Agregaatolek ja Aurustumissoojus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Agregaatolek ja Aurustumissoojus

Agregaatolek vs. Aurustumissoojus

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Sarnasusi Agregaatolek ja Aurustumissoojus

Agregaatolek ja Aurustumissoojus on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Aurustumine, Temperatuur, Vedelik, Vesi.

Aurustumine

Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.

Agregaatolek ja Aurustumine · Aurustumine ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Agregaatolek ja Temperatuur · Aurustumissoojus ja Temperatuur · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Agregaatolek ja Vedelik · Aurustumissoojus ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Agregaatolek ja Vesi · Aurustumissoojus ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Agregaatolek ja Aurustumissoojus ühist
Millised on sarnasused Agregaatolek ja Aurustumissoojus

Võrdlus Agregaatolek ja Aurustumissoojus

Agregaatolek on 32 suhted, samas Aurustumissoojus 19. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 7.84% = 4 / (32 + 19).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Agregaatolek ja Aurustumissoojus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika