peahoone Tall-tõllakuur Kelder Koertemaja Käravete mõis (saksa keeles Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Käravete mõis
Käru mõis
Käru mõisa peahoone (september 2011) Käru mõis (saksa keeles Kerro) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 13.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Käru mõis
Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)
Kõnnu mõis (saksa keeles Könno) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)
Kõpu mõis (Tõstamaa)
Kõpu mõis (saksa keeles Keppo, Köppo) oli Pootsi mõisa kõrvalmõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kõpu mõis (Tõstamaa)
Kõrvetaguse mõis
Kõrvetaguse mõis (saksa keeles Körwentack) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kõrvetaguse mõis
Keava mõis
Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Keava mõisa peahoone (vaadatud 11.07.2021) Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Keava mõis
Keblaste mõis
Keblaste mõis (saksa keeles Keblas) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Keblaste mõis
Kehtna
Kehtna Peetri kirik Kehtna on alevik Rapla maakonnas, Kehtna valla keskus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kehtna
Kehtna mõis
Kehtna mõisa peahoone Kehtna mõisa peahoone tagant Kehtna mõis (saksa keeles Kechtel) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kehtna mõis
Keila-Joa mõis
Mõisa peahoone (september 2018) Droonivideo Keila joast, mõisast ja ümbruskonnast (juuni 2022) Keila-Joa mõis (saksa keeles Schloß Fall) oli rüütlimõis (1844. aastast fideikomiss) Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Keila-Joa mõis
Kergu mõis
Kergu mõis (saksa keeles Kerkau) oli Kõnnu mõisa kõrvalmõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kergu mõis
Kiiu mõis
Kiiu vasallilinnus Kiiu mõis (saksa keeles Kida või Kyda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kiiu mõis
Kiltsi mõis
Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kiltsi mõis
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kindralkuberner
Kirbla kihelkond
Kirbla Püha Nikolause kirik Kirbla kihelkond (lühend Kir; saksa keeles Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kirbla kihelkond
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kirikumõis
Kirimäe mõis
Kirimäe mõis (saksa keeles Kirrimäggi) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kirimäe mõis
Kirna mõis
Mõisa härrastemaja 2023. aasta novembris Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kirna mõis
Kivijärve mõis
Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kivijärve mõis
Kiviloo mõis
Kiviloo mõisa härrastemaja Kiviloo mõisa härrastemaja 2021. aasta aprillis Kiviloo mõis (saksa keeles Fegefeuer) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kiviloo mõis
Klooga mõis
Varemetes Klooga mõisa peahoone Klooga mõis (varem Lodijärve mõis; saksa keeles Lodensee) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Klooga mõis
Kodijärve mõis
Kodijärve mõis (saksa keeles Gothensee, aastani 1881 Kodjerw) oli rüütlimõis (aastast 1881 fideikomiss) Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kodijärve mõis
Koeru vald
Koeru vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonna idaosas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Koeru vald
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kohalik omavalitsus
Kohila mõis
Kohila mõis (saksa keeles Koil) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kohila mõis
Koila mõis
Koila mõis (saksa keeles (Gut) Koil) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal Koilas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Koila mõis
Koitjärve mõis
Koitjärve mõis (saksa keeles Koitjärw) oli Tallinna linnamõis Kuusalu kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Koitjärve mõis
Kokora mõis
Kokora mõis (saksa keeles Kockora) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 29.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kokora mõis
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kolga mõis
Kolu mõis (Türi)
Kolu mõisa peahoone (september 2014) Kolu mõis (saksa keeles Kollo) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 13.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kolu mõis (Türi)
Koluvere mõis
Koluvere mõis (saksa keeles Schloß Lode) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas (vaadatud 10.11.2014).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Koluvere mõis
Konservatism
Konservatism ehk konservatiivsus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Konservatism
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei
Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei ehk KD partei ehk kadettide partei (Конституционно-демократическая партия) oli poliitiline partei Venemaa keisririigis 1905.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei
Konuvere mõis
Konuvere mõis, ka Konovere mõis (saksa keeles Konofer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Konuvere mõis
Koonga mõis
Koonga mõis (saksa keeles Kokenkau) oli riigimõis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Koonga mõis
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kose kihelkond
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kostivere mõis
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kroonlinn
Kuimetsa
Kuimetsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kuimetsa
Kuimetsa mõis
19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kuimetsa mõis
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kullamaa kihelkond
Kunda mõis
Kunda mõisa härrastemaja varemed Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kunda mõis
Kungla tänav (Tallinn)
Kungla tänav on tänav Tallinnas Kalamaja asumis, Põhja-Tallinna linnaosas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kungla tänav (Tallinn)
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kuramaa
Kurna mõis
Kurna mõis (saksa keeles Cournal) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Kurna mõis
Laagna mõis
Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Laagna mõis
Laupa mõis
Laupa mõisa peahoone Pärnu jõe ääres Laupa mõis (saksa keeles Laupa) oli rüütlimõis Järvamaal Türi kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Laupa mõis
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lääne kreis
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Läänemaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Läti
Lehola mõis
Lehola mõis, ka Kulna mõis (vaadatud 17.05.2020) (saksa keeles Lehhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 17.05.2020), tänapäeva Lehola küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lehola mõis
Lehtse mõis
Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lehtse mõis
Lelle mõis
Lelle mõis (saksa keeles Lelle) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lelle mõis
Lihula mõis
Lihula mõisa härrastemaja Lihula mõis (saksa keeles Schloß Leal) oli mõis Lihula kihelkonnas Läänemaal Lihulas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lihula mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Liivimaa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Liivimaa kubermang
Lohu mõis
Lohu mõisa peahoone Lohu mõis (2007) Lohu mõis (saksa keeles Loal) oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas Lohu külas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lohu mõis
Lokuta mõis
Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lokuta mõis
Loona mõis
Loona mõisa peahoone (2005) Loona mõis (saksa keeles Kadvel) oli rüütlimõis Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Loona mõis
Luiste mõis
Luiste mõis (saksa keeles Luist) oli Loodna mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Luiste mõis
Lutheri vabrik
A.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Lutheri vabrik
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Marksism
Martna kirikumõis
Martna kirikumõis (saksa keeles Pastorat Martens) oli kirikumõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Martna kirikumõis
Massimõrv
Massimõrv on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Massimõrv
Massu mõis (Vändra)
Massu mõis (saksa keeles Masso) oli Vana-Vändra mõisa karjamõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Massu mõis (Vändra)
Mäeküla mõis (Türi)
Mäeküla mõis (saksa keeles Mehheküll) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mäeküla mõis (Türi)
Mäkaste mõis
Mäkaste mõis (saksa keeles Mekkast) oli Jõe mõisa karjamõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mäkaste mõis
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mäo mõis
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Märjamaa kihelkond
Märjamaa mõis
(Vana-)Märjamaa mõis (saksa keeles Alt-Merjama) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Märjamaa mõis
Mündi mõis
Mündi mõis (saksa keeles Müntenhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mündi mõis
Mõisahoone
Mõisahoone oli mõisa pidamiseks rajatud ehitis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mõisahoone
Mõisamaa mõis
Mõisamaa mõis (saksa keeles Moisama) oli rüütlimõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mõisamaa mõis
Mõniste mõis
Mõniste mõis (saksa keeles Menzen) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mõniste mõis
Mõraste mõis
Mõraste mõis (saksa keeles Morast, hiljem Fersenau) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mõraste mõis
Meedla mõis
Meedla mõis (saksa keeles Medel) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Meedla mõis
Menševikud
Menševikud ehk vähemlased (vene keeles меньшевики) olid 20.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Menševikud
Mihkel Aitsam
Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Sääla küla Aitsamaa renditalus – 17. juuni 1953 Kivi-Vigala külanõukogu) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mihkel Aitsam
Mihkel Aitsam (1833–1913)
Mihkel Aitsam (1833–1913) oli Aitsama talu rentnik ja tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Mihkel Aitsam (1833–1913)
Moora mõis
Moora mõis (saksa keeles Mohrenhof) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Moora mõis
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Narva
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Neeruti mõis (Kadrina)
Nekrut
Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Nekrut
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Nikolai II
Nikolai Janson
Nikolai Janson (vene keeles Николай Михайлович Янсон; 24. november 1882 Peterburi – 20. juuni 1938 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Nikolai Janson
Nikolai Kropotkin
Nikolai Kropotkin 1901. aastal. Vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (vene keeles Николай Дмитриевич Кропоткин; 6. juuni 1872 Harkiv – 11. oktoober 1937 Berliin) oli Venemaa riigitegelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Nikolai Kropotkin
Ohtu mõis
Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ohtu mõis
Oidrema mõis
Oidrema(a) mõis (ka Oiderma(a) mõis; saksa keeles Oidenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Oidrema mõis
Oisu mõis
Oisu mõis (saksa keeles Oiso) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Oisu mõis
Orajõe mõis
Orajõe mõis (saksa keeles Orrenhof) oli riigimõis Häädemeeste kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Orajõe mõis
Orgita mõis
Orgita mõis (saksa keeles Rosenthal) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Orgita mõis
Oru mõis (Kose)
Oru mõis (saksa keeles Orrenhof) oli Tuhala mõisa kõrvalmõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Oru mõis (Kose)
Otto von Budberg
pisi Parun Otto von Budberg (täisnimi saksa keeles Otto Bernhard Freiherr von Budberg-Bönninghausen, vene keeles Отто́н Рома́нович Бу́дберг; 18. veebruar 1850 Tallinn – 17. veebruar 1907 Kivi-Vigala) oli Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Otto von Budberg
Paasiku mõis
Paasiku mõis (saksa keeles Pasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Paasiku mõis
Paasvere mõis
Paasvere mõis (saksa keeles Pastfer) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Paasvere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Paasvere mõis
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pada mõis
Paeküla mõis
Paeküla mõis (saksa keeles Paenküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Paeküla mõis
Pagari mõis
Pagari mõisa peahoone 2012. aastal Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pagari mõis
Pahkla mõis
Pahkla mõis (saksa keeles Pachel) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pahkla mõis
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Paide
Palu mõis
Palu mõis (saksa keeles Pallo) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Palu mõis
Pargi mõis
Pargi mõis (saksa keeles Parkhof) oli poolmõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pargi mõis
Paunküla mõis
Paunküla mõis (saksa keeles Paunküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Paunküla mõis
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pärnu kreis
Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pärnumaa
Pööravere mõis
Pööravere mõis (saksa keeles Pörafer) oli mõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pööravere mõis
Pühajärve mõis
Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pühajärve mõis
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Põhja-Eesti
Peeter Speek
Peeter Aleksander Speek (USA-s ka Peter; 16. juuni 1873 Lipardi, Pangodi vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 17. juuni 1968 Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid) oli eesti ajakirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Peeter Speek
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pekka Erelt
Peningi
Peningi on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Peningi
Peningi mõis
Peningi mõisa peahoone Peningi mõis (saksa keeles Penningby) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Peningi mõis
Peri mõis
Peri mõisa viinaköök 2023. aasta aprillis. Peri mõis (saksa keeles Perrist) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 26.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Peri mõis
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Peterburi
Piirsalu mõis
Piirsalu mõis (saksa keeles Piersal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Piirsalu mõis
Piiumetsa mõis
Piiumetsa mõis (saksa keeles Piometz) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Piiumetsa mõis
Pilkuse mõis
Pilkuse mõis (saksa keeles Bremenhof) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pilkuse mõis
Pivarootsi mõis
Pivarootsi mõis (saksa keeles Piwarootz, varem Paulsruhe) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pivarootsi mõis
Pjotr Durnovo
Pjotr Pavlovitš Durnovo (6. detsember (ukj 18. detsember) 1835 − 19. august 1919 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pjotr Durnovo
Pootsi mõis
Mõisa härrastemaja portikus Mõisa allee Pootsi mõis (saksa keeles Podis) oli rüütlimõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval asuvad endise mõisa alad Pärnu linna territooriumil.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Pootsi mõis
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Postimees
Preedi mõis
Preedi mõis (saksa keeles Sitz, Wredensitz) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Preedi mõis
Purdi mõis
Purdi mõisa peahoone Purdi mõisa valitsejamaja varemed Purdi mõis. Aluskaart 1838. aastast, kaart joonistatud 1870. Rahvusarhiiv EAA.854.4.557. Purdi mõis (saksa keeles Noistfer, Nousever) asus Järvamaal Anna kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Purdi mõis
Putkaste mõis
Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Putkaste mõis
Raadi mõis
Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Raadi mõis
Raasiku mõis
Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Raasiku mõis
Raasiku vald
Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Raasiku vald
Rahkla mõis (Simuna)
Rahkla mõis (saksa keeles Rachküll) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Rahkla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rahkla mõis (Simuna)
Rahvusooper Estonia
Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rahvusooper Estonia
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rakvere
Rakvere mõis
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone Mõisa park Rakvere mõis (saksa keeles Schloß Wesenberg) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rakvere mõis
Rannu mõis
Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rannu mõis
Rapla kihelkond
Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rapla kihelkond
Rava mõis
Rava mõis (saksa keeles Rawaküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rava mõis
Ravila mõis
Ravila mõisa härrastemaja Ravila mõis (saksa keeles Meks) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ravila mõis
Rääbise mõis
Rääbise mõis (saksa keeles Repshof) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, Jõgeva mõisa karjamõis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rääbise mõis
Rägavere mõis
Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rägavere mõis
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Räpina mõis
Rõusa
Rõusa on küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rõusa
Riigiduuma
Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Riigiduuma
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Rittmeister
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Roela mõis
Roodi mõis
Roodi mõis (saksa keeles Sallentack, varem Ertzmann) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Roodi mõis
Roosna-Alliku mõis
Kunagise Roosna-Alliku mõisa härrastemaja Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Roosna-Alliku mõis
Ruila mõis
Ruila mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ruila mõis
Russalu mõis
Russalu mõis (saksa keeles Russal) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Russalu mõis
Ruuna mõis
Ruuna mõis (saksa keeles Hoflage Runa) oli Veriora mõisa karjamõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ruuna mõis
Saastna mõis
Saastna mõisa varemed Saastna mõis (saksa keeles Sastama) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Saastna mõis
Saha mõis
Saha mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 29.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Saha mõis
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Saksi mõis
Salutaguse mõis
Salutaguse mõis (saksa keeles Sallentack) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Salutaguse mõis
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sangaste mõis
Sõjaseisukord
Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sõjaseisukord
Sõtke mõis
Sõtke mõis (ka Sõtküla mõis; saksa keeles Sötküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sõtke mõis
Seli mõis
Mõisa peahoone Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Seli mõis
Silmsi mõis
Silmsi mõis (saksa keeles Silms) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Silmsi mõis
Sipa mõis
Sipa mõis (saksa keeles Sipp) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sipa mõis
Sipa mõis (Lihula)
Sipa mõis (saksa keeles Sippa) oli Lihula mõisa kõrvalmõis Lihula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sipa mõis (Lihula)
Sompa mõis
Sompa mõis (saksa keeles Sompäh) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal,http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016) tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Sompa küla territooriumile.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sompa mõis
Soo tänav
Soo tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Soo tänav
Sooniste mõis
Sooniste mõis (saksa keeles Soinitz) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sooniste mõis
Soontaga mõis
Soontaga mõis (saksa keeles Sontack, ka 1439 Sontacke, 1518 Sodatz, 1585 Sotak) oli metsamõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Soontaga mõis
Soonurme mõis
Soonurme mõis (saksa keeles Sonorm) oli Hirmuse mõisa karjamõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Soonurme mõis
Sotsiaalkindlustus
Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sotsiaalkindlustus
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Streik
Õpetajate streik Tartus 2012. aastal Streik on töötajate korraldatud tööseisak.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Streik
Sulu mõis
Sulu mõis (saksa keeles Sullo) oli Haimre mõisa karjamõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Sulu mõis
Taebla mõis
Taebla mõis (saksa keeles Taibel) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Taebla mõis
Taktika
Sõjaline taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Taktika
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tallinn
Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Rapla–Türi maantee
Tallinna–Rapla–Türi maantee (registrinumbriga 15) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tallinna–Rapla–Türi maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinnfilm
Tallinnfilm on Eesti filmistuudio.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tallinnfilm
Tammiku mõis (Kose)
Tammiku mõis (saksa keeles Tammik) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tammiku mõis (Kose)
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tapa mõis
Tarakvere mõis
Tarakvere mõis (saksa keeles Terrastfer) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tarakvere mõis
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tartu kreis
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tähtvere mõis
Tööstuse tänav
Tööstuse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Karjamaa asumis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tööstuse tänav
Türi kihelkond
Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Türi kihelkond
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tõstamaa mõis
Teataja
Teataja oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud sotsiaaldemokraatlik päevaleht.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Teataja
Teenuse mõis
Teenuse mõis (saksa keeles Stenhusen) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Teenuse mõis
Tohisoo mõis
Tohisoo mõisa peahoone (juuli 2010) Tohisoo park (september 2014) Tohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tohisoo mõis
Tolli mõis
Tolli mõisa koolimaja 19. sajandi lõpus Tolli mõis (saksa keeles Pargenthal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tolli mõis
Toolamaa mõis
Toolamaa mõis, ka Ruusa mõis (saksa keeles Tolama) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Toolamaa mõis
Toomas Karjahärm
Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Toomas Karjahärm
Tudu mõis
Tudu mõis (saksa keeles Tuddo) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tudu mõis
Tuhala
Tuhala on küla Harju maakonna Kose vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tuhala
Tuhala mõis
Tuhala mõis (saksa keeles Toal) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tuhala mõis
Tumala mõis
Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tumala mõis
Tuula mõis
Tuula mõis (saksa keeles Thula) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Tuula mõis
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Udeva mõis
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Udriku mõis
Uhtna mõis
Uhtna mõisa peahoone Uhtna mõis (saksa keeles Uchten) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Uhtna mõis
Ungru mõis
Ungru mõisa peahoone varemed Ungru mõis (saksa keeles Linden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Ungru mõis
Uudised
Uudised oli Eesti ajaleht, mis ilmus aastatel 1903–1906 Tartus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Uudised
Uue-Vändra mõis
Uue-Vändra mõis (saksa keeles Neu-Fennern) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Uue-Vändra mõis
Uuemõisa (Väike-Maarja)
Uuemõisa on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Uuemõisa (Väike-Maarja)
Uus Aeg
Uus Aeg oli aastatel 1899–1900 Tartus ja 1900–1905 Tallinnas ilmunud liberaaldemokraatlik nädalaleht.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Uus Aeg
Uus turg
Uus turg (saksa keeles Neuer Markt) oli Tallinna kesklinnas aastatel 1896–1948 tegutsenud kaubanduspiirkond.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Uus turg
Vaali
Vaali on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vaali
Vabriku tänav
Kalamaja Põhikooli hoone, Vabriku 18 Vabriku tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vabriku tänav
Vaiatu mõis
Vaiatu mõis (saksa keeles Somel) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vaiatu mõis
Vaida mõis
Vaida mõis (saksa keeles Wait) oli poolmõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vaida mõis
Vaikna mõis
Vaikna mõis (saksa keeles Waikna) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vaikna mõis
Vaimõisa mõis
Vanamõisa mõisa peahooneVaimõisa mõis (saksa keeles Waddemois) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vaimõisa mõis
Vaivara mõis
Vaivara mõis (saksa keeles Waiwara, teised nimed Siivertsi, Siewershof) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vaivara mõis
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Valga kreis
Valgevase tänav
Valgevase tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Valgevase tänav
Valgu mõis
Valgu mõisa peahoone 2006. aastal Valgu mõis (saksa keeles Walck) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Valgu mõis
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Valguta mõis
Valtu mõis
Valtu (1840) Valtu mõisa teenijatemaja 2 Valtu mõis (saksa keeles a-st 1816 Waldau, varem Kotz) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Valtu mõis
Vana-Suislepa mõis
Vana-Suislepa mõis (saksa keeles Alt-Suislep) oli riigimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vana-Suislepa mõis
Vana-Vigala mõis
Mõisa häärber (2015) Vana-Vigala mõis (saksa keeles Schloß Fickel) oli mõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vana-Vigala mõis
Vanamõisa mõis
Vanamõisa mõis on mitme mõisa nimi.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vanamõisa mõis
Vanamõisa mõis (Haljala)
Vanamõisa peahoone Vanamõisa peahoone Vanamõisa peahoone Vanamõisa mõis (saksa keeles Altenhof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vanamõisa mõis (Haljala)
Vanamõisa mõis (Kirbla)
Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Läänemaal Kirbla kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vanamõisa mõis (Kirbla)
Vao mõis (Koeru)
Vao mõisa peahoone Vao mõis (saksa keeles Waoküll) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vao mõis (Koeru)
Varbuse mõis
Varbuse mõis (saksa keeles Warbus) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Varbuse mõis
Vasakpoolsus
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vasakpoolsus
Vassili Sollogub
Vassili Sollogub (1899) Vassili Sollogub (poola keeles Wasilij Sołłogub, vene keeles Василий Устинович (Иустинович) Соллогуб; 23. august 1848 – 1. veebruar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vassili Sollogub
Vastse-Roosa mõis
Vastse-Roosa mõis (saksa keeles Neu-Rosenhof) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vastse-Roosa mõis
Vastseliina mõis
Paljud Vastseliina mõisa hooned on tänaseks hävinud. Säilinud on aga näiteks Vastseliina mõisa kabel Vastseliina mõis (saksa keeles Schloß Neuhausen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vastseliina mõis
Väike-Kareda mõis
Väike-Kareda mõis (saksa keeles Essenberg) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Väike-Kareda mõis
Väike-Kullamaa mõis
Väike-Kullamaa mõis (saksa keeles Klein-Goldenbeck) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 18.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Väike-Kullamaa mõis
Väike-Tartu maantee
Väike-Tartu maantee oli tänav Tallinna kesklinnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Väike-Tartu maantee
Vändra kihelkond
Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vändra kihelkond
Vändra mõis
Vändra mõis (saksa keeles Fennern), hiljem ka Vana-Vändra mõis (saksa keeles Alt-Fennern), oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vändra mõis
Võisiku mõis
Võisiku mõis (saksa keeles Woiseck) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Võisiku mõis
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Võnnu kreis
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Võru kreis
Velise
Velise on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Velise
Velise mõis
Velise mõis (saksa keeles Schloß Felx) oli rüütlimõis Vigala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Velise mõis
Velise vald (Vigala kihelkond)
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid Läänemaal Velise vald (saksa keeles Felks) oli vald Vigala kihelkonnas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Velise vald (Vigala kihelkond)
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Venemaa Keisririik
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Venestamine
Verine pühapäev
Verine pühapäev oli intsident 22. jaanuaril (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1905, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Verine pühapäev
Vigala
Vigala on kihelkond Rapla maakonna edealaosas.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vigala
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vigala kihelkond
Vigala kirikumõis
Vigala kirikumõis (saksa keeles Pastorat Fickel) oli kirikumõis Vigala kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vigala kirikumõis
Vigala mõis
Vigala mõisa all võidakse mõelda järgmist.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Vigala mõis
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Viinavabrik
Viisu mõis
Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Viisu mõis
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Viljandi
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Viljandi kreis
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Viru kreis
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Volmari kreis
Volta tehas
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Volta tehas
Voose mõis
Voose mõis (saksa keeles Wosel) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Voose mõis
William von Fersen
Parun Hans William von Fersen (14. mai 1858 Kolga mõis, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 6. mai 1937 Pärnu) oli Venemaa mereväelane, viitseadmiral.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja William von Fersen
1. mai
1.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1. mai
13. detsember
13.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 13. detsember
13. oktoober
13.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 13. oktoober
14. oktoober
14.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 14. oktoober
15. mai
15.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 15. mai
17. oktoobri manifest
pisi 17.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 17. oktoobri manifest
19. august
19.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 19. august
1905
1905.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1905
1905. aasta revolutsioon
Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1905. aasta revolutsioon
1905. Aasta Selts
1905.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1905. Aasta Selts
1908
1908.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1908
1911
1911.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1911
1928
1928.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 1928
2. mai
2.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 2. mai
22. jaanuar
22.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 22. jaanuar
22. märts
22.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 22. märts
24. jaanuar
24.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 24. jaanuar
24. juuli
24.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 24. juuli
26. jaanuar
26.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 26. jaanuar
28. aprill
28.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 28. aprill
30. aprill
30.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 30. aprill
30. märts
30.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 30. märts
9. jaanuar
9.
Vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis ja 9. jaanuar
Tuntud ka kui 1905. aasta mäss.
, Ervita mõis, Eskadron, Esna mõis, Estonia (selts), Föderalism, Friedebert Tuglas, Gregoriuse kalender, Haapsalu kirikumõis, Hageri kihelkond, Hageri kirik, Hagudi mõis, Haimre mõis, Halinga mõis, Haljava mõis, Hans Anton Schultz, Hans Pöögelmann, Harju kreis, Harju-Jaani kihelkond, Harjumaa, Harjumaa Muuseum, Harku mõis, Härrastemaja, Hirmuse mõis, Horisont (ajakiri), Ihunuhtlus, Iisaku mõis, Ilmamaa, Ilmarine AS, Imastu mõis, Ingliste mõis, Jaan Poska, Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Jädivere mõis, Jägala mõis, Järlepa mõis, Järvakandi, Järvakandi mõis, Järvamaa, Järve mõis, Jüri kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Jõelähtme vald, Jõhvi mõis, Jõulud Vigalas, Jootme mõis, Juliuse kalender, Juuru kihelkond, Kaarma mõis (Väike-Maarja), Kabala mõis (Viru-Nigula), Kabala vald, Kaelase mõis, Kaido Jaanson, Kaisma mõis, Kaiu mõis, Kalamaja, Kangruselja mõis, Kapu mõis, Karinõmme mõis, Karistussalk, Karja mõis, Karkuse mõis, Karl Ast, Kasakad, Kasti mõis, Kähri mõis, Käravete mõis, Käru mõis, Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi), Kõpu mõis (Tõstamaa), Kõrvetaguse mõis, Keava mõis, Keblaste mõis, Kehtna, Kehtna mõis, Keila-Joa mõis, Kergu mõis, Kiiu mõis, Kiltsi mõis, Kindralkuberner, Kirbla kihelkond, Kirikumõis, Kirimäe mõis, Kirna mõis, Kivijärve mõis, Kiviloo mõis, Klooga mõis, Kodijärve mõis, Koeru vald, Kohalik omavalitsus, Kohila mõis, Koila mõis, Koitjärve mõis, Kokora mõis, Kolga mõis, Kolu mõis (Türi), Koluvere mõis, Konservatism, Konstitutsiooniline monarhia, Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei, Konuvere mõis, Koonga mõis, Kose kihelkond, Kostivere mõis, Kroonlinn, Kuimetsa, Kuimetsa mõis, Kullamaa kihelkond, Kunda mõis, Kungla tänav (Tallinn), Kuramaa, Kurna mõis, Laagna mõis, Laupa mõis, Lääne kreis, Läänemaa, Läti, Lehola mõis, Lehtse mõis, Lelle mõis, Lihula mõis, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Lohu mõis, Lokuta mõis, Loona mõis, Luiste mõis, Lutheri vabrik, Marksism, Martna kirikumõis, Massimõrv, Massu mõis (Vändra), Mäeküla mõis (Türi), Mäkaste mõis, Mäo mõis, Märjamaa kihelkond, Märjamaa mõis, Mündi mõis, Mõisahoone, Mõisamaa mõis, Mõniste mõis, Mõraste mõis, Meedla mõis, Menševikud, Mihkel Aitsam, Mihkel Aitsam (1833–1913), Moora mõis, Narva, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Neeruti mõis (Kadrina), Nekrut, Nikolai II, Nikolai Janson, Nikolai Kropotkin, Ohtu mõis, Oidrema mõis, Oisu mõis, Orajõe mõis, Orgita mõis, Oru mõis (Kose), Otto von Budberg, Paasiku mõis, Paasvere mõis, Pada mõis, Paeküla mõis, Pagari mõis, Pahkla mõis, Paide, Palu mõis, Pargi mõis, Paunküla mõis, Pärnu kreis, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa, Pööravere mõis, Pühajärve mõis, Põhja-Eesti, Peeter Speek, Pekka Erelt, Peningi, Peningi mõis, Peri mõis, Peterburi, Piirsalu mõis, Piiumetsa mõis, Pilkuse mõis, Pivarootsi mõis, Pjotr Durnovo, Pootsi mõis, Postimees, Preedi mõis, Purdi mõis, Putkaste mõis, Raadi mõis, Raasiku mõis, Raasiku vald, Rahkla mõis (Simuna), Rahvusooper Estonia, Rakvere, Rakvere mõis, Rannu mõis, Rapla kihelkond, Rava mõis, Ravila mõis, Rääbise mõis, Rägavere mõis, Räpina mõis, Rõusa, Riigiduuma, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Rittmeister, Roela mõis, Roodi mõis, Roosna-Alliku mõis, Ruila mõis, Russalu mõis, Ruuna mõis, Saastna mõis, Saha mõis, Saksi mõis, Salutaguse mõis, Sangaste mõis, Sõjaseisukord, Sõtke mõis, Seli mõis, Silmsi mõis, Sipa mõis, Sipa mõis (Lihula), Sompa mõis, Soo tänav, Sooniste mõis, Soontaga mõis, Soonurme mõis, Sotsiaalkindlustus, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Streik, Sulu mõis, Taebla mõis, Taktika, Tallinn, Tallinna tselluloosivabrik, Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Rapla–Türi maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinnfilm, Tammiku mõis (Kose), Tapa mõis, Tarakvere mõis, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu kreis, Tähtvere mõis, Tööstuse tänav, Türi kihelkond, Tõstamaa mõis, Teataja, Teenuse mõis, Tohisoo mõis, Tolli mõis, Toolamaa mõis, Toomas Karjahärm, Tudu mõis, Tuhala, Tuhala mõis, Tumala mõis, Tuula mõis, Udeva mõis, Udriku mõis, Uhtna mõis, Ungru mõis, Uudised, Uue-Vändra mõis, Uuemõisa (Väike-Maarja), Uus Aeg, Uus turg, Vaali, Vabriku tänav, Vaiatu mõis, Vaida mõis, Vaikna mõis, Vaimõisa mõis, Vaivara mõis, Valga kreis, Valgevase tänav, Valgu mõis, Valguta mõis, Valtu mõis, Vana-Suislepa mõis, Vana-Vigala mõis, Vanamõisa mõis, Vanamõisa mõis (Haljala), Vanamõisa mõis (Kirbla), Vao mõis (Koeru), Varbuse mõis, Vasakpoolsus, Vassili Sollogub, Vastse-Roosa mõis, Vastseliina mõis, Väike-Kareda mõis, Väike-Kullamaa mõis, Väike-Tartu maantee, Vändra kihelkond, Vändra mõis, Võisiku mõis, Võnnu kreis, Võru kreis, Velise, Velise mõis, Velise vald (Vigala kihelkond), Venemaa Keisririik, Venestamine, Verine pühapäev, Vigala, Vigala kihelkond, Vigala kirikumõis, Vigala mõis, Viinavabrik, Viisu mõis, Viljandi, Viljandi kreis, Viru kreis, Volmari kreis, Volta tehas, Voose mõis, William von Fersen, 1. mai, 13. detsember, 13. oktoober, 14. oktoober, 15. mai, 17. oktoobri manifest, 19. august, 1905, 1905. aasta revolutsioon, 1905. Aasta Selts, 1908, 1911, 1928, 2. mai, 22. jaanuar, 22. märts, 24. jaanuar, 24. juuli, 26. jaanuar, 28. aprill, 30. aprill, 30. märts, 9. jaanuar.