Sarnasusi Aleksander I ja Viini kongress
Aleksander I ja Viini kongress on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander I, Austria keisririik, Šveits, Badeni suurhertsogiriik, Franz II, Friedrich Wilhelm III, Kongressi-Poola, Kraków, Krakówi Vabariik, Kuuenda koalitsiooni sõda, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Norra, Poseni suurhertsogkond, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Preisimaa, Rootsi, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Soome Suurvürstiriik, Taani, Varssavi hertsogiriik, Venemaa Keisririik.
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Aleksander I ja Aleksander I · Aleksander I ja Viini kongress ·
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Aleksander I ja Austria keisririik · Austria keisririik ja Viini kongress ·
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Šveits ja Aleksander I · Šveits ja Viini kongress ·
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Aleksander I ja Badeni suurhertsogiriik · Badeni suurhertsogiriik ja Viini kongress ·
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Aleksander I ja Franz II · Franz II ja Viini kongress ·
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Aleksander I ja Friedrich Wilhelm III · Friedrich Wilhelm III ja Viini kongress ·
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Aleksander I ja Kongressi-Poola · Kongressi-Poola ja Viini kongress ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Aleksander I ja Kraków · Kraków ja Viini kongress ·
Krakówi Vabariik
Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks. Etendas olulist osa poola kultuuri arengus ja rahvuslikus vabadusliikumises. Oli 1836–1841 Austria okupatsioonivõimu all, liideti pärast Krakówi mässu mahasurumist 1846 Austriaga.
Aleksander I ja Krakówi Vabariik · Krakówi Vabariik ja Viini kongress ·
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Aleksander I ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Kuuenda koalitsiooni sõda ja Viini kongress ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Aleksander I ja Napoleon I · Napoleon I ja Viini kongress ·
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Aleksander I ja Napoleoni sõjad · Napoleoni sõjad ja Viini kongress ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Aleksander I ja Norra · Norra ja Viini kongress ·
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Aleksander I ja Poseni suurhertsogkond · Poseni suurhertsogkond ja Viini kongress ·
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Aleksander I ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Prantsuse revolutsioonisõjad ja Viini kongress ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Aleksander I ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Viini kongress ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Aleksander I ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Viini kongress ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Aleksander I ja Preisimaa · Preisimaa ja Viini kongress ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Aleksander I ja Rootsi · Rootsi ja Viini kongress ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Aleksander I ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Viini kongress ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Aleksander I ja Saksimaa · Saksimaa ja Viini kongress ·
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Aleksander I ja Soome Suurvürstiriik · Soome Suurvürstiriik ja Viini kongress ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Aleksander I ja Taani · Taani ja Viini kongress ·
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Aleksander I ja Varssavi hertsogiriik · Varssavi hertsogiriik ja Viini kongress ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Aleksander I ja Venemaa Keisririik · Venemaa Keisririik ja Viini kongress ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aleksander I ja Viini kongress ühist
- Millised on sarnasused Aleksander I ja Viini kongress
Võrdlus Aleksander I ja Viini kongress
Aleksander I on 154 suhted, samas Viini kongress 122. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 9.06% = 25 / (154 + 122).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aleksander I ja Viini kongress. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: