Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus

20. eesti diviis vs. III Germaani Soomuskorpus

20. III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.

Sarnasusi 20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus

20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Armeegrupp Narwa, Felix Steiner, Franz Augsberger, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Korpus (sõjandus), Läti, Narva jõgi, Narva lahing (1944), Punaarmee, Relva-SS, Saksa keel, Sinimäed, Sinimägede lahing, Suursaksa Riik, Tannenbergi liin, Teine maailmasõda, Väegrupp Nord, Wehrmacht, 20. eesti diviis.

Armeegrupp Narwa

Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.

20. eesti diviis ja Armeegrupp Narwa · Armeegrupp Narwa ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »

Felix Steiner

Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.

20. eesti diviis ja Felix Steiner · Felix Steiner ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »

Franz Augsberger

Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör.

20. eesti diviis ja Franz Augsberger · Franz Augsberger ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

20. eesti diviis ja Idarinne (Teine maailmasõda) · III Germaani Soomuskorpus ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

20. eesti diviis ja Jalavägi · III Germaani Soomuskorpus ja Jalavägi · Näe rohkem »

Korpus (sõjandus)

Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.

20. eesti diviis ja Korpus (sõjandus) · III Germaani Soomuskorpus ja Korpus (sõjandus) · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

20. eesti diviis ja Läti · III Germaani Soomuskorpus ja Läti · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

20. eesti diviis ja Narva jõgi · III Germaani Soomuskorpus ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

20. eesti diviis ja Narva lahing (1944) · III Germaani Soomuskorpus ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

20. eesti diviis ja Punaarmee · III Germaani Soomuskorpus ja Punaarmee · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

20. eesti diviis ja Relva-SS · III Germaani Soomuskorpus ja Relva-SS · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

20. eesti diviis ja Saksa keel · III Germaani Soomuskorpus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sinimäed

Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.

20. eesti diviis ja Sinimäed · III Germaani Soomuskorpus ja Sinimäed · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

20. eesti diviis ja Sinimägede lahing · III Germaani Soomuskorpus ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Suursaksa Riik

Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.

20. eesti diviis ja Suursaksa Riik · III Germaani Soomuskorpus ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »

Tannenbergi liin

Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.

20. eesti diviis ja Tannenbergi liin · III Germaani Soomuskorpus ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

20. eesti diviis ja Teine maailmasõda · III Germaani Soomuskorpus ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

20. eesti diviis ja Väegrupp Nord · III Germaani Soomuskorpus ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

20. eesti diviis ja Wehrmacht · III Germaani Soomuskorpus ja Wehrmacht · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

20. eesti diviis ja 20. eesti diviis · 20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus

20. eesti diviis on 230 suhted, samas III Germaani Soomuskorpus 45. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 7.27% = 20 / (230 + 45).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »