Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alfred Ayer ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Alfred Ayer ja Philosophy of Mathematics: An Introduction on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Analüütiline propositsioon, Aposterioorne teadmine, Argument, Bertrand Russell, David Hume, Deduktsioon, Epistemoloogia, Filosoof, Hilary Putnam, India, Induktsioon, John Locke, John Mackie, Keel, Kehtivus, Konjunktsioon, Ludwig Wittgenstein, Mälu, Moraal, Mulje, Parajasti siis, kui, Peter Strawson, Propositsioon, Rudolf Carnap, Saul Kripke, Taju, Tõesus, Tõeväärtus, Teadmine, Tegelikkus, ..., Võimalikkus, Willard Van Orman Quine. Laienda indeks (2 rohkem) »
Analüütiline propositsioon
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Alfred Ayer ja Analüütiline propositsioon · Analüütiline propositsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Alfred Ayer ja Aposterioorne teadmine · Aposterioorne teadmine ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Alfred Ayer ja Argument · Argument ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Alfred Ayer ja Bertrand Russell · Bertrand Russell ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Alfred Ayer ja David Hume · David Hume ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Alfred Ayer ja Deduktsioon · Deduktsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Alfred Ayer ja Epistemoloogia · Epistemoloogia ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Alfred Ayer ja Filosoof · Filosoof ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Alfred Ayer ja Hilary Putnam · Hilary Putnam ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Alfred Ayer ja India · India ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Alfred Ayer ja Induktsioon · Induktsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Alfred Ayer ja John Locke · John Locke ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Alfred Ayer ja John Mackie · John Mackie ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Alfred Ayer ja Keel · Keel ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Alfred Ayer ja Kehtivus · Kehtivus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Alfred Ayer ja Konjunktsioon · Konjunktsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Alfred Ayer ja Ludwig Wittgenstein · Ludwig Wittgenstein ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Alfred Ayer ja Mälu · Mälu ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Alfred Ayer ja Moraal · Moraal ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Mulje
Mulje ehk impressiooni all mõistetakse filosoofias esmast ja vahetut teadvusesisu vastandina teisestele mälupiltidele.
Alfred Ayer ja Mulje · Mulje ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Alfred Ayer ja Parajasti siis, kui · Parajasti siis, kui ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Alfred Ayer ja Peter Strawson · Peter Strawson ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Alfred Ayer ja Propositsioon · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Propositsioon ·
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Alfred Ayer ja Rudolf Carnap · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Rudolf Carnap ·
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Alfred Ayer ja Saul Kripke · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Saul Kripke ·
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Alfred Ayer ja Taju · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Alfred Ayer ja Tõesus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõesus ·
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Alfred Ayer ja Tõeväärtus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõeväärtus ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Alfred Ayer ja Teadmine · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teadmine ·
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Alfred Ayer ja Tegelikkus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tegelikkus ·
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Alfred Ayer ja Võimalikkus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Võimalikkus ·
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Alfred Ayer ja Willard Van Orman Quine · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Willard Van Orman Quine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alfred Ayer ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ühist
- Millised on sarnasused Alfred Ayer ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Võrdlus Alfred Ayer ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Alfred Ayer on 196 suhted, samas Philosophy of Mathematics: An Introduction 246. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 7.24% = 32 / (196 + 246).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alfred Ayer ja Philosophy of Mathematics: An Introduction. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
