Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aseri, Eesti kaitsepataljonid, Eesti Leegion, Elmar Lang, Gattšina, Jalavägi, Julgestusgrupp, Kaitsepataljonid, Kalvi, Karl Ant, Kompanii, Leningradi blokaad, Lomonossov, Manivald Randla, Narva lahing (1944), Narva maantee (Tallinn), Omakaitse, Pataljon, Punaarmee, Saksa keel, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sõjaväeline auaste, Staap, Suursaksa Riik, Tallinn, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Udria, Ust-Žerdjanka, Uusna, Vääska, Virumaa, Wehrmacht, 1941, 1944, 2. veebruar, 29. Kaitsepataljon, 30. Eesti Politseipataljon, 37. Kaitsepataljon, 38. Kaitsepataljon, 40. Kaitsepataljon, 5. märts.
Aseri
Aseri on alevik Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla keskus.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Aseri · Näe rohkem »
Eesti kaitsepataljonid
Eesti kaitsepataljonid (hiljem Eesti politseipataljonid) olid Teise maailmasõja ajal Eesti kindralkomissariaadis lepingulistest vabatahtlikest moodustatud väeüksused Saksamaa relvajõudude koosseisus.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Eesti kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Eesti Leegion
Eesti Leegion võib tähendada mitmeid eestlaste väeosi.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Eesti Leegion · Näe rohkem »
Elmar Lang
Elmar Lang (13. veebruar 1906 – 11. märts 1944 Vepsküla) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Hauptsturmführer) Teises maailmasõjas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Elmar Lang · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Gattšina · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Jalavägi · Näe rohkem »
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Kalvi
Kalvi on küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Kalvi · Näe rohkem »
Karl Ant
Karl-Richard Ant (2. jaanuar 1897 Mäo vald, Järvamaa – 30. detsember 1966 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major).
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Karl Ant · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Kompanii · Näe rohkem »
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad (vene keeles блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Leningradi blokaad · Näe rohkem »
Lomonossov
Lomonossov on linn Venemaal Peterburi haldusalas Petrodvoretsi rajoonis.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Lomonossov · Näe rohkem »
Manivald Randla
Manivald-Vilhelm Randla (15. november 1907 Haapsalu – 5. september 1979 Toronto, Kanada) oli Eesti sõjaväelane ning Saksa okupatsiooni ajal teises maailmasõjas 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljoni ülem.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Manivald Randla · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Narva maantee (Tallinn) · Näe rohkem »
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Omakaitse · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Pataljon · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Punaarmee · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Sõjaväeline auaste · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Staap · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend · Näe rohkem »
Udria
Udria küla asub Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Udria · Näe rohkem »
Ust-Žerdjanka
Ust-Žerdjanka (ka Ustje-Žerdjanka, vene keeles Усть-Жердянка) oli küla Viru maakonnas Kose ja Piiri vallas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Ust-Žerdjanka · Näe rohkem »
Uusna
Uusna on küla Viljandimaal Viljandi vallas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Uusna · Näe rohkem »
Vääska
Vääska (vene keeles Вязка (Вески)) oli küla Virumaal, ajalooliselt Vaivara kihelkonnas ja Viru maakonnas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Vääska · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Virumaa · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 1944 · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 2. veebruar · Näe rohkem »
29. Kaitsepataljon
29.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 29. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
30. Eesti Politseipataljon
30.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon · Näe rohkem »
37. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 37. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
38. Kaitsepataljon
38.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 38. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
40. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 40. Kaitsepataljon (valveteenistus) Pleskau (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 Pleskau) formeeriti vabatahtlikest 1941 aasta augustis Võrus, Valgas ja Petseris. Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi Nord tagalaülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel. Pataljoni suurus oli neli kompaniid. Pataljon formeeriti valve ja julgestusteenistuseks Pihkvas.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 40. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
5. märts
5.
Uus!!: 29. Kaitsepataljon ja 5. märts · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
29. Eesti Politseipataljon, 29. Kaitse Rindepataljon.
