Sisukord
111 suhted: Aatomimudel, Aatomispekter, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Absoluutväärtus, Alfaosake, Anaxagoras, Anioon, Aristoteles, Atomism, Bohri aatomiteooria, Demokritos, Diameeter, Dimensioonita suurus, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Energia, Epikureism, Ergastatud olek, Ernest Rutherford, Füüsikalised omadused, Femto-, Fermionid, Footon, Gaas, Hapnik, Heelium, Ionisatsioon, Ioon, Isaac Newton, Isotoop, James Chadwick, John Dalton, Joseph John Thomson, Kaal, Katioon, Keemia, Keemiline aine, Keemiline element, ... Laienda indeks (61 rohkem) »
- Keemia
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Vaata Aatom ja Aatomimudel
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Vaata Aatom ja Aatomispekter
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Aatom ja Aatomituum
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Aatom ja Aatommass
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Vaata Aatom ja Aatommassiühik
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Aatom ja Aatomnumber
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Aatom ja Aatomorbitaal
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Vaata Aatom ja Absoluutväärtus
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Vaata Aatom ja Alfaosake
Anaxagoras
Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.
Vaata Aatom ja Anaxagoras
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Aatom ja Anioon
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Aatom ja Aristoteles
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Vaata Aatom ja Atomism
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Vaata Aatom ja Bohri aatomiteooria
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Vaata Aatom ja Demokritos
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Aatom ja Diameeter
Dimensioonita suurus
Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.
Vaata Aatom ja Dimensioonita suurus
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Aatom ja Elektrilaeng
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Aatom ja Elektrivool
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Vaata Aatom ja Elektrodünaamika
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Aatom ja Elektrolüüs
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Aatom ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Aatom ja Elektron
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Aatom ja Elektronkate
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Aatom ja Elektronkiht
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Vaata Aatom ja Elementaarlaeng
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Aatom ja Elementaarosakesed
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Aatom ja Energia
Epikureism
Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.
Vaata Aatom ja Epikureism
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Vaata Aatom ja Ergastatud olek
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Vaata Aatom ja Ernest Rutherford
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Vaata Aatom ja Füüsikalised omadused
Femto-
Femto- (tähis f) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Vaata Aatom ja Femto-
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Vaata Aatom ja Fermionid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Aatom ja Footon
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Aatom ja Gaas
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Aatom ja Hapnik
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Aatom ja Heelium
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Vaata Aatom ja Ionisatsioon
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Aatom ja Ioon
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Aatom ja Isaac Newton
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Aatom ja Isotoop
James Chadwick
James Chadwick James Chadwick (20. oktoober 1891 Bollington – 24. juuli 1974 Cambridge) oli Suurbritannia füüsik.
Vaata Aatom ja James Chadwick
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Vaata Aatom ja John Dalton
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Vaata Aatom ja Joseph John Thomson
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Vaata Aatom ja Kaal
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Aatom ja Katioon
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Aatom ja Keemia
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Aatom ja Keemiline aine
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Aatom ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Aatom ja Keemiline reaktsioon
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Vaata Aatom ja Keemilised omadused
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Aatom ja Kilogramm
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Aatom ja Klassikaline mehaanika
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Vaata Aatom ja Kvant
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Aatom ja Kvantarv
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Aatom ja Kvantmehaanika
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Vaata Aatom ja Kvantolek
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Aatom ja Lahus
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Vaata Aatom ja Lahutamine
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Aatom ja Lainepikkus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Aatom ja Lämmastik
Leukippos
Leukippos (kreeka Λεύκιππος Leúkippos; sündinud u. 460 eKr) oli vanakreeka filosoof, atomistika rajajaid ühes Demokritosega.
Vaata Aatom ja Leukippos
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Aatom ja Liikumine
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Aatom ja Loodusseadus
Lucretius
Titus Lucretius Carus (u. 99 eKr – u. 55 eKr) oli vanarooma poeet ja filosoof.
Vaata Aatom ja Lucretius
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Aatom ja Mass
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Vaata Aatom ja Massiarv
Mõõtmed
Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus, paksus, ümbermõõt ja läbimõõt.
Vaata Aatom ja Mõõtmed
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel.
Vaata Aatom ja Meeter
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Vaata Aatom ja Michael Faraday
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Aatom ja Molekul
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Aatom ja Neutron
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Aatom ja Niels Bohr
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Aatom ja Nukleonid
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Vaata Aatom ja Nukliid
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Vaata Aatom ja Ongström
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Aatom ja Pauli printsiip
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Aatom ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Aatom ja Päikesesüsteem
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Vaata Aatom ja Põhiolek
Pierre Gassendi
Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.
Vaata Aatom ja Pierre Gassendi
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Vaata Aatom ja Pikomeeter
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Aatom ja Planeet
Promill
Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.
Vaata Aatom ja Promill
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Aatom ja Prooton
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Vaata Aatom ja Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Vaata Aatom ja Radioaktiivne kiirgus
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Aatom ja Radioaktiivsus
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Vaata Aatom ja Robert Boyle
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Vaata Aatom ja Seoseenergia
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Aatom ja Spinn
Tühjus
Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.
Vaata Aatom ja Tühjus
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Vaata Aatom ja Termotuumareaktsioon
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Vaata Aatom ja Tseesium
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad).
Vaata Aatom ja Tuumajõud
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Aatom ja Tuumareaktsioon
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Aatom ja Vanakreeka keel
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Aatom ja Väävel
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Aatom ja Vesinik
Wilhelm Wien
1911 Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.
Vaata Aatom ja Wilhelm Wien
1807
1807.
Vaata Aatom ja 1807
1811
1811.
Vaata Aatom ja 1811
1897
1897.
Vaata Aatom ja 1897
1898
1898.
Vaata Aatom ja 1898
1911
1911.
Vaata Aatom ja 1911
1913
1913.
Vaata Aatom ja 1913
1919
1919.
Vaata Aatom ja 1919
1932
1932.
Vaata Aatom ja 1932
1961
1961.
Vaata Aatom ja 1961
Vaata ka
Keemia
- Aatom
- Allotroopia
- Fütokeemia
- Keemia
- Keemia filosoofia
- Keemiline ühend
- Keemiline element
- Keemiline reaktsioon
- Keemiline süntees
- Kemofoobia
- Keskkonnakeemia
- Kristallograafia
- Looduslikud ühendid
- Molekul
- Orgaaniline keemia
- Reaktsioonivõrrand
- Roheline keemia
- Segu
- Sonokeemia
- Stereokeemia
- Sulam
- Supramolekulaarkeemia
- Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Tuntud ka kui Ioniseerimata aatom, Neutraalne aatom.