Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alkaanid ja Nafta
Alkaanid ja Nafta on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Bensiin, Butaan, Keemiline ühend, Keemistemperatuur, Maagaas, Metaan, Molekul, Nafta, Petrooleum, Propaan, Süsinik, Sulamistemperatuur, Tihedus, Vedelik, Vesinik.
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Alkaanid ja Bensiin · Bensiin ja Nafta ·
Butaan
Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3, inglise butane) on nelja süsinikuaatomiga alkaan, värvusetu ja väga kergesti süttiv gaas.
Alkaanid ja Butaan · Butaan ja Nafta ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Alkaanid ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Nafta ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Alkaanid ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Nafta ·
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Alkaanid ja Maagaas · Maagaas ja Nafta ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Alkaanid ja Metaan · Metaan ja Nafta ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Alkaanid ja Molekul · Molekul ja Nafta ·
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Alkaanid ja Nafta · Nafta ja Nafta ·
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Alkaanid ja Petrooleum · Nafta ja Petrooleum ·
Propaan
100px 100px Propaani gaasiballoon Propaan (molekulivalem C3H8) on kolme süsinikuaatomiga alkaan.
Alkaanid ja Propaan · Nafta ja Propaan ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Alkaanid ja Süsinik · Nafta ja Süsinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Alkaanid ja Sulamistemperatuur · Nafta ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Alkaanid ja Tihedus · Nafta ja Tihedus ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Alkaanid ja Vedelik · Nafta ja Vedelik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alkaanid ja Nafta ühist
- Millised on sarnasused Alkaanid ja Nafta
Võrdlus Alkaanid ja Nafta
Alkaanid on 38 suhted, samas Nafta 154. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.81% = 15 / (38 + 154).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alkaanid ja Nafta. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
