Sisukord
87 suhted: Aëtius, Agri Decumates, Alemannia, Alsace, Arianism, Aurelianus, Švaabimaa, Šveits, Šveitsi platoo, Bad Ems, Baden-Württemberg, Baieri, Basel, Benacuse järve lahing, Besançon, Bregenz, Cannstatti verekohus, Caracalla, Chlodovech I, Chur, Claudius II Gothicus, Clermont-Ferrand, Columbanus Luxeuil'st, Constantius I Chlorus, Dendrokronoloogia, Doonau, Edward Gibbon, Elbe, Elsassi murre, Frangi riik, Frangid, Gallia, Gallienus, Germaanlased, Germania (raamat), Geta, Goodid, Heruskid, Hessen, Hispaania keel, Hunnid, Itaalia, Julianus (keiser), Julius Caesar, Karl Martell, Karlmann (majordoomus), Katalaunia lahing, Kõmri keel, Konstanz, Langobardid, ... Laienda indeks (37 rohkem) »
- Švaabimaa ajalugu
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Vaata Alemannid ja Aëtius
Agri Decumates
Rooma keisririik ja Germaania aastal 120. Kaardile on kantud ka mõned Tacituse poolt aastal 98 mainitud germaani hõimud. Limes Germanicus ja Agri Decumates Rooma riigipiir Germaania ülemises osas ja Raetias Alemannide alade laienemine ja roomlaste-alemannide vaheliste lahingute kohad (3.–5.
Vaata Alemannid ja Agri Decumates
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Vaata Alemannid ja Alemannia
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Alemannid ja Alsace
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Alemannid ja Arianism
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274).
Vaata Alemannid ja Aurelianus
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Vaata Alemannid ja Švaabimaa
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Alemannid ja Šveits
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Vaata Alemannid ja Šveitsi platoo
Bad Ems
Bad Emsi vapp Bad Ems on linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal, Rhein-Lahn-Kreisi keskus, riiklikult tunnustatud kuurort.
Vaata Alemannid ja Bad Ems
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Vaata Alemannid ja Baden-Württemberg
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Alemannid ja Baieri
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Vaata Alemannid ja Basel
Benacuse järve lahing
Benacuse järve lahingus võideldi Itaalia põhjaosas Garda järve, mida roomlased tundsid nimega Lacus Benacus, kallastel.
Vaata Alemannid ja Benacuse järve lahing
Besançon
Besançon on linn Prantsusmaal, Bourgogne-Franche-Comté piirkonna ja Doubs' departemangu keskus.
Vaata Alemannid ja Besançon
Bregenz
Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.
Vaata Alemannid ja Bregenz
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Vaata Alemannid ja Cannstatti verekohus
Caracalla
Caracalla (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Marcus Aurelius Severus Antoninus; sünninimi Lucius Septimius Bassianus; 4. aprill 186 – 8. aprill 217 oli Vana-Rooma keiser 4. veebruar 211 kuni surmani. Tema valitsusaeg sai tuntud 212. aastal andis väljaantud "Constitutio Antoniniana" (tuntud ka kui "Caracalla edikt") poolest, millega said Rooma kodakondsuse kõik keisririigis elanud vabad mehed.
Vaata Alemannid ja Caracalla
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Vaata Alemannid ja Chlodovech I
Chur
pisi Chur (romanši Cuira, itaalia Coira) on linn Šveitsi idaosas, Graubündeni kantoni ja Plessuri ringkonna keskus.
Vaata Alemannid ja Chur
Claudius II Gothicus
Claudius II (Imperator Caesar Marcus Aurelius Claudius Augustus, 10. mai 214 – september 270), tuntud ka kui Claudius II Gothicus, oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 258 kuni 270.
Vaata Alemannid ja Claudius II Gothicus
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Vaata Alemannid ja Clermont-Ferrand
Columbanus Luxeuil'st
Columbanus Luxeuil'st ehk Columbanus Bobbiost (sündis Leinsteris Iirimaal, suri 23. novembril 615 Bobbios Itaalias) oli iiri munk ja rändav misjonär, kes tegutses 7.
Vaata Alemannid ja Columbanus Luxeuil'st
Constantius I Chlorus
Constantius I Chlorus (täisnimega Gaius Flavius Valerius Constantius Chlorus; 31. märts 250 – 25. juuli 306) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani.
Vaata Alemannid ja Constantius I Chlorus
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Vaata Alemannid ja Dendrokronoloogia
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Alemannid ja Doonau
Edward Gibbon
Edward Gibboni portree, maalitud Sir Joshua Reynoldsi poolt Edward Gibbon (8. mai 1737 Putney, Surrey, Inglismaa – 16. jaanuar 1794 London, Inglismaa) oli inglise ajaloolane, keda tuntakse põhiliselt tema raamatu "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" järgi ("The History of the Decline and Fall of the Roman Empire"), mis ilmus kuues köites aastatel 1776–1788.
