Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon
29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Jalavägi, Kaitsepataljonid, Kompanii, Narva lahing (1944), Omakaitse, Pataljon, Punaarmee, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Suursaksa Riik, Tallinn, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Wehrmacht, 30. Eesti Politseipataljon, 40. Kaitsepataljon.
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
29. Kaitsepataljon ja Jalavägi · 30. Eesti Politseipataljon ja Jalavägi ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
29. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid · 30. Eesti Politseipataljon ja Kaitsepataljonid ·
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
29. Kaitsepataljon ja Kompanii · 30. Eesti Politseipataljon ja Kompanii ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
29. Kaitsepataljon ja Narva lahing (1944) · 30. Eesti Politseipataljon ja Narva lahing (1944) ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
29. Kaitsepataljon ja Omakaitse · 30. Eesti Politseipataljon ja Omakaitse ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
29. Kaitsepataljon ja Pataljon · 30. Eesti Politseipataljon ja Pataljon ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
29. Kaitsepataljon ja Punaarmee · 30. Eesti Politseipataljon ja Punaarmee ·
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
29. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei · 30. Eesti Politseipataljon ja Saksa Korrapolitsei ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
29. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 30. Eesti Politseipataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
29. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik · 30. Eesti Politseipataljon ja Suursaksa Riik ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
29. Kaitsepataljon ja Tallinn · 30. Eesti Politseipataljon ja Tallinn ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
29. Kaitsepataljon ja Teine maailmasõda · 30. Eesti Politseipataljon ja Teine maailmasõda ·
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
29. Kaitsepataljon ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend · 30. Eesti Politseipataljon ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
29. Kaitsepataljon ja Wehrmacht · 30. Eesti Politseipataljon ja Wehrmacht ·
30. Eesti Politseipataljon
30.
29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon · 30. Eesti Politseipataljon ja 30. Eesti Politseipataljon ·
40. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 40. Kaitsepataljon (valveteenistus) Pleskau (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 Pleskau) formeeriti vabatahtlikest 1941 aasta augustis Võrus, Valgas ja Petseris. Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi Nord tagalaülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel. Pataljoni suurus oli neli kompaniid. Pataljon formeeriti valve ja julgestusteenistuseks Pihkvas.
29. Kaitsepataljon ja 40. Kaitsepataljon · 30. Eesti Politseipataljon ja 40. Kaitsepataljon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon ühist
- Millised on sarnasused 29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon
Võrdlus 29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon
29. Kaitsepataljon on 43 suhted, samas 30. Eesti Politseipataljon 40. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 19.28% = 16 / (43 + 40).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
