Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ain Mere ja Johannes Soodla

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ain Mere ja Johannes Soodla

Ain Mere vs. Johannes Soodla

Ain Mere (kuni 22. veebruarini 1936 Ervin Martson; 22. veebruar 1903 Vändra Uue-Vändra vald – 5. aprill 1969 Leicester, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) oli Eesti sõjaväelane (major), teise maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväes (Obersturmbannführer). Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.

Sarnasusi Ain Mere ja Johannes Soodla

Ain Mere ja Johannes Soodla on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Brigadeführer, Eesti, Eesti Omavalitsus, Eesti SS-leegion, Hjalmar Mäe, Kaitseväe Akadeemia, Kolmas riik, Kolonelleitnant, Kotkaristi teenetemärk, Nõukogude Liit, Omakaitse, Politsei ja Omakaitse Valitsus, Raudrist, Rauno Võsaste, Saksamaa, Teine maailmasõda, Vabadussõda.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Ain Mere ja Ameerika Ühendriigid · Ameerika Ühendriigid ja Johannes Soodla · Näe rohkem »

Brigadeführer

Brigadeführer (SS-Brigadeführer või SA-Brigadeführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.

Ain Mere ja Brigadeführer · Brigadeführer ja Johannes Soodla · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Ain Mere ja Eesti · Eesti ja Johannes Soodla · Näe rohkem »

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Ain Mere ja Eesti Omavalitsus · Eesti Omavalitsus ja Johannes Soodla · Näe rohkem »

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Ain Mere ja Eesti SS-leegion · Eesti SS-leegion ja Johannes Soodla · Näe rohkem »

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Ain Mere ja Hjalmar Mäe · Hjalmar Mäe ja Johannes Soodla · Näe rohkem »

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Ain Mere ja Kaitseväe Akadeemia · Johannes Soodla ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Ain Mere ja Kolmas riik · Johannes Soodla ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Ain Mere ja Kolonelleitnant · Johannes Soodla ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »

Kotkaristi teenetemärk

III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.

Ain Mere ja Kotkaristi teenetemärk · Johannes Soodla ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Ain Mere ja Nõukogude Liit · Johannes Soodla ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Omakaitse

Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.

Ain Mere ja Omakaitse · Johannes Soodla ja Omakaitse · Näe rohkem »

Politsei ja Omakaitse Valitsus

Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.

Ain Mere ja Politsei ja Omakaitse Valitsus · Johannes Soodla ja Politsei ja Omakaitse Valitsus · Näe rohkem »

Raudrist

Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.

Ain Mere ja Raudrist · Johannes Soodla ja Raudrist · Näe rohkem »

Rauno Võsaste

Rauno Võsaste (sündinud 30. mail 1971 Jõgeval) on eesti kirjanik, endine politseinik.

Ain Mere ja Rauno Võsaste · Johannes Soodla ja Rauno Võsaste · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Ain Mere ja Saksamaa · Johannes Soodla ja Saksamaa · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Ain Mere ja Teine maailmasõda · Johannes Soodla ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Ain Mere ja Vabadussõda · Johannes Soodla ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ain Mere ja Johannes Soodla

Ain Mere on 124 suhted, samas Johannes Soodla 78. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.91% = 18 / (124 + 78).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ain Mere ja Johannes Soodla. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »