Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Aleksander Tõnisson, Ants Matsalo, Auto-Tanki rügement, Diviis, Eduard-Alfred Kubbo, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti Rahvavägi, Eesti valitsus, Eesti-Läti piir, Ernst Limberg, Ernst Põdder, Gustav Jonson, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Herbert Brede, Järvamaa, Johan Laidoner, Johan Unt, Kalevi jalaväepataljon, Kalevlaste Maleva, Kindralmajor, Landesveeri sõda, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Läänemaa, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Mati Õun, Narva Sõjaväeringkond, Nikolai Reek, Pärnu, Pärnu maakond, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond, Pärnumaa, Peeter Kann, Petserimaa, Pioneeripataljon, Pioneerpataljon, Reigo Rosenthal, Riigi Teataja, Riigivanem, Saaremaa, Saaremaa (maakond), Sakala Üksik Jalaväepataljon, Sõdur (ajakiri), Sõjavägede Ülemjuhataja, Scoutspataljon, Sidepataljon, Staap, Tallinn, ..., Tallinna garnison, Tammiskilp, Tartu Sõjaväeringkond, Tartumaa, Vabadussõda, Vahipataljon, Valga maakond, Valga Sõjaväeringkond, Valgamaa, Võru-Petseri Sõjaväeringkond, Võrumaa, Viljandi, Viljandi maakond, Viljandimaa, Viru-Järva Sõjaväeringkond, Virumaa, Volmari kreis, 1. Diviis, 1. veebruar, 10. Üksik Jalaväepataljon, 1919, 1940, 2. Diviis, 27. märts, 3. Üksik jalaväepataljon, 3. Suurtükiväepolk, 4. Diviis, 5. Suurtükiväegrupp, 6. Üksik Jalaväepataljon, 9. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (30 rohkem) »
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Uus!!: 3. Diviis ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »
Ants Matsalo
Ants Matsalo VR II/3 (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1939 Hans Matsalo, 16. märts (vkj)/ 28. märts 1895 Kolube talu, Turvaküla, Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 2. veebruar 1945 Siblag, Mariinsk, Kemerovo oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: 3. Diviis ja Ants Matsalo · Näe rohkem »
Auto-Tanki rügement
Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal tankiga Renault FT 17 Auto-tanki rügement (ka: Auto-tankirügement) oli Eesti Rahvaväe ja Eesti sõjaväe soomusvägede väeosa, 31.
Uus!!: 3. Diviis ja Auto-Tanki rügement · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: 3. Diviis ja Diviis · Näe rohkem »
Eduard-Alfred Kubbo
Eduard-Alfred Kubbo VR II/3, VR I/2 (vkj 16./28. detsember 1887 Helme vald Helme kihelkond Viljandimaa – 10. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: 3. Diviis ja Eduard-Alfred Kubbo · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: 3. Diviis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: 3. Diviis ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
Uus!!: 3. Diviis ja Eesti maavägi · Näe rohkem »
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Uus!!: 3. Diviis ja Eesti Rahvavägi · Näe rohkem »
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Uus!!: 3. Diviis ja Eesti valitsus · Näe rohkem »
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Uus!!: 3. Diviis ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »
Ernst Limberg
Ernst-Carl-Johannes Limberg VR I/3 (23. veebruar 1871 Rakvere – 27. juuli 1938 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, kolonel.
Uus!!: 3. Diviis ja Ernst Limberg · Näe rohkem »
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Uus!!: 3. Diviis ja Ernst Põdder · Näe rohkem »
Gustav Jonson
Gustav Jonson VR I/3 ja II/2 (ka Johnson; sünninimi Joonson; 7. jaanuar 1880 Päri, Viljandi kihelkond, Viljandimaa – 15. mai 1942 Saratov, NSV Liit) oli Vene, Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.
Uus!!: 3. Diviis ja Gustav Jonson · Näe rohkem »
Harju Sõjaväeringkond
Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: 3. Diviis ja Harjumaa · Näe rohkem »
Herbert Brede
Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).
Uus!!: 3. Diviis ja Herbert Brede · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: 3. Diviis ja Järvamaa · Näe rohkem »
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Uus!!: 3. Diviis ja Johan Laidoner · Näe rohkem »
Johan Unt
Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).
Uus!!: 3. Diviis ja Johan Unt · Näe rohkem »
Kalevi jalaväepataljon
Kalevi jalaväepataljon on Eesti maaväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv jalaväepataljon.
Uus!!: 3. Diviis ja Kalevi jalaväepataljon · Näe rohkem »
Kalevlaste Maleva
Kalevlaste Malev (algupärases kirjaviisis Kalevlaste Maleva) oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon Eesti Vabadussõjas.
Uus!!: 3. Diviis ja Kalevlaste Maleva · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: 3. Diviis ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Uus!!: 3. Diviis ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »
Lääne-Saare Sõjaväeringkond
Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: 3. Diviis ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Uus!!: 3. Diviis ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Uus!!: 3. Diviis ja Mati Õun · Näe rohkem »
Narva Sõjaväeringkond
Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.
Uus!!: 3. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Uus!!: 3. Diviis ja Nikolai Reek · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: 3. Diviis ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: 3. Diviis ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: 3. Diviis ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Peeter Kann
Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.
Uus!!: 3. Diviis ja Peeter Kann · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: 3. Diviis ja Petserimaa · Näe rohkem »
Pioneeripataljon
Pioneeripataljon on pataljon, mis on spetsialiseerunud pioneeriteenistusele.
Uus!!: 3. Diviis ja Pioneeripataljon · Näe rohkem »
Pioneerpataljon
Pioneerpataljon oli Eesti sõjaväe inseneriväeosa Nõmmel Pioneeri tänaval.
Uus!!: 3. Diviis ja Pioneerpataljon · Näe rohkem »
Reigo Rosenthal
Reigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Uus!!: 3. Diviis ja Reigo Rosenthal · Näe rohkem »
Riigi Teataja
Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.
Uus!!: 3. Diviis ja Riigi Teataja · Näe rohkem »
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Uus!!: 3. Diviis ja Riigivanem · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: 3. Diviis ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: 3. Diviis ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Sakala Üksik Jalaväepataljon
Sakala Üksik Jalaväepataljon oli Eesti sõjaväeosa asukohaga Viljandis.
Uus!!: 3. Diviis ja Sakala Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Uus!!: 3. Diviis ja Sõdur (ajakiri) · Näe rohkem »
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
Uus!!: 3. Diviis ja Sõjavägede Ülemjuhataja · Näe rohkem »
Scoutspataljon
Saber Strike 2014 Saber Junction 2014 Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.
Uus!!: 3. Diviis ja Scoutspataljon · Näe rohkem »
Sidepataljon
Sidepataljon oli Eesti inseneriväe väeosa (pataljon), mis 1924.
Uus!!: 3. Diviis ja Sidepataljon · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: 3. Diviis ja Staap · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 3. Diviis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna garnison
Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.
Uus!!: 3. Diviis ja Tallinna garnison · Näe rohkem »
Tammiskilp
OÜ Tammiskilp oli Eesti kirjastus.
Uus!!: 3. Diviis ja Tammiskilp · Näe rohkem »
Tartu Sõjaväeringkond
Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: 3. Diviis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: 3. Diviis ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vahipataljon
Vahipataljon (endise nimega jalaväe väljaõppekeskus "Üksik-vahipataljon") on Paldiskis asuv Eesti kaitseväe väeosa.
Uus!!: 3. Diviis ja Vahipataljon · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: 3. Diviis ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valga Sõjaväeringkond
Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: 3. Diviis ja Valgamaa · Näe rohkem »
Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: 3. Diviis ja Võrumaa · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: 3. Diviis ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Uus!!: 3. Diviis ja Viljandi maakond · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: 3. Diviis ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Viru-Järva Sõjaväeringkond
Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.
Uus!!: 3. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: 3. Diviis ja Virumaa · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: 3. Diviis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1. Diviis
1.
Uus!!: 3. Diviis ja 1. Diviis · Näe rohkem »
1. veebruar
1.
Uus!!: 3. Diviis ja 1. veebruar · Näe rohkem »
10. Üksik Jalaväepataljon
10.
Uus!!: 3. Diviis ja 10. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: 3. Diviis ja 1919 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: 3. Diviis ja 1940 · Näe rohkem »
2. Diviis
2.
Uus!!: 3. Diviis ja 2. Diviis · Näe rohkem »
27. märts
27.
Uus!!: 3. Diviis ja 27. märts · Näe rohkem »
3. Üksik jalaväepataljon
3.
Uus!!: 3. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon · Näe rohkem »
3. Suurtükiväepolk
3.
Uus!!: 3. Diviis ja 3. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »
4. Diviis
4.
Uus!!: 3. Diviis ja 4. Diviis · Näe rohkem »
5. Suurtükiväegrupp
5.
Uus!!: 3. Diviis ja 5. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
Uus!!: 3. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »
9. Üksik Jalaväepataljon
9.
Uus!!: 3. Diviis ja 9. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »
