Sarnasusi Alfakiirgus ja Neutronkiirgus
Alfakiirgus ja Neutronkiirgus on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Absorptsioon, Alfalagunemine, Alfaosake, Beetakiirgus, Elektrilaeng, Ergastatud olek, Gammakiirgus, Ioniseeriv kiirgus, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Alfakiirgus · Aatom ja Neutronkiirgus ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Alfakiirgus · Aatomituum ja Neutronkiirgus ·
Absorptsioon
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
Absorptsioon ja Alfakiirgus · Absorptsioon ja Neutronkiirgus ·
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Alfakiirgus ja Alfalagunemine · Alfalagunemine ja Neutronkiirgus ·
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Alfakiirgus ja Alfaosake · Alfaosake ja Neutronkiirgus ·
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Alfakiirgus ja Beetakiirgus · Beetakiirgus ja Neutronkiirgus ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Alfakiirgus ja Elektrilaeng · Elektrilaeng ja Neutronkiirgus ·
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Alfakiirgus ja Ergastatud olek · Ergastatud olek ja Neutronkiirgus ·
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Alfakiirgus ja Gammakiirgus · Gammakiirgus ja Neutronkiirgus ·
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Alfakiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Ioniseeriv kiirgus ja Neutronkiirgus ·
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Alfakiirgus ja Radioaktiivne kiirgus · Neutronkiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Alfakiirgus ja Radioaktiivsus · Neutronkiirgus ja Radioaktiivsus ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Alfakiirgus ja Tuumareaktsioon · Neutronkiirgus ja Tuumareaktsioon ·
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Alfakiirgus ja Tuumasüntees · Neutronkiirgus ja Tuumasüntees ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alfakiirgus ja Neutronkiirgus ühist
- Millised on sarnasused Alfakiirgus ja Neutronkiirgus
Võrdlus Alfakiirgus ja Neutronkiirgus
Alfakiirgus on 32 suhted, samas Neutronkiirgus 45. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 19.48% = 15 / (32 + 45).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alfakiirgus ja Neutronkiirgus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: