Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aestid ja Eesti esiajalugu
Aestid ja Eesti esiajalugu on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Baltlased, Eesti, Eestlased, Etümoloogia, Kammkeraamika kultuur, Katoliku kirik, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Leedu, Merevaik, Metssiga, Oder, Rooma keisririik, Sirp, Skandinaavia, Soome-ugri rahvad, Suur rahvasterändamine, Tacitus, Tartu, Valter Lang, Wisła.
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Aestid ja Baltlased · Baltlased ja Eesti esiajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Aestid ja Eesti · Eesti ja Eesti esiajalugu ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Aestid ja Eestlased · Eesti esiajalugu ja Eestlased ·
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Aestid ja Etümoloogia · Eesti esiajalugu ja Etümoloogia ·
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Aestid ja Kammkeraamika kultuur · Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Aestid ja Katoliku kirik · Eesti esiajalugu ja Katoliku kirik ·
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Aestid ja Läänemeresoomlased · Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Aestid ja Läänemeri · Eesti esiajalugu ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Aestid ja Läti · Eesti esiajalugu ja Läti ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Aestid ja Leedu · Eesti esiajalugu ja Leedu ·
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Aestid ja Merevaik · Eesti esiajalugu ja Merevaik ·
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Aestid ja Metssiga · Eesti esiajalugu ja Metssiga ·
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Aestid ja Oder · Eesti esiajalugu ja Oder ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Aestid ja Rooma keisririik · Eesti esiajalugu ja Rooma keisririik ·
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Aestid ja Sirp · Eesti esiajalugu ja Sirp ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Aestid ja Skandinaavia · Eesti esiajalugu ja Skandinaavia ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Aestid ja Soome-ugri rahvad · Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Aestid ja Suur rahvasterändamine · Eesti esiajalugu ja Suur rahvasterändamine ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Aestid ja Tacitus · Eesti esiajalugu ja Tacitus ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Aestid ja Tartu · Eesti esiajalugu ja Tartu ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Aestid ja Valter Lang · Eesti esiajalugu ja Valter Lang ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aestid ja Eesti esiajalugu ühist
- Millised on sarnasused Aestid ja Eesti esiajalugu
Võrdlus Aestid ja Eesti esiajalugu
Aestid on 70 suhted, samas Eesti esiajalugu 767. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 2.63% = 22 / (70 + 767).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aestid ja Eesti esiajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
