Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1952 ja 1969

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 1952 ja 1969

1952 vs. 1969

1952. 1969.

Sarnasusi 1952 ja 1969

1952 ja 1969 on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Eesti, Hiina, London, New York, Nobeli auhind, Nobeli füüsikaauhind, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind, Nobeli keemiaauhind, Nobeli kirjandusauhind, Nobeli rahuauhind, Norra, Tartu Ülikool, 1. jaanuar, 11. märts, 13. veebruar, 14. oktoober, 17. juuli, 25. aprill, 25. november, 26. juuli, 26. veebruar, 3. juuli, 6. august, 7. jaanuar.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

1952 ja Ameerika Ühendriigid · 1969 ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

1952 ja Eesti · 1969 ja Eesti · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

1952 ja Hiina · 1969 ja Hiina · Näe rohkem »

London

London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.

1952 ja London · 1969 ja London · Näe rohkem »

New York

Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.

1952 ja New York · 1969 ja New York · Näe rohkem »

Nobeli auhind

Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.

1952 ja Nobeli auhind · 1969 ja Nobeli auhind · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

1952 ja Nobeli füüsikaauhind · 1969 ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

1952 ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind · 1969 ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind · Näe rohkem »

Nobeli keemiaauhind

Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.

1952 ja Nobeli keemiaauhind · 1969 ja Nobeli keemiaauhind · Näe rohkem »

Nobeli kirjandusauhind

Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

1952 ja Nobeli kirjandusauhind · 1969 ja Nobeli kirjandusauhind · Näe rohkem »

Nobeli rahuauhind

Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.

1952 ja Nobeli rahuauhind · 1969 ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

1952 ja Norra · 1969 ja Norra · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

1952 ja Tartu Ülikool · 1969 ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

1. jaanuar ja 1952 · 1. jaanuar ja 1969 · Näe rohkem »

11. märts

11.

11. märts ja 1952 · 11. märts ja 1969 · Näe rohkem »

13. veebruar

13.

13. veebruar ja 1952 · 13. veebruar ja 1969 · Näe rohkem »

14. oktoober

14.

14. oktoober ja 1952 · 14. oktoober ja 1969 · Näe rohkem »

17. juuli

17.

17. juuli ja 1952 · 17. juuli ja 1969 · Näe rohkem »

25. aprill

25.

1952 ja 25. aprill · 1969 ja 25. aprill · Näe rohkem »

25. november

25.

1952 ja 25. november · 1969 ja 25. november · Näe rohkem »

26. juuli

26.

1952 ja 26. juuli · 1969 ja 26. juuli · Näe rohkem »

26. veebruar

26.

1952 ja 26. veebruar · 1969 ja 26. veebruar · Näe rohkem »

3. juuli

3.

1952 ja 3. juuli · 1969 ja 3. juuli · Näe rohkem »

6. august

6.

1952 ja 6. august · 1969 ja 6. august · Näe rohkem »

7. jaanuar

7.

1952 ja 7. jaanuar · 1969 ja 7. jaanuar · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 1952 ja 1969

1952 on 122 suhted, samas 1969 193. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 7.94% = 25 / (122 + 193).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 1952 ja 1969. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »