44 suhted: Adrenokortikotroopne hormoon, Andreas Vesalius, Aristoteles, Hüpofüüsi kesksagar, Homöostaas, Hormoonid, Inglise keel, Kasvuhormoon, Katrin Rehemaa, Käbikeha, Kõhunääre, Kõrvalkilpnääre, Kilpnääre, Koolibrilased, Ladina keel, Laine Trapido, Luteiniseeriv hormoon, Maolised, Medicina, Meeli Roosalu, Nahk, Näärmehüpofüüs, Närvirakkude kasvufaktor, Neerupealis, Neurohüpofüüs, Notsitseptor, Oksütotsiin, Peaaju, Psoriaas, Rasedus, Rathke tasku, Sünnitus, Selgroogsed, Sisenõrenäärmed, Suguelundid, Sugunääre, Suuraju, Tüümus, Vaheaju, Vererõhk, 1778, 1918, 2004, 2010.
Adrenokortikotroopne hormoon
Adrenokortikotroopne hormoon (ka ACTH, adrenokortikotropiin ja kortikotropiin) on ajuripatsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon.
Uus!!: Ajuripats ja Adrenokortikotroopne hormoon · Näe rohkem »
Andreas Vesalius
Andreas Vesalius Andreas Vesalius (sünnilt Andreas van Wesel, nimi Vesalius on selle latiniseeritud vorm; 31. detsember 1514 Brüssel – 15. oktoober 1564 Zákynthose saar) oli flaami anatoom ja arst.
Uus!!: Ajuripats ja Andreas Vesalius · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Ajuripats ja Aristoteles · Näe rohkem »
Hüpofüüsi kesksagar
Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.
Uus!!: Ajuripats ja Hüpofüüsi kesksagar · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Ajuripats ja Homöostaas · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Ajuripats ja Hormoonid · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Ajuripats ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Uus!!: Ajuripats ja Kasvuhormoon · Näe rohkem »
Katrin Rehemaa
Katrin Rehemaa (sündinud 10. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti endine kergejõustiklane ja arst.
Uus!!: Ajuripats ja Katrin Rehemaa · Näe rohkem »
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Uus!!: Ajuripats ja Käbikeha · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Ajuripats ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Ajuripats ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Ajuripats ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Ajuripats ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ajuripats ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laine Trapido
Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Saaremaal Valjala vallas) on eesti kopsuarst.
Uus!!: Ajuripats ja Laine Trapido · Näe rohkem »
Luteiniseeriv hormoon
Luteiniseeriv hormoon (LH, tuntud ka kui lutropiin) on hormoon, mida toodab eesmine ajuripats.
Uus!!: Ajuripats ja Luteiniseeriv hormoon · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Ajuripats ja Maolised · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Ajuripats ja Medicina · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Ajuripats ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Ajuripats ja Nahk · Näe rohkem »
Näärmehüpofüüs
Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.
Uus!!: Ajuripats ja Näärmehüpofüüs · Näe rohkem »
Närvirakkude kasvufaktor
Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
Uus!!: Ajuripats ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Ajuripats ja Neerupealis · Näe rohkem »
Neurohüpofüüs
Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.
Uus!!: Ajuripats ja Neurohüpofüüs · Näe rohkem »
Notsitseptor
Notsitseptorid on notsitseptorid, mille ärritamine kutsub tavaliselt esile valuaistingu.
Uus!!: Ajuripats ja Notsitseptor · Näe rohkem »
Oksütotsiin
pisi pisi Oksütotsiin (ladina keeles oxytocinum) on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, ka neuropeptiid.
Uus!!: Ajuripats ja Oksütotsiin · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Ajuripats ja Peaaju · Näe rohkem »
Psoriaas
Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.
Uus!!: Ajuripats ja Psoriaas · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Ajuripats ja Rasedus · Näe rohkem »
Rathke tasku
Rathke taskuks ehk ajuripatsitaskuks ehk Rathke kotiks (ladina keeles saccus hypophysalis) nimetatakse osade kesknärvisüsteemiga loomade loote (loodete) suuõõne lae süvendit.
Uus!!: Ajuripats ja Rathke tasku · Näe rohkem »
Sünnitus
Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Uus!!: Ajuripats ja Sünnitus · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Ajuripats ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Uus!!: Ajuripats ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Ajuripats ja Suguelundid · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Ajuripats ja Sugunääre · Näe rohkem »
Suuraju
Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Ajuripats ja Suuraju · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Ajuripats ja Tüümus · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Ajuripats ja Vaheaju · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Ajuripats ja Vererõhk · Näe rohkem »
1778
1778.
Uus!!: Ajuripats ja 1778 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Ajuripats ja 1918 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Ajuripats ja 2004 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Ajuripats ja 2010 · Näe rohkem »