Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Agregaatolek ja Vesinikside
Agregaatolek ja Vesinikside on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Energia, Jää, Kristall, Kristallstruktuur, Molekul, Rõhk, Sublimeerumine, Tahkis, Temperatuur, Vedelik, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Agregaatolek · Aatom ja Vesinikside ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Agregaatolek ja Energia · Energia ja Vesinikside ·
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Agregaatolek ja Jää · Jää ja Vesinikside ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Agregaatolek ja Kristall · Kristall ja Vesinikside ·
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Agregaatolek ja Kristallstruktuur · Kristallstruktuur ja Vesinikside ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Agregaatolek ja Molekul · Molekul ja Vesinikside ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Agregaatolek ja Rõhk · Rõhk ja Vesinikside ·
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Agregaatolek ja Sublimeerumine · Sublimeerumine ja Vesinikside ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Agregaatolek ja Tahkis · Tahkis ja Vesinikside ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Agregaatolek ja Temperatuur · Temperatuur ja Vesinikside ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Agregaatolek ja Vedelik · Vedelik ja Vesinikside ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Agregaatolek ja Vesinikside ühist
- Millised on sarnasused Agregaatolek ja Vesinikside
Võrdlus Agregaatolek ja Vesinikside
Agregaatolek on 32 suhted, samas Vesinikside 108. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 8.57% = 12 / (32 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Agregaatolek ja Vesinikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
