Sisukord
158 suhted: Aadel, Aadeldamine, Aadliürik, Aadlikroon, Aadlisuguvõsa, Aadlisuguvõsade loendid, Aadlitiitel, Alam-Lotring, Aleksander I, Aleksander II, Almanach de Gotha, Ametnik, Aristokraatia, Austria, Austria-Ungari, Švaabimaa, Bojaar, Daimjo, Dünastia, Džentelmen, Diplomaat, Družiina, Ertshertsog, Euroopa, Feodalism, Fjodor III, Frankfurt Oderi ääres, Hannes Walter, Hertsog, Hertsogkond, Hispaania, Inglismaa, Insener, Jaapan, Jogaila, Johan III, Jurist, Karl IV, Karl Kello, Katariina II, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kõnnumaa, Kiievi-Vene, Kodanlus, Kohajärgus, Konstitutsiooniline monarhia, Krahv, Krahvkond, Kreva, ... Laienda indeks (108 rohkem) »
- Feodalism
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Aadel ja Aadel
Aadeldamine
Aadeldamine on toiming, mille käigus suguvõsa või üksikisik tõstetakse aadliseisusse.
Vaata Aadel ja Aadeldamine
Aadliürik
Aadliürik ehk aadlidiplom ehk aadlikiri on dokument, millega keegi aadeldatakse või tõendatakse tema aadliseisust.
Vaata Aadel ja Aadliürik
Aadlikroon
Saksamaa, Poola ja Venemaa põlisaadlikukroon Balti parunikroon (kahe pärliga) Aadlikroon on aadliseisust sümboliseeriv kroon.
Vaata Aadel ja Aadlikroon
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Aadel ja Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsade loendid
Siin on aadlisuguvõsade loendid.
Vaata Aadel ja Aadlisuguvõsade loendid
Aadlitiitel
Aadlitiitel on aadliku aste aadlisiseses hierarhias.
Vaata Aadel ja Aadlitiitel
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Vaata Aadel ja Alam-Lotring
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Aadel ja Aleksander I
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata Aadel ja Aleksander II
Almanach de Gotha
Almanach de Gotha on genealoogia, diplomaatia ja statistika teatmeteos, mida antakse välja aastast 1763.
Vaata Aadel ja Almanach de Gotha
Ametnik
pisi Ametnik on isik, kes on ametiasutusega teenistus- ja usaldussuhtes ning kes teostab avaliku võimu.
Vaata Aadel ja Ametnik
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Vaata Aadel ja Aristokraatia
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Aadel ja Austria
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Aadel ja Austria-Ungari
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Vaata Aadel ja Švaabimaa
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Vaata Aadel ja Bojaar
Daimjo
Daimjo (jaapani keeles 大名 daimyō) oli kõrgeim kohalik valitseja feodaalses Jaapanis (11.–19. sajandil).
Vaata Aadel ja Daimjo
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Aadel ja Dünastia
Džentelmen
Sõnal džentelmen, nagu ka selle sünonüümil härrasmees, on eesti keeles kaks tähendust.
Vaata Aadel ja Džentelmen
Diplomaat
Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.
Vaata Aadel ja Diplomaat
Družiina
Družiina (vene keeles дружина) oli idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk.
Vaata Aadel ja Družiina
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Vaata Aadel ja Ertshertsog
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Aadel ja Euroopa
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Aadel ja Feodalism
Fjodor III
Vene tsaar Fjodor III Fjodor III (9. juuni (vkj 30. mai) 1661 – 7. mai (vkj 27. aprill) 1682) oli Vene tsaaririigi tsaar aastatel 1676–1682.
Vaata Aadel ja Fjodor III
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Vaata Aadel ja Frankfurt Oderi ääres
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Aadel ja Hannes Walter
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Vaata Aadel ja Hertsog
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Vaata Aadel ja Hertsogkond
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Aadel ja Hispaania
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Aadel ja Inglismaa
Insener
Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur, ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus') on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib ehitustarindeid või tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja korraldab nende valmistamist.
Vaata Aadel ja Insener
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Aadel ja Jaapan
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Aadel ja Jogaila
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Aadel ja Johan III
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Vaata Aadel ja Jurist
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Aadel ja Karl IV
Karl Kello
Karl Kello (sündinud 26. aprillil 1950 Rakveres) on eesti filmirežissöör, ajakirjanik ja toimetaja.
Vaata Aadel ja Karl Kello
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Aadel ja Katariina II
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Aadel ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Aadel ja Katoliku kirik
Kõnnumaa
Kõnnumaa (ka kõnd ja puustusmaa) on maa-ala, mille floora ja fauna on inimtegevusest puutumata.
Vaata Aadel ja Kõnnumaa
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Aadel ja Kiievi-Vene
Kodanlus
Kodanlus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas.
Vaata Aadel ja Kodanlus
Kohajärgus
Kohajärgus (vene keeles местничество, mestnitšestvo) oli Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis kehtinud ametikohtade süsteem, millest loobuti 1682.
Vaata Aadel ja Kohajärgus
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata Aadel ja Konstitutsiooniline monarhia
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Aadel ja Krahv
Krahvkond
Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.
Vaata Aadel ja Krahvkond
Kreva
Kreva (valgevene keeles Крэва) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Kreva külanõukogu halduskeskus.
Vaata Aadel ja Kreva
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Vaata Aadel ja Krevo unioon
Kyōto
Ülevalt vasakult: Tō-ji, Gion Matsuri, Fushimi Inari-taisha, Kyoto Imperial Palace, Kiyomizu-dera, Kinkaku-ji, Ponto-chō ja Maiko, Ginkaku-ji, linnavaade ja Kyoto Tower Kyōto (jaapani keeles 'pealinn') on linn Jaapanis.
Vaata Aadel ja Kyōto
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Aadel ja Lään
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Aadel ja Leedu
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Aadel ja Leedu suurvürstiriik
Mainz
Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.
Vaata Aadel ja Mainz
Manifest aadli vabadusest
"Manifest aadli vabadusest ehk Priiuse ja vabaduse annetamisest kogu Venemaa aadlile" oli Venemaa keisri Peeter III poolt 1.
Vaata Aadel ja Manifest aadli vabadusest
Markii
Markii on krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias ja mujal.
Vaata Aadel ja Markii
Meiji restauratsioon
Keiser Mutsuhito (Meiji) teel Kyōtost Tōkyōsse. Meiji restauratsioon (jaapani 明治維新 Meiji Ishin) oli sündmuste ahel Jaapanis, mis taastas keisrivõimu 1868.
Vaata Aadel ja Meiji restauratsioon
Metsatustumine
Alepõllunduse eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-Mehhikos Metsatustumine Paraguays Chaco piirkonnas Metsade hävitamine Boliivias Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal Metsatustumine on metsa pindala vähenemine.
Vaata Aadel ja Metsatustumine
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Vaata Aadel ja Ministeriaal
Monopol
Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.
Vaata Aadel ja Monopol
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Aadel ja Moskva suurvürst
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Aadel ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Aadel ja Moskva tsaaririik
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Vaata Aadel ja Moskva vürstiriik
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Aadel ja Napoleon I
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Aadel ja Nõukogude Liit
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Aadel ja Nikolai I
Nobiliteet
Nobiliteet (ka aadel või ülikkond ladina keeles nobilitas) oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena.
Vaata Aadel ja Nobiliteet
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Aadel ja Ohvitser
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Aadel ja Oktoobrirevolutsioon
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Vaata Aadel ja Otto von Bismarck
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Aadel ja Palgasõdur
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Vaata Aadel ja Parun
Patriotism
Patriotism ehk isamaa-armastus ehk isamaalus (ka isamaalisus) on üksikisiku või grupi inimeste positiivne ja toetav hoiak isamaa või mingi regiooni või linna vastu.
Vaata Aadel ja Patriotism
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Aadel ja Pärisorjus
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Vaata Aadel ja Põlisaadel
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Aadel ja Peeter I
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Aadel ja Peeter III
Peremärk
Valik peremärkeSaaremaa peremärke Peremärk (Andres Bergrön) Pakri toolil 1876. aastast Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.
Vaata Aadel ja Peremärk
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Aadel ja Personaalunioon
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Aadel ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Aadel ja Poola kuningas
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Aadel ja Prantsusmaa
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Aadel ja Preisimaa
Prikaas
Prikaas (vene keeles приказ) oli haldusasutus Tsaari-Venemaal.
Vaata Aadel ja Prikaas
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Aadel ja Rüütel
Ritter
Ritter tähendab saksa keeles rüütlit.
Vaata Aadel ja Ritter
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Vaata Aadel ja Rjurikovitšid
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Aadel ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Aadel ja Rootsi kuningas
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Vaata Aadel ja Rootsi rüütelkond
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Aadel ja Rzeczpospolita
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Aadel ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Aadel ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Aadel ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Aadel ja Saksamaa
Samurai
Samurai mõõgaga (umbes 1860) Samurai (jaapani keeles 侍) oli Jaapani sõdalasest aristokraat.
Vaata Aadel ja Samurai
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Aadel ja Seisus
Senjöör
Senjöör (prantsuse seigneur Bank of Canada (March 2012). "Backgrounders: Seigniorage" (PDF). Retrieved 2 January 2013.
Vaata Aadel ja Senjöör
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Aadel ja Skolastika
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Vaata Aadel ja Slaavi vürstiriikide loend
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Aadel ja Soo
Soome aadlisuguvõsade loend
See on Soome aadlisuguvõsade loend.
Vaata Aadel ja Soome aadlisuguvõsade loend
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Vaata Aadel ja Soome Suurvürstiriik
Sunnitöö
Sunnitöö on töö, mida teeb vangistatud isik sunnitult ja karistuse ähvardusel.
Vaata Aadel ja Sunnitöö
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Aadel ja Suur rahvasterändamine
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Aadel ja Suurbritannia
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.
Vaata Aadel ja Suurvürst
Teenistusastmete tabel
Teenistusastmete tabel (originaal) Teenistusastmete tabel (vene keeles "Табель о рангах") reguleeris Venemaa Keisririigil ohvitseride ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust.
Vaata Aadel ja Teenistusastmete tabel
Territoriaalseisus
Territoriaalseisus oli korporatiivne riigivalitsuslikku võimu kandev seisus.
Vaata Aadel ja Territoriaalseisus
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Aadel ja Vabahärra
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Vaata Aadel ja Vabariik
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Vaata Aadel ja Vapp
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Aadel ja Varakeskaeg
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Aadel ja Vasall
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Aadel ja Vürst
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Aadel ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Aadel ja Venemaa Keisririik
Vikont
Vikont (naissoo vaste vikontess) on parunist kõrgem, aga krahvist madalam aadlitiitel Lääne-Euroopas.
Vaata Aadel ja Vikont
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Aadel ja Vojevood
11. sajand
11.
Vaata Aadel ja 11. sajand
13. sajand
13.
Vaata Aadel ja 13. sajand
1360
1360.
Vaata Aadel ja 1360
1385
1385.
Vaata Aadel ja 1385
14. sajand
14.
Vaata Aadel ja 14. sajand
1413
1413.
Vaata Aadel ja 1413
1453
1453.
Vaata Aadel ja 1453
15. sajand
15.
Vaata Aadel ja 15. sajand
1569
1569.
Vaata Aadel ja 1569
1605
1605.
Vaata Aadel ja 1605
1626
1626.
Vaata Aadel ja 1626
1661
1661.
Vaata Aadel ja 1661
1682
1682.
Vaata Aadel ja 1682
1722
1722.
Vaata Aadel ja 1722
1789
1789.
Vaata Aadel ja 1789
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Aadel ja 18. sajand
1803
1803.
Vaata Aadel ja 1803
1804
1804.
Vaata Aadel ja 1804
1806
1806.
Vaata Aadel ja 1806
1814
1814.
Vaata Aadel ja 1814
1842
1842.
Vaata Aadel ja 1842
1861
1861.
Vaata Aadel ja 1861
1868
1868.
Vaata Aadel ja 1868
1869
1869.
Vaata Aadel ja 1869
1884
1884.
Vaata Aadel ja 1884
1917
1917.
Vaata Aadel ja 1917
1918
1918.
Vaata Aadel ja 1918
1945
1945.
Vaata Aadel ja 1945
28. juuni
28.
Vaata Aadel ja 28. juuni
30. september
30.
Vaata Aadel ja 30. september
4. august
4.
Vaata Aadel ja 4. august
5. sajand
5.
Vaata Aadel ja 5. sajand
6. sajand
6.
Vaata Aadel ja 6. sajand
7. juuli
7.
Vaata Aadel ja 7. juuli
7. sajand
7.
Vaata Aadel ja 7. sajand
701
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 650. aastad 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad - 700. aastad - 710. aastad 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad Aastad: 696 697 698 699 700 - 701 - 702 703 704 705 706.
Vaata Aadel ja 701
Vaata ka
Feodalism
- Aadel
- Allood
- Andam
- Domeen (maavaldus)
- Emiraat
- Feodaalne killustatus
- Feodalism
- Harta
- Hertsog
- Kastellaan
- Khaan
- Lään
- Marc Bloch
- Noblesse oblige
- Pärisorjus
- Prints (järeltulija)
- Rüütlikslöömine
- Seisus
- Talupoeg
- Tsunft
- Vasall
Tuntud ka kui Aadelkond, Aadlik, Aadlikud, Aadliseisus, Alamaadlik, Keskaegne aadel.