Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Aa, Ahi, Ants Hein, Asundustalu, Barokk, Bürgermeister, Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Ehitismälestis, Fassaad, Frontoon, Georg von Wangersheim, Grünewaldt, Gustav II Adolf, Härrastemaja, Historitsism, Hoolekandeasutus, Horisont (ajakiri), Ida-Viru maakond, Iluaed, Juurdeehitis, Kabel, Kadriorg, Kahhel, Kindralleitnant, Klassitsism, Klint, Koobalt, Lüganuse kihelkond, Lüganuse vald, Liivi sõda, Looduskaitse, Loss, Maakodu, Maardu mõis, Mõisasüda, Moonakas, Narva foogt, Narva raekoda, Nasackin, Palladianism, Palmse mõis, Põhja-Eesti pank, Põhjasõda, Põld, Puitpits, Rüütlimõis, Rehi, Riia, Riiklik kaitse, ..., Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Saksa keel, Saksamaa, Suur reduktsioon, Tall, Tallinn, Terrass, Tiibhoone, Tiik, Tuulelipp, Vene kirjandus, Veranda, Vesiveski, Viljakuivati, Virumaa, Wangersheim, 1426, 1497, 15. sajand, 1630, 1696, 1698, 1720. aastad, 1723, 1753, 1782, 1787, 18. sajand, 1841, 1889, 19. sajand, 1919, 1923, 1924, 1970. aastad, 1979, 1987, 1988, 2002. Laienda indeks (40 rohkem) »
Aa
Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganusest.
Uus!!: Aa mõis ja Aa · Näe rohkem »
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Uus!!: Aa mõis ja Ahi · Näe rohkem »
Ants Hein
Ants Hein (sündinud 20. septembril 1952 Pärnu rajoonis) on eesti arhitektuuriajaloolane.
Uus!!: Aa mõis ja Ants Hein · Näe rohkem »
Asundustalu
Asundustalu (ka asunikutalu, asunduskoht) oli Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu.
Uus!!: Aa mõis ja Asundustalu · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Aa mõis ja Barokk · Näe rohkem »
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Uus!!: Aa mõis ja Bürgermeister · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Aa mõis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Uus!!: Aa mõis ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Uus!!: Aa mõis ja Ehitismälestis · Näe rohkem »
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Uus!!: Aa mõis ja Fassaad · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Aa mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Georg von Wangersheim
Georg von Wangersheimile annetatud aadlivapp. Georg von Wangersheim (enne aadeldamist Georg von Wangersen; ka Jürgen; 19. august 1579 – 21. august 1656 Tallinn) oli 17.
Uus!!: Aa mõis ja Georg von Wangersheim · Näe rohkem »
Grünewaldt
Grünewaldt on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aa mõis ja Grünewaldt · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Aa mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Aa mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.
Uus!!: Aa mõis ja Historitsism · Näe rohkem »
Hoolekandeasutus
Hoolekandeasutus on hoolekandega tegelev riigi või omavalitsuse ülal peetav asutus või organ.
Uus!!: Aa mõis ja Hoolekandeasutus · Näe rohkem »
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Uus!!: Aa mõis ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Aa mõis ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Iluaed
Iluaed Oxfordshire'is Iluaed on aed, kus kasvatatakse peamiselt ilutaimi.
Uus!!: Aa mõis ja Iluaed · Näe rohkem »
Juurdeehitis
pisi Juurdeehitis (juurdeehitamise kui protsessi kohta kasutatakse ka sõna juurdeehitus) on hoone või muu rajatise osa, mis on ehitatud algse rajatise või varasema juurdeehitise külge.
Uus!!: Aa mõis ja Juurdeehitis · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Aa mõis ja Kabel · Näe rohkem »
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Aa mõis ja Kadriorg · Näe rohkem »
Kahhel
Kahhel (ka kahhelkivi, kahhelplaat) on värviline või reljeefne plaat või kivi, mille üks pool on glaseeritudhttp://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/art/dict.cgi?word.
Uus!!: Aa mõis ja Kahhel · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Aa mõis ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Aa mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Klint
Balti klint Pakri poolsaarel Klint (vananenud kirjanduses glint) on samasuunalise kallakuga erisuguse kulumiskindlusega kivimikihtide pikaajalisel kulumisel tekkinud kulumisjärsak.
Uus!!: Aa mõis ja Klint · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Aa mõis ja Koobalt · Näe rohkem »
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Aa mõis ja Lüganuse kihelkond · Näe rohkem »
Lüganuse vald
Lüganuse vald on vald Ida-Viru maakonna loodeosas Soome lahe kaldal.
Uus!!: Aa mõis ja Lüganuse vald · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Aa mõis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Aa mõis ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Loss
Loss oli kõrgaadlile või kuningale kuuluv või kuulunud pidulik esindus- ja eluhoone, mis arenes välja keskaegsest linnusest selle kaitseotstarbe minetamisel.
Uus!!: Aa mõis ja Loss · Näe rohkem »
Maakodu
Maakodu on aastast 1989 ilmuv aia- ja koduajakiri.
Uus!!: Aa mõis ja Maakodu · Näe rohkem »
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Aa mõis ja Maardu mõis · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Aa mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Uus!!: Aa mõis ja Moonakas · Näe rohkem »
Narva foogt
Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.
