8 suhted: Ajalugu, Geograafia, Loodusgeograafia, Maa (piirkond), Piirkond, Poliitiline geograafia, Rahvastikugeograafia, 16. sajand.
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Ajalugu · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Geograafia · Näe rohkem »
Loodusgeograafia
Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Loodusgeograafia · Näe rohkem »
Maa (piirkond)
Maa on geograafiline piirkond.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Maa (piirkond) · Näe rohkem »
Piirkond
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Piirkond · Näe rohkem »
Poliitiline geograafia
Poliitiline geograafia on inimgeograafia haru, mis uurib poliitilise kaardi ja geopoliitiliste struktuuride kujunemist, poliitiliste jõudude paiknemist ning nende seoseid poliitilise elu ruumilise korraldamisega planetaar-, regionaal- ja riigitasemel.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Poliitiline geograafia · Näe rohkem »
Rahvastikugeograafia
Rahvastiku tiheduse maailmakaart 1994. aasta seisuga Rahvastikugeograafia on inimgeograafia haru, mis uurib eri piirkondade rahvastikuprotsesse, sealhulgas rahvastiku ja asustuse kujunemise ja arengu seaduspärasusi eri sotsiaalsetes, majanduslikes, ajaloolistes ja looduslikes tingimustes.
Uus!!: Ajalooline geograafia ja Rahvastikugeograafia · Näe rohkem »
16. sajand
16.