Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Aatom, Aatomituum, Absorptsioon, Aine (füüsika), Alfalagunemine, Alfaosake, Beetakiirgus, Elektrilaeng, Elektronkate, Elektronvolt, Ergastatud olek, Ernest Rutherford, Gammakiirgus, Hajumine, Ioniseeriv kiirgus, Kiirus, Kilomeeter tunnis, Kineetiline energia, Liitium, Mass, Nahk, Neutronkiirgus, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Radoon, Toorium, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Uraan, Vähk (haigus), Vesinik, 1899.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Alfakiirgus ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Alfakiirgus ja Aatomituum · Näe rohkem »
Absorptsioon
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
Uus!!: Alfakiirgus ja Absorptsioon · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Alfakiirgus ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Alfakiirgus ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Alfakiirgus ja Alfaosake · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Alfakiirgus ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Alfakiirgus ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Alfakiirgus ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Alfakiirgus ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Alfakiirgus ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Uus!!: Alfakiirgus ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Alfakiirgus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Uus!!: Alfakiirgus ja Hajumine · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Alfakiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Alfakiirgus ja Kiirus · Näe rohkem »
Kilomeeter tunnis
Kilomeeter tunnis (km/h) on kiiruse mõõtühik, mis näitab, mitu pikkusühikut (kilomeetrit) läbitakse ajaühikus (tunnis).
Uus!!: Alfakiirgus ja Kilomeeter tunnis · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Alfakiirgus ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Alfakiirgus ja Liitium · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Alfakiirgus ja Mass · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Alfakiirgus ja Nahk · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Alfakiirgus ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Alfakiirgus ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Alfakiirgus ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Uus!!: Alfakiirgus ja Radoon · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Alfakiirgus ja Toorium · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Alfakiirgus ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Alfakiirgus ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Alfakiirgus ja Uraan · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Alfakiirgus ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Alfakiirgus ja Vesinik · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Alfakiirgus ja 1899 · Näe rohkem »