Uus!!: Aa mõis ja Narva foogt · Näe rohkem »
Narva raekoda
Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel ehitatud Narva linna kohtu- ja valitsusorgani rae hoone, mis asetses Narva vanalinnas Narva Raekoja platsi ääres.
Uus!!: Aa mõis ja Narva raekoda · Näe rohkem »
Nasackin
Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aa mõis ja Nasackin · Näe rohkem »
Palladianism
La Rotonda. Arhitekt Andrea Palladio Palladianism (ja palladionism) ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio (1508–1580) loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad.
Uus!!: Aa mõis ja Palladianism · Näe rohkem »
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Uus!!: Aa mõis ja Palmse mõis · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Aa mõis ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Aa mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Aa mõis ja Põld · Näe rohkem »
Puitpits
Lenderi majal esineb sedavõrd rikkalikku puitpitsi harva Puitpits on saaglõigatud, nikerdatud või profileeritud ehisdetailistik, millega ehitakse puitmajade fassaade.
Uus!!: Aa mõis ja Puitpits · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Aa mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Aa mõis ja Rehi · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Aa mõis ja Riia · Näe rohkem »
Riiklik kaitse
Riiklik kaitse on riigi poolt arvele võetud objekti või objektide kaitse.
Uus!!: Aa mõis ja Riiklik kaitse · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Aa mõis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Aa mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aa mõis ja Saksamaa · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Aa mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tall
Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.
Uus!!: Aa mõis ja Tall · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aa mõis ja Tallinn · Näe rohkem »
Terrass
Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku terminiga mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja seda ümbritsevat avatud ning maastiku suhtes (näiteks park või aed) tõstetud tasast ala.
Uus!!: Aa mõis ja Terrass · Näe rohkem »
Tiibhoone
Peahoone mõlemas küljes on tiibhoone. Pildil Pharo palee Marseilles Tiibhoone on enamasti peahoonega ühenduses olev külgehitis, abi- või lisahooneKunstileksikon.
Uus!!: Aa mõis ja Tiibhoone · Näe rohkem »
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Uus!!: Aa mõis ja Tiik · Näe rohkem »
Tuulelipp
Tuulelipp on kõrgesse paika, tavaliselt hoone katusele, torni või masti tippu paigutatud seadeldis, mis pöördub tuule jõul, näidates tuule suunda.
Uus!!: Aa mõis ja Tuulelipp · Näe rohkem »
Vene kirjandus
Sageli nimetatakse suurimaks vene kirjanikuks Aleksandr Puškinit kui kirjandusliku vene keele loojatТомашевский Б. Вопросы языка в творчестве Пушкина // Пушкин: Исследования и материалы / АН СССР. Ин-т рус. лит. (Пушкин. Дом). — М.; Л.: Изд-во АН СССР, 1956. — Т. 1. — С. 126—184.. Vassili Mate gravüür 1899. aastast. Vene kirjandus on vene keeles kirjutatud ilukirjandus, mis hõlmab nii Venemaal kui ka väljaspool seda kirjutatut, samuti teiste maade kirjanduste (nt Ukraina kirjanduse) venekeelset osa.
Uus!!: Aa mõis ja Vene kirjandus · Näe rohkem »
Veranda
Klaaselementidega veranda Poolas Klaaselementideta veranda Veranda on hoone sees või selle küljes olev hooneosa, mille seinad võivad olla klaasidega või ilma.
Uus!!: Aa mõis ja Veranda · Näe rohkem »
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Uus!!: Aa mõis ja Vesiveski · Näe rohkem »
Viljakuivati
Moodne viljakuivati 1959. aastal ehitatud viljakuivati Vilama külas Laupa mõisa kuivati Viljakuivati on seadeldis, mille ülesandeks on kuivatada vilja.
Uus!!: Aa mõis ja Viljakuivati · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Aa mõis ja Virumaa · Näe rohkem »
Wangersheim
Wangersheim (vene keeles Вангерсхайм), varem Wangersen, oli rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aa mõis ja Wangersheim · Näe rohkem »
1426
1426.
Uus!!: Aa mõis ja 1426 · Näe rohkem »
1497
1497.
Uus!!: Aa mõis ja 1497 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Aa mõis ja 15. sajand · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Aa mõis ja 1630 · Näe rohkem »
1696
1696.
Uus!!: Aa mõis ja 1696 · Näe rohkem »
1698
1698.
Uus!!: Aa mõis ja 1698 · Näe rohkem »
1720. aastad
1720.
Uus!!: Aa mõis ja 1720. aastad · Näe rohkem »
1723
1723.
Uus!!: Aa mõis ja 1723 · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Aa mõis ja 1753 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Aa mõis ja 1782 · Näe rohkem »
1787
1787.
Uus!!: Aa mõis ja 1787 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Aa mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Aa mõis ja 1841 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Aa mõis ja 1889 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aa mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Aa mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Aa mõis ja 1923 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Aa mõis ja 1924 · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Aa mõis ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Aa mõis ja 1979 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Aa mõis ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Aa mõis ja 1988 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Aa mõis ja 2002 · Näe rohkem »
