Sisukord
54 suhted: Aleksander Warma, Alfred Luts, Brigadeführer, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Eesti, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eino Kuusela, Hauptsturmführer, Hinrich Möller, Jalavägi, Jätkusõda, Jüri Uluots, Johan Holberg, Johannes Soodla, Kapten, Karjala kannas, Karl Talpak, Kindralmajor, Kolonelleitnant, Kultuur ja Elu, Leo Talgre, Narva, Nõukogude Liit, Paldiski, Paldiski sadam, Pataljon, Põhjala Tähistel, Punaarmee, Rügement, Sinimäed, Soome, Soome kaitsevägi, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, Soomepoisid, SS, Talvesõda, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Väeüksus, Võssotsk, Veebruar, Voldemar Pärlin, Vuoksi jõgi, 12. august, 13. august, 19. august, 1939, 1940, 1941, 1944, ... Laienda indeks (4 rohkem) »
Aleksander Warma
Aleksander Warma koos abikaasa Martaga Aleksander Warma, ka Aleksander Varma, VR I/3 (22. juuni 1890 Viinistu, Kõnnu vald, Harjumaa – 23. detsember 1970 Stockholm) oli Eesti riigimees, diplomaat ja sõjaväelane (kaptenmajor), peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 30.
Vaata 200. jalaväerügement ja Aleksander Warma
Alfred Luts
Alfred Luts (10. august 1899 Helme, Viljandimaa – 6. august 1991 Como, Panola maakond, Mississippi osariik, USA) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), viimane Eesti Vabariigi Sõjavägede Staabi operatiivosakonna ülem (1939-1940).
Vaata 200. jalaväerügement ja Alfred Luts
Brigadeführer
Brigadeführer (SS-Brigadeführer või SA-Brigadeführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Vaata 200. jalaväerügement ja Brigadeführer
Carl Gustaf Emil Mannerheim
(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.
Vaata 200. jalaväerügement ja Carl Gustaf Emil Mannerheim
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 200. jalaväerügement ja Eesti
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.
Vaata 200. jalaväerügement ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eino Kuusela
Eino Jaakko Ilmari Kuusela (21. september 1899 – 13. veebruar 1973) oli Soome sõjaväelane (kolonelleitnant), Teise maailmasõja ajal Soomes moodustatud 200. jalaväerügemendi ülem 1944.
Vaata 200. jalaväerügement ja Eino Kuusela
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Vaata 200. jalaväerügement ja Hauptsturmführer
Hinrich Möller
Hinrich Johann Möller (20. aprill 1906 Grevenkoop Schleswig-Holstein Saksamaa – 13. oktoober 1974 Neumünster Saksamaa) oli Saksa politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi kõrgeim politsei ja SS juht (Höhrer SS- und Polizeiführer Estland).
Vaata 200. jalaväerügement ja Hinrich Möller
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata 200. jalaväerügement ja Jalavägi
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Vaata 200. jalaväerügement ja Jätkusõda
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Vaata 200. jalaväerügement ja Jüri Uluots
Johan Holberg
Johan Holberg (20. veebruar 1893 Sauga vald, Pärnumaa – 10. aprill 1978 Chicago) oli Eesti poliitik, sõjaväelane (alamkapten) ja advokaat, VR II/3.
Vaata 200. jalaväerügement ja Johan Holberg
Johannes Soodla
Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.
Vaata 200. jalaväerügement ja Johannes Soodla
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 200. jalaväerügement ja Kapten
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Vaata 200. jalaväerügement ja Karjala kannas
Karl Talpak
Karl Talpak Karl Eduard Talpak (28. veebruar 1905 Rakvere – 12. märts 1991 Södertälje, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) (1944).
Vaata 200. jalaväerügement ja Karl Talpak
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata 200. jalaväerügement ja Kindralmajor
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 200. jalaväerügement ja Kolonelleitnant
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Vaata 200. jalaväerügement ja Kultuur ja Elu
Leo Talgre
Leo Talgre (3. veebruar 1919 Vastseliina, Võrumaa – 17. detsember 1944 Tallinn) oli eesti luuraja.
Vaata 200. jalaväerügement ja Leo Talgre
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 200. jalaväerügement ja Narva
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata 200. jalaväerügement ja Nõukogude Liit
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata 200. jalaväerügement ja Paldiski
Paldiski sadam
Paldiskis on/oli mitu sadamat.
Vaata 200. jalaväerügement ja Paldiski sadam
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata 200. jalaväerügement ja Pataljon
Põhjala Tähistel
Põhjala Tähistel oli soomepoiste ajakiri.
Vaata 200. jalaväerügement ja Põhjala Tähistel
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata 200. jalaväerügement ja Punaarmee
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata 200. jalaväerügement ja Rügement
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Vaata 200. jalaväerügement ja Sinimäed
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata 200. jalaväerügement ja Soome
Soome kaitsevägi
Soome kaitsejõudude ajateenistuse väljaõppe maatriks Soome kaitsevägi (sm Suomen puolustusvoimat, rts Finlands försvarsmakt) on Soome sõjavägi ja põhiline riigikaitsestruktuur.
Vaata 200. jalaväerügement ja Soome kaitsevägi
Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus
Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus (lühend SSEÜ) on aastal 1992 Tallinnas asutatud veteraniorganisatsioon, mis ühendab Teises maailmasõjas Soome eest sõdinud eestlasi (soomepoisse)https://web.archive.org/web/20110722164806/http://www.suomenpojat.fi/et/sseu.html (vaadatud 11.03.2013).
Vaata 200. jalaväerügement ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus
Soomepoisid
Soomepoisid Jätkusõjas Marssal C. G. E. Mannerheimi hüvastijätukiri JR 200 võitlejatele 17. augustil 1944. Soomepoiste mälestusmärk Metsakalmistul Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased.
Vaata 200. jalaväerügement ja Soomepoisid
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Vaata 200. jalaväerügement ja SS
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata 200. jalaväerügement ja Talvesõda
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata 200. jalaväerügement ja Teine maailmasõda
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
Vaata 200. jalaväerügement ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Väeüksus
Väeüksus on kõikide allüksuste, väeosade ja väekoondiste üldnimetus.
Vaata 200. jalaväerügement ja Väeüksus
Võssotsk
Võssotsk (1917–1948 ja soome keeles Uuras, enne 1917 Trångsund) on linn Venemaal Leningradi oblasti Viiburi rajoonis.
Vaata 200. jalaväerügement ja Võssotsk
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata 200. jalaväerügement ja Veebruar
Voldemar Pärlin
Voldemar Pärlin (28. märts 1904 Peterburi – 12. september 1944 Rakvere) oli Eesti (kapten), NSV Liidu, Soome ja Saksa (Hauptsturmführer) sõjaväelane.
Vaata 200. jalaväerügement ja Voldemar Pärlin
Vuoksi jõgi
Jõe asend Vuoksi jõgi Venemaal Lossevos Vuoksi jõgi Priozjorski rajoonis Melnikovos Imatra koske lastakse lüüsidest vesi. Vuoksi (soome Vuoksi, rootsi Vuoksen, vene Вуокса, karjala Vuokša, Vöksa) on jõgi Soomes Lõuna-Karjalas ja Loode-Venemaal Leningradi oblastis, Karjala maakitsuse suurim jõgi.
Vaata 200. jalaväerügement ja Vuoksi jõgi
12. august
12.
Vaata 200. jalaväerügement ja 12. august
13. august
13.
Vaata 200. jalaväerügement ja 13. august
19. august
19.
Vaata 200. jalaväerügement ja 19. august
1939
1939.
Vaata 200. jalaväerügement ja 1939
1940
1940.
Vaata 200. jalaväerügement ja 1940
1941
1941.
Vaata 200. jalaväerügement ja 1941
1944
1944.
Vaata 200. jalaväerügement ja 1944
20. eesti diviis
20.
Vaata 200. jalaväerügement ja 20. eesti diviis
25. juuli
25.
Vaata 200. jalaväerügement ja 25. juuli
46. Relva-SS Grenaderirügement
46.
Vaata 200. jalaväerügement ja 46. Relva-SS Grenaderirügement
8. veebruar
8.
Vaata 200. jalaväerügement ja 8. veebruar
Tuntud ka kui 200. Eesti Jalaväerügement, JR 200, JR200, Jalaväerügement 200, Jalaväkirykmentti 200, Soome 200. jalaväerügement, Soome armee 200. jalaväerügement.