Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid
20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Allohvitser, Eesti, Eesti SS-leegion, Heinrich Himmler, Jalavägi, Kaitsepataljonid, Kompanii, Kultuur ja Elu, Major, Ohvitser, Omakaitse, Pataljon, Poola, Punaarmee, Reichsführer, Relva-SS, Saksa keel, SS, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Ukraina, Valgevene, Väegrupp Nord, Wehrmacht.
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
20. eesti diviis ja Allohvitser · Allohvitser ja Kaitsepataljonid ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
20. eesti diviis ja Eesti · Eesti ja Kaitsepataljonid ·
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
20. eesti diviis ja Eesti SS-leegion · Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid ·
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
20. eesti diviis ja Heinrich Himmler · Heinrich Himmler ja Kaitsepataljonid ·
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
20. eesti diviis ja Jalavägi · Jalavägi ja Kaitsepataljonid ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid · Kaitsepataljonid ja Kaitsepataljonid ·
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
20. eesti diviis ja Kompanii · Kaitsepataljonid ja Kompanii ·
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
20. eesti diviis ja Kultuur ja Elu · Kaitsepataljonid ja Kultuur ja Elu ·
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
20. eesti diviis ja Major · Kaitsepataljonid ja Major ·
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
20. eesti diviis ja Ohvitser · Kaitsepataljonid ja Ohvitser ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
20. eesti diviis ja Omakaitse · Kaitsepataljonid ja Omakaitse ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
20. eesti diviis ja Pataljon · Kaitsepataljonid ja Pataljon ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
20. eesti diviis ja Poola · Kaitsepataljonid ja Poola ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
20. eesti diviis ja Punaarmee · Kaitsepataljonid ja Punaarmee ·
Reichsführer
Reichsführer ehk Reichsführer-SS oli SS-i (Schutzstaffel) kõrgeim sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
20. eesti diviis ja Reichsführer · Kaitsepataljonid ja Reichsführer ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
20. eesti diviis ja Relva-SS · Kaitsepataljonid ja Relva-SS ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
20. eesti diviis ja Saksa keel · Kaitsepataljonid ja Saksa keel ·
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
20. eesti diviis ja SS · Kaitsepataljonid ja SS ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
20. eesti diviis ja Suursaksa Riik · Kaitsepataljonid ja Suursaksa Riik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
20. eesti diviis ja Teine maailmasõda · Kaitsepataljonid ja Teine maailmasõda ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
20. eesti diviis ja Ukraina · Kaitsepataljonid ja Ukraina ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
20. eesti diviis ja Valgevene · Kaitsepataljonid ja Valgevene ·
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
20. eesti diviis ja Väegrupp Nord · Kaitsepataljonid ja Väegrupp Nord ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
20. eesti diviis ja Wehrmacht · Kaitsepataljonid ja Wehrmacht ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid ühist
- Millised on sarnasused 20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid
Võrdlus 20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid
20. eesti diviis on 230 suhted, samas Kaitsepataljonid 92. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 7.45% = 24 / (230 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 20. eesti diviis ja Kaitsepataljonid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