Vaata Alemannid ja Edward Gibbon
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Alemannid ja Elbe
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Vaata Alemannid ja Elsassi murre
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Alemannid ja Frangi riik
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Alemannid ja Frangid
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Alemannid ja Gallia
Gallienus
Gallienus (Imperator Caesar Divi Valeriani Publius Licinius Egnatius Gallienus Augustus); sünninimi Publius Licinius Egnatius Gallienus; umbes 218 – september/oktoober 268) oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 253 kuni surmani. Lisanimed: Germanicus maximus (254), Dacicus maximus (257). Tapeti sõdurite poolt.
Vaata Alemannid ja Gallienus
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Alemannid ja Germaanlased
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Vaata Alemannid ja Germania (raamat)
Geta
Publius Septimius Geta (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Publius Septimus Severus Geta Antoninus; 7. mai 189 Rooma – 19. detsember 211 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 4. veebruarist 211 kuni surmani.
Vaata Alemannid ja Geta
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Alemannid ja Goodid
Heruskid
Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.
Vaata Alemannid ja Heruskid
Hessen
Hessen on Saksamaa liidumaa.
Vaata Alemannid ja Hessen
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Alemannid ja Hispaania keel
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Vaata Alemannid ja Hunnid
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Alemannid ja Itaalia
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Vaata Alemannid ja Julianus (keiser)
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Vaata Alemannid ja Julius Caesar
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Vaata Alemannid ja Karl Martell
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Vaata Alemannid ja Karlmann (majordoomus)
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Vaata Alemannid ja Katalaunia lahing
Kõmri keel
Kõmri keele rääkijate osakaal Walesis Kõmri keel (varem uelsi keel; kõmri keeles Cymraeg, artikliga y Gymraeg) on keldi keelerühma briti alarühma kuluv keel.
Vaata Alemannid ja Kõmri keel
Konstanz
Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Vaata Alemannid ja Konstanz
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Alemannid ja Langobardid
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Vaata Alemannid ja Läänegootide kuningriik
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Alemannid ja Ludwig Sakslane
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Alemannid ja Main
Mediolanumi lahing
Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.
Vaata Alemannid ja Mediolanumi lahing
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Vaata Alemannid ja Merovingid
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Vaata Alemannid ja Narses
Nerva
Nerva (Imperator Caesar Marcus Cocceii Nerva Germanicus Augustus; sünninimi Marcus Cocceius Nerva; 8. november 30 – 27. jaanuar 98) oli Vana-Rooma keiser 18. septembrist 96 kuni surmani (1 aasta, 4 kuud ja 9 päeva).
Vaata Alemannid ja Nerva
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Vaata Alemannid ja Odin
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Vaata Alemannid ja Po
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Vaata Alemannid ja Portugali keel
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Alemannid ja Prantsuse keel
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Vaata Alemannid ja Ptolemaios
Rando
Rando on eesti mehenimi.
Vaata Alemannid ja Rando
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Vaata Alemannid ja Reetia
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Alemannid ja Rein
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata Alemannid ja Reinimaa
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Vaata Alemannid ja Rheinland-Pfalz
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Vaata Alemannid ja Rooma keiser
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Alemannid ja Rooma riik
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Alemannid ja Saksa keel
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Alemannid ja Saksa-Rooma riik
Sünkretism
Sünkretism (kreeka keeles synkretismos 'ühinemine') on erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine.
Vaata Alemannid ja Sünkretism
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Vaata Alemannid ja Schwarzwald
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata Alemannid ja Strasbourg
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Vaata Alemannid ja Sueebid
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Vaata Alemannid ja Tacitus
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Alemannid ja Tšehhi
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Vaata Alemannid ja Tüüringi
Toursi Gregorius
Toursi Gregorius ehk Gregorius Toursist (sündis 30. novembril umbes 538 Auvergne'is, suri 17. novembril 594 Toursis) oli gallorooma ajaloolane, hagiograaf ja Toursi piiskop, roomlaste Galliaks nimetatud piirkonna esivaimulik.
Vaata Alemannid ja Toursi Gregorius
Traianus
Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.
Vaata Alemannid ja Traianus
Tuunika
Tuunikaga Vana-Rooma plebei Tuunika (ladina keeles tunica) oli roomlaste rõivaese.
Vaata Alemannid ja Tuunika
Ursicinus
Ursicinus on olnud mitme tuntud isiku nimi.
Vaata Alemannid ja Ursicinus
Valentinianus I
Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.
Vaata Alemannid ja Valentinianus I
Valerianus
Persepolisest Valerianus (Imperator Caesar Publius Licinius Valerianus Germanicus Maximus Augustus; sünninimi Publius Licinius Valerianus; 200 – pärast juunit 260, võib-olla 263) oli Vana-Rooma keiser augustist 253 kuni vangistamiseni 260.
Vaata Alemannid ja Valerianus
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Alemannid ja Verduni leping
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Vaata Alemannid ja Vorarlberg
Wiesbaden
Wiesbaden Wiesbaden on linn Saksamaal, Hesseni liidumaa pealinn.
Vaata Alemannid ja Wiesbaden
Vaata ka
Švaabimaa ajalugu
Tuntud ka kui Alamannid.