Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aluliina kihelkond ja Alūksne
Aluliina kihelkond ja Alūksne on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Aluliina mõis, Aluliina ordulinnus, Heinrich von Hagemeister, Saksa keel, Valga kreis, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond.
Aluliina mõis
Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Aluliina kihelkond ja Aluliina mõis · Aluliina mõis ja Alūksne ·
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Aluliina kihelkond ja Aluliina ordulinnus · Aluliina ordulinnus ja Alūksne ·
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Aluliina kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Alūksne ja Heinrich von Hagemeister ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Aluliina kihelkond ja Saksa keel · Alūksne ja Saksa keel ·
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Aluliina kihelkond ja Valga kreis · Alūksne ja Valga kreis ·
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Aluliina kihelkond ja Võnnu kreis · Alūksne ja Võnnu kreis ·
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Aluliina kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Alūksne ja Võnnu vojevoodkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aluliina kihelkond ja Alūksne ühist
- Millised on sarnasused Aluliina kihelkond ja Alūksne
Võrdlus Aluliina kihelkond ja Alūksne
Aluliina kihelkond on 40 suhted, samas Alūksne 62. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 6.86% = 7 / (40 + 62).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aluliina kihelkond ja Alūksne. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
