Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alemannia ja Frangi riik
Alemannia ja Frangi riik on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Akvitaania hertsogkond, Alemannid, Alpid, Alsace, Švaabimaa hertsogkond, Ülem-Burgundia, Baieri hertsogkond, Cannstatti verekohus, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Dagobert I, Frangid, Frangimaa hertsogkond, Germaanlased, Ida-Frangi riik, Idagoodid, Karl Paks, Karlmann (majordoomus), Karolingid, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Majordoomus, Merovingid, Pippin Lühike, Rein, Rhône, Saksa-Rooma riik, Saksimaa hertsogiriik, Theoderich Suur, Verduni leping, ..., 6. sajand. Laienda indeks (1 rohkem) »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Akvitaania hertsogkond ja Alemannia · Akvitaania hertsogkond ja Frangi riik ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannia ja Alemannid · Alemannid ja Frangi riik ·
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Alemannia ja Alpid · Alpid ja Frangi riik ·
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Alemannia ja Alsace · Alsace ja Frangi riik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Alemannia · Švaabimaa hertsogkond ja Frangi riik ·
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Ülem-Burgundia ja Alemannia · Ülem-Burgundia ja Frangi riik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Alemannia ja Baieri hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Frangi riik ·
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Alemannia ja Cannstatti verekohus · Cannstatti verekohus ja Frangi riik ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Alemannia ja Charles II Paljaspea · Charles II Paljaspea ja Frangi riik ·
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Alemannia ja Chlodovech I · Chlodovech I ja Frangi riik ·
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Alemannia ja Dagobert I · Dagobert I ja Frangi riik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Alemannia ja Frangid · Frangi riik ja Frangid ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Alemannia ja Frangimaa hertsogkond · Frangi riik ja Frangimaa hertsogkond ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Alemannia ja Germaanlased · Frangi riik ja Germaanlased ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Alemannia ja Ida-Frangi riik · Frangi riik ja Ida-Frangi riik ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Alemannia ja Idagoodid · Frangi riik ja Idagoodid ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Alemannia ja Karl Paks · Frangi riik ja Karl Paks ·
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Alemannia ja Karlmann (majordoomus) · Frangi riik ja Karlmann (majordoomus) ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Alemannia ja Karolingid · Frangi riik ja Karolingid ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Alemannia ja Ludwig Sakslane · Frangi riik ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Alemannia ja Ludwig Vaga · Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Alemannia ja Majordoomus · Frangi riik ja Majordoomus ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Alemannia ja Merovingid · Frangi riik ja Merovingid ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Alemannia ja Pippin Lühike · Frangi riik ja Pippin Lühike ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Alemannia ja Rein · Frangi riik ja Rein ·
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Alemannia ja Rhône · Frangi riik ja Rhône ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Alemannia ja Saksa-Rooma riik · Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Alemannia ja Saksimaa hertsogiriik · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Alemannia ja Theoderich Suur · Frangi riik ja Theoderich Suur ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Alemannia ja Verduni leping · Frangi riik ja Verduni leping ·
6. sajand
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alemannia ja Frangi riik ühist
- Millised on sarnasused Alemannia ja Frangi riik
Võrdlus Alemannia ja Frangi riik
Alemannia on 78 suhted, samas Frangi riik 292. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 8.38% = 31 / (78 + 292).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alemannia ja Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
