Sarnasusi Ahju võlvkaar ja Ahjulagi
Ahju võlvkaar ja Ahjulagi on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Ahi, Ahju suitsuauk, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjukülg, Ahjukivi, Ahjukumm, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjuredel, Ahjusüda, Ahjusuu, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Keris, Reheahi.
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Ahi ja Ahju võlvkaar · Ahi ja Ahjulagi ·
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Ahju suitsuauk ja Ahju võlvkaar · Ahju suitsuauk ja Ahjulagi ·
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Ahju võlvkaar ja Ahjuauk · Ahjuauk ja Ahjulagi ·
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Ahju võlvkaar ja Ahjuesine · Ahjuesine ja Ahjulagi ·
Ahjukülg
Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.
Ahju võlvkaar ja Ahjukülg · Ahjukülg ja Ahjulagi ·
Ahjukivi
Ahjukivi (ka lõmmukivi, ahukivi, tuhkavva) oli lameda põhjaga kivi ahju ees ahjusuu lähedal.
Ahju võlvkaar ja Ahjukivi · Ahjukivi ja Ahjulagi ·
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Ahju võlvkaar ja Ahjukumm · Ahjukumm ja Ahjulagi ·
Ahjulääv
Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.
Ahju võlvkaar ja Ahjulääv · Ahjulääv ja Ahjulagi ·
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Ahju võlvkaar ja Ahjuluud · Ahjulagi ja Ahjuluud ·
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Ahju võlvkaar ja Ahjupõrand · Ahjulagi ja Ahjupõrand ·
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Ahju võlvkaar ja Ahjupealne · Ahjulagi ja Ahjupealne ·
Ahjuredel
Ahjuredel on vanaaegne lühike puust redel, mille abil roniti ahjupealsele.
Ahju võlvkaar ja Ahjuredel · Ahjulagi ja Ahjuredel ·
Ahjusüda
Ahjusüda oli ahjulõõride vahesein.
Ahju võlvkaar ja Ahjusüda · Ahjulagi ja Ahjusüda ·
Ahjusuu
Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.
Ahju võlvkaar ja Ahjusuu · Ahjulagi ja Ahjusuu ·
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Ahju võlvkaar ja Arvi Ränk · Ahjulagi ja Arvi Ränk ·
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Ahju võlvkaar ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Ahjulagi ja Eesti etnograafia sõnaraamat ·
Keris
Puuküttega keris veesärgiga. Kerise küljel on tulekaitsekiht, põrandas õhuvõtuava Avatav soojusisolatsiooniga elektrikeris Keris kujutab endast kuumenevale alusele (põhiliselt kuumaks köetud ahi) laotud kive.
Ahju võlvkaar ja Keris · Ahjulagi ja Keris ·
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ahju võlvkaar ja Ahjulagi ühist
- Millised on sarnasused Ahju võlvkaar ja Ahjulagi
Võrdlus Ahju võlvkaar ja Ahjulagi
Ahju võlvkaar on 19 suhted, samas Ahjulagi 24. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 41.86% = 18 / (19 + 24).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ahju võlvkaar ja Ahjulagi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: