Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit

Aleksandra Kollontai vs. Rahvasteliit

Aleksandra Mihhailovna Kollontai (vene Алекса́ндра Миха́йловна Коллонта́й; sünninimi Domontovitš Домонто́вич; 31. märts (vkj. 19. märts) 1872 Peterburi – 9. märts 1952 Moskva) oli Vene kommunistlik revolutsionäär, algul menševike toetaja, aastast 1914 bolševistliku liikumise liige. Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Sarnasusi Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit

Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Mehhiko, Nõukogude Liit, Norra, Rootsi, Teine maailmasõda, 9. märts.

Mehhiko

Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.

Aleksandra Kollontai ja Mehhiko · Mehhiko ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Aleksandra Kollontai ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Aleksandra Kollontai ja Norra · Norra ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Aleksandra Kollontai ja Rootsi · Rahvasteliit ja Rootsi · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Aleksandra Kollontai ja Teine maailmasõda · Rahvasteliit ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

9. märts

9.

9. märts ja Aleksandra Kollontai · 9. märts ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit

Aleksandra Kollontai on 42 suhted, samas Rahvasteliit 320. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 1.66% = 6 / (42 + 320).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »