Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine
Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aktiin, Domeen (struktuuribioloogia), Endoteel, Glükoos, Ioon, Närviimpulss, Närvisüsteem, Neuron, Rakumembraan, Retseptor (biokeemia), Sünaps, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsütoplasma, Tsütosool, Vereliistak.
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Adhesioonimolekulid ja Aktiin · Aktiin ja Sekundaarne virgatsaine ·
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Adhesioonimolekulid ja Domeen (struktuuribioloogia) · Domeen (struktuuribioloogia) ja Sekundaarne virgatsaine ·
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Adhesioonimolekulid ja Endoteel · Endoteel ja Sekundaarne virgatsaine ·
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Adhesioonimolekulid ja Glükoos · Glükoos ja Sekundaarne virgatsaine ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Adhesioonimolekulid ja Ioon · Ioon ja Sekundaarne virgatsaine ·
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Adhesioonimolekulid ja Närviimpulss · Närviimpulss ja Sekundaarne virgatsaine ·
Närvisüsteem
access-date.
Adhesioonimolekulid ja Närvisüsteem · Närvisüsteem ja Sekundaarne virgatsaine ·
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Adhesioonimolekulid ja Neuron · Neuron ja Sekundaarne virgatsaine ·
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Adhesioonimolekulid ja Rakumembraan · Rakumembraan ja Sekundaarne virgatsaine ·
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Adhesioonimolekulid ja Retseptor (biokeemia) · Retseptor (biokeemia) ja Sekundaarne virgatsaine ·
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Adhesioonimolekulid ja Sünaps · Sünaps ja Sekundaarne virgatsaine ·
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Adhesioonimolekulid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Sekundaarne virgatsaine ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Adhesioonimolekulid ja Tsütoplasma · Sekundaarne virgatsaine ja Tsütoplasma ·
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Adhesioonimolekulid ja Tsütosool · Sekundaarne virgatsaine ja Tsütosool ·
Vereliistak
valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudeselgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Adhesioonimolekulid ja Vereliistak · Sekundaarne virgatsaine ja Vereliistak ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine ühist
- Millised on sarnasused Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine
Võrdlus Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine
Adhesioonimolekulid on 49 suhted, samas Sekundaarne virgatsaine 107. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 9.62% = 15 / (49 + 107).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
