Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik vs. Külm sõda

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik (albaania: Republika Popullore Socialiste e Shqipërisë) oli Albaania ametlik nimi aastatel 1976–1992. Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.

Sarnasusi Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Berliini müür, Bulgaaria Rahvavabariik, Ida-Euroopa, Josip Broz Tito, Jossif Stalin, Nõukogude Liit, Poola Rahvavabariik, Praha kevad, Rumeenia Sotsialistlik Vabariik, Suurbritannia, Tšehhoslovakkia, Ungari ülestõus (1956), Ungari Rahvavabariik, Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.

Berliini müür

Berliini müür 1986. aastal Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a) Berliini müüri kaart Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Berliini müür · Berliini müür ja Külm sõda · Näe rohkem »

Bulgaaria Rahvavabariik

Bulgaaria Rahvavabariik (lühend Bulgaaria RV; bulgaaria keeles Народна република България (НРБ)) oli Bulgaaria sotsialistliku vabariigi ametlik nimi, mis eksisteeris aastatel 1946–1990, kui Bulgaaria Kommunistlik Partei (BKP) valitses üheskoos oma väidetavalt sõltumatu koalitsioonipartneri Rahvusliku Agraarparteiga.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik · Bulgaaria Rahvavabariik ja Külm sõda · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Ida-Euroopa · Ida-Euroopa ja Külm sõda · Näe rohkem »

Josip Broz Tito

Josip Broz Tito 1961 Josip Broz Tito (sünninimi Josip Broz; 7. mai 1892 Kumrovec – 4. mai 1980 Ljubljana) oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Josip Broz Tito · Josip Broz Tito ja Külm sõda · Näe rohkem »

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Jossif Stalin · Jossif Stalin ja Külm sõda · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Nõukogude Liit · Külm sõda ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Poola Rahvavabariik

Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Poola Rahvavabariik · Külm sõda ja Poola Rahvavabariik · Näe rohkem »

Praha kevad

Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Praha kevad · Külm sõda ja Praha kevad · Näe rohkem »

Rumeenia Sotsialistlik Vabariik

Rumeenia Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Socialistă România, RSR; 1947–1965 Rumeenia Rahvavabariik, Republica Populară Romînă, RPR) oli aastatel 1947–1989 eksisteerinud marksistik-leninistlik üheparteiline kommunistlik riik.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik · Külm sõda ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Suurbritannia · Külm sõda ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia · Külm sõda ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »

Ungari ülestõus (1956)

Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Ungari ülestõus (1956) · Külm sõda ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »

Ungari Rahvavabariik

Ungari Rahvavabariik (ungari keeles Magyar Népköztársaság; lühend Ungari RV) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Ungari Rahvavabariik · Külm sõda ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »

Varssavi Lepingu Organisatsioon

Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Külm sõda ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Näe rohkem »

Vastastikuse Majandusabi Nõukogu

Organisatsiooni lipp Liikmesriigid november 1986 seisuga. Tumepunasega on tähistatud liikmed, helepunasega assotsieerunud liikmed, violetsega mitteosalevad assotsieerunud liikmed ning kollasega vaatlejariigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu täidesaatva komitee istung Endine Vastastikuse Majandusabi Nõukogu peakorteri maja Moskvas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, lühend VMN (vene keeles Совет экономической взаимопомощи, СЭВ sovjet ekonomitšeskoi vzaimopomoštši, SEV; inglise keeles Council for Mutual Economic Assistance, CMEA, ka COMECON), oli 1949–1991 tegutsenud sotsialismimaade valitsustevaheline majandusalane organisatsioon peakorteriga Moskvas.  Kujutas endast NSV Liidu kontrolli all olnud institutsiooni, mis pidi tagama  sotsialistliku orientatsiooniga riikide majanduse orienteerimise Nõukogude Liidu vajaduste rahuldamiseks.

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu · Külm sõda ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda

Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik on 115 suhted, samas Külm sõda 96. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.11% = 15 / (115 + 96).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »