Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Aleksandria, Ataraksia, Eetika, Füüsika, Filosoof, Herakleitos, Immanuel Kant, Kahtlus, Knossos, Kreeta, Kriteerium, Moraal, Nauding, Objekt (filosoofia), Põhjus ja tagajärg, Põhjuslikkus, Pyrrhon, Sextus Empiricus, Skeptitsism, Subjektiivsus, Taju, Tõde, Teadmine, Vana-Kreeka, 70 eKr.
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Uus!!: Ainesidemos ja Aleksandria · Näe rohkem »
Ataraksia
Ataraksia (kreeka Ἀταραξία (ataraxia) 'hingerahu') oli vanakreeka filosoofide Pyrrhoni ja Epikurose kasutatud termin (erilise) hingerahu kohta, mis peaks saavutatama pärast välismõjudest (sh muredest, valust ja ängist (inglise distress)) vabanemist.
Uus!!: Ainesidemos ja Ataraksia · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Ainesidemos ja Eetika · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Ainesidemos ja Füüsika · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Ainesidemos ja Filosoof · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Ainesidemos ja Herakleitos · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Ainesidemos ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Uus!!: Ainesidemos ja Kahtlus · Näe rohkem »
Knossos
Knossos (kreeka keeles Κνωσός, ladina keeles Cnossus) on suurim pronksiaja arheoloogiamälestis Kreetal.
Uus!!: Ainesidemos ja Knossos · Näe rohkem »
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Uus!!: Ainesidemos ja Kreeta · Näe rohkem »
Kriteerium
Kriteerium on eristamise või valiku tegemise alus.
Uus!!: Ainesidemos ja Kriteerium · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Ainesidemos ja Moraal · Näe rohkem »
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Uus!!: Ainesidemos ja Nauding · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Ainesidemos ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Põhjus ja tagajärg
Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.
Uus!!: Ainesidemos ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Ainesidemos ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Pyrrhon
Πύρρων Pyrrhon Elisest (umbes 360 eKr – 270 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, keda tavaliselt peetakse esimeseks skeptikuks, kelle järgi on hiljem saanud nime filosoofiline koolkond pürronism.
Uus!!: Ainesidemos ja Pyrrhon · Näe rohkem »
Sextus Empiricus
Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.
Uus!!: Ainesidemos ja Sextus Empiricus · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Ainesidemos ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Ainesidemos ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Ainesidemos ja Taju · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Ainesidemos ja Tõde · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Ainesidemos ja Teadmine · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Ainesidemos ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
70 eKr
70.
Uus!!: Ainesidemos ja 70 eKr · Näe rohkem »
