Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Aatomituum

Index Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

25 suhted: Aatom, Aatommass, Coulomb'i barjäär, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektronkate, Ernest Rutherford, Femtomeeter, Isotoop, Isotroopia, Keemiline element, Mass, Meeter, Neutron, Nukleonid, Prooton, Radioaktiivsus, Spinn, Staadion, Tugev vastastikmõju, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumareaktsioon, Uraan, Vesinik, 1912.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Aatomituum ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Aatomituum ja Aatommass · Näe rohkem »

Coulomb'i barjäär

Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.

Uus!!: Aatomituum ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Aatomituum ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Uus!!: Aatomituum ja Elektriväli · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Aatomituum ja Elektronkate · Näe rohkem »

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Uus!!: Aatomituum ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »

Femtomeeter

Femtomeeter (tähis fm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe kvadtriljondiku meetriga: Tuumafüüsikas ja osakestefüüsikas on kasutusel niisama suur ühik fermi (tähis fm, ka f või F).

Uus!!: Aatomituum ja Femtomeeter · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Aatomituum ja Isotoop · Näe rohkem »

Isotroopia

Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.

Uus!!: Aatomituum ja Isotroopia · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Aatomituum ja Keemiline element · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Aatomituum ja Mass · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.

Uus!!: Aatomituum ja Meeter · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Aatomituum ja Neutron · Näe rohkem »

Nukleonid

Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.

Uus!!: Aatomituum ja Nukleonid · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Aatomituum ja Prooton · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Aatomituum ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Aatomituum ja Spinn · Näe rohkem »

Staadion

Wembley staadion Yankee staadion Staadion on suur spordirajatis, kus on harilikult kaheksa jooksurajaga 400 m pikkune ovaalne jooksuring ning hüppe-, tõuke-, heite- ja viskealade kohad.

Uus!!: Aatomituum ja Staadion · Näe rohkem »

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Aatomituum ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Aatomituum ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Uus!!: Aatomituum ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Aatomituum ja Uraan · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Aatomituum ja Vesinik · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Aatomituum ja 1912 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »