Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ain Kaalep ja Tallinn

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ain Kaalep ja Tallinn

Ain Kaalep vs. Tallinn

Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. juuni 2020 Tartu) oli eesti filoloog. Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Sarnasusi Ain Kaalep ja Tallinn

Ain Kaalep ja Tallinn on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti keel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti taasiseseisvumine, Eestlased, Gruusia, Kiviaeg, Klassitsism, Ladina keel, Laulev revolutsioon, Moskva, Patarei vangla, Põhja-Makedoonia, Pirita jõgi, Postimees, Rail Baltic, Sirp (ajaleht), Soome, Teine maailmasõda, Toompea loss, Ukraina keel, 4. juuni.

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Ain Kaalep ja Eesti keel · Eesti keel ja Tallinn · Näe rohkem »

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas, mis asutati 1919.

Ain Kaalep ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinn · Näe rohkem »

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.

Ain Kaalep ja Eesti taasiseseisvumine · Eesti taasiseseisvumine ja Tallinn · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Ain Kaalep ja Eestlased · Eestlased ja Tallinn · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Ain Kaalep ja Gruusia · Gruusia ja Tallinn · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Ain Kaalep ja Kiviaeg · Kiviaeg ja Tallinn · Näe rohkem »

Klassitsism

Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Ain Kaalep ja Klassitsism · Klassitsism ja Tallinn · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Ain Kaalep ja Ladina keel · Ladina keel ja Tallinn · Näe rohkem »

Laulev revolutsioon

Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.

Ain Kaalep ja Laulev revolutsioon · Laulev revolutsioon ja Tallinn · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Ain Kaalep ja Moskva · Moskva ja Tallinn · Näe rohkem »

Patarei vangla

Vangla peasissepääs Keskvangla makett Vangikong Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana (Keskvangla) ning kus on olnud ka vanglate keskhaigla.

Ain Kaalep ja Patarei vangla · Patarei vangla ja Tallinn · Näe rohkem »

Põhja-Makedoonia

Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Ain Kaalep ja Põhja-Makedoonia · Põhja-Makedoonia ja Tallinn · Näe rohkem »

Pirita jõgi

Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Ain Kaalep ja Pirita jõgi · Pirita jõgi ja Tallinn · Näe rohkem »

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Ain Kaalep ja Postimees · Postimees ja Tallinn · Näe rohkem »

Rail Baltic

Rail Baltic (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica) on ehitusjärgus Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav standardrööpmeline (1435 mm laiuse rööpavahega) 870 km pikkune kiirraudtee.

Ain Kaalep ja Rail Baltic · Rail Baltic ja Tallinn · Näe rohkem »

Sirp (ajaleht)

Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.

Ain Kaalep ja Sirp (ajaleht) · Sirp (ajaleht) ja Tallinn · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Ain Kaalep ja Soome · Soome ja Tallinn · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Ain Kaalep ja Teine maailmasõda · Tallinn ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Ain Kaalep ja Toompea loss · Tallinn ja Toompea loss · Näe rohkem »

Ukraina keel

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Ain Kaalep ja Ukraina keel · Tallinn ja Ukraina keel · Näe rohkem »

4. juuni

4.

4. juuni ja Ain Kaalep · 4. juuni ja Tallinn · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ain Kaalep ja Tallinn

Ain Kaalep on 301 suhted, samas Tallinn 705. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 2.09% = 21 / (301 + 705).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ain Kaalep ja Tallinn. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »