Sarnasusi Albrecht Karu ja Brandenburgi mark
Albrecht Karu ja Brandenburgi mark on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Altmark, Askania dünastia, Brandenburg, Brandenburgi mark, Drang nach Osten, Elbe, Flandria, Harz, Hollandlased, Kristlus, Kuurvürst, Lään, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Nordmark, Otto I (Brandenburg), Pagan, Piiskopkond, Saksa keel, Saksimaa hertsogiriik, Vendi ristisõda, Vendid, 1160. aastad.
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Albrecht Karu ja Altmark · Altmark ja Brandenburgi mark ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Albrecht Karu ja Askania dünastia · Askania dünastia ja Brandenburgi mark ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Albrecht Karu ja Brandenburg · Brandenburg ja Brandenburgi mark ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Albrecht Karu ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark ·
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Albrecht Karu ja Drang nach Osten · Brandenburgi mark ja Drang nach Osten ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Albrecht Karu ja Elbe · Brandenburgi mark ja Elbe ·
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Albrecht Karu ja Flandria · Brandenburgi mark ja Flandria ·
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Albrecht Karu ja Harz · Brandenburgi mark ja Harz ·
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Albrecht Karu ja Hollandlased · Brandenburgi mark ja Hollandlased ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Albrecht Karu ja Kristlus · Brandenburgi mark ja Kristlus ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Albrecht Karu ja Kuurvürst · Brandenburgi mark ja Kuurvürst ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Albrecht Karu ja Lään · Brandenburgi mark ja Lään ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Albrecht Karu ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Brandenburgi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ·
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Albrecht Karu ja Nordmark · Brandenburgi mark ja Nordmark ·
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Albrecht Karu ja Otto I (Brandenburg) · Brandenburgi mark ja Otto I (Brandenburg) ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Albrecht Karu ja Pagan · Brandenburgi mark ja Pagan ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Albrecht Karu ja Piiskopkond · Brandenburgi mark ja Piiskopkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Albrecht Karu ja Saksa keel · Brandenburgi mark ja Saksa keel ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Albrecht Karu ja Saksimaa hertsogiriik · Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Albrecht Karu ja Vendi ristisõda · Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Albrecht Karu ja Vendid · Brandenburgi mark ja Vendid ·
1160. aastad
1160.
1160. aastad ja Albrecht Karu · 1160. aastad ja Brandenburgi mark ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht Karu ja Brandenburgi mark ühist
- Millised on sarnasused Albrecht Karu ja Brandenburgi mark
Võrdlus Albrecht Karu ja Brandenburgi mark
Albrecht Karu on 75 suhted, samas Brandenburgi mark 152. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 9.69% = 22 / (75 + 152).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht Karu ja Brandenburgi mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: