Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aas-karukell ja Karukell
Aas-karukell ja Karukell on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Õis, Ilutaim, Kaheidulehelised, Karvad, Katteseemnetaimed, Kroonlehed, Lehekodarik, Leht, Mai, Norra, Ojamõõl, Palu-karukell, Püsikud, Perekond (bioloogia), Philip Miller, Rohttaimed, Süda, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tolmukas, Tulikalaadsed, Tulikalised, Vars.
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Õis ja Aas-karukell · Õis ja Karukell ·
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Aas-karukell ja Ilutaim · Ilutaim ja Karukell ·
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Aas-karukell ja Kaheidulehelised · Kaheidulehelised ja Karukell ·
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Aas-karukell ja Karvad · Karukell ja Karvad ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Aas-karukell ja Katteseemnetaimed · Karukell ja Katteseemnetaimed ·
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Aas-karukell ja Kroonlehed · Karukell ja Kroonlehed ·
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Aas-karukell ja Lehekodarik · Karukell ja Lehekodarik ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Aas-karukell ja Leht · Karukell ja Leht ·
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Aas-karukell ja Mai · Karukell ja Mai ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Aas-karukell ja Norra · Karukell ja Norra ·
Ojamõõl
Ojamõõl (Geum rivale) on roosõieliste sugukonda mõõla perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Aas-karukell ja Ojamõõl · Karukell ja Ojamõõl ·
Palu-karukell
Palu-karukell (Pulsatilla patens) on taimeliik tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Aas-karukell ja Palu-karukell · Karukell ja Palu-karukell ·
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Aas-karukell ja Püsikud · Karukell ja Püsikud ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Aas-karukell ja Perekond (bioloogia) · Karukell ja Perekond (bioloogia) ·
Philip Miller
Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik.
Aas-karukell ja Philip Miller · Karukell ja Philip Miller ·
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Aas-karukell ja Rohttaimed · Karukell ja Rohttaimed ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Aas-karukell ja Süda · Karukell ja Süda ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Aas-karukell ja Sugukond (bioloogia) · Karukell ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Aas-karukell ja Taimed · Karukell ja Taimed ·
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Aas-karukell ja Tolmukas · Karukell ja Tolmukas ·
Tulikalaadsed
Tulikalaadsed (Ranunculales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Aas-karukell ja Tulikalaadsed · Karukell ja Tulikalaadsed ·
Tulikalised
Tulikalised (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi Kalda, A. (1970).
Aas-karukell ja Tulikalised · Karukell ja Tulikalised ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aas-karukell ja Karukell ühist
- Millised on sarnasused Aas-karukell ja Karukell
Võrdlus Aas-karukell ja Karukell
Aas-karukell on 74 suhted, samas Karukell 51. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 18.40% = 23 / (74 + 51).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aas-karukell ja Karukell. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
