Sisukord
174 suhted: Adramaa, Aivar Kriiska, Alulinn, Alutaguse maakond, Andres Adamson, Andres Tvauri, Arnold Süvalep, Askälä, Daumantas, Dmitri, Eesti Raamat, Eestimaa kubermang, Eestimaa talurahvaseadused, Erik XIV, Evald Tõnisson, Haldusüksus, Iisaku kihelkond, Iisaku kirik, Ingeri, Ingeri sõda, Jüriöö ülestõus, Jõhvi, Jõhvi kihelkond, Kadrina, Kallaste, Katk, Kääbas, Kohtla-Järve, Koluvere lahing, Kunda jõgi, Laiuse, Lüganuse kihelkond, Lembit Jaanits, Lemmu, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Maakond, Mahu kihelkond, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Moskva suurvürstiriik, Muinaskihelkond, Mustvee, Narva, Narva foogtkond, Narva Hermanni linnus, Narva jõgi, Narva kihelkond, Narva lahing (1700), Narva maakond, ... Laienda indeks (124 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Adramaa
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Aivar Kriiska
Alulinn
Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Alulinn
Alutaguse maakond
Alutaguse maakond oli 1920.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Alutaguse maakond
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Andres Adamson
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Andres Tvauri
Arnold Süvalep
Gori šarž Arnold Schulbachist (Arnold Süvalepast) Arnold Paul Süvalep (kuni 1935. aastani Arnold Paul Schulbach; 18. aprill 1888 Avinurme vald, Tartumaa – 23. juuni 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Arnold Süvalep
Askälä
Askälä ehk Askele (Taani hindamisraamatus Askælæ) oli muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Askälä
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Daumantas
Dmitri
Dmitri on slaavi päritolu mehenimi.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Dmitri
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Eesti Raamat
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Eestimaa kubermang
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Eestimaa talurahvaseadused
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Erik XIV
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Evald Tõnisson
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Haldusüksus
Iisaku kihelkond
Iisaku kihelkond (lühend Iis, saksa keeles Kirchspiel Isaak) oli kihelkond Virumaal ja Viru kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Iisaku kihelkond
Iisaku kirik
Iisaku kirik Iisaku kirik on kirik, mis asub Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Iisaku kirik
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Ingeri
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Ingeri sõda
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Jüriöö ülestõus
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Jõhvi
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Jõhvi kihelkond
Kadrina
Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Kadrina
Kallaste
Kallaste on linn Tartu maakonna kirdeosas Peipsiääre vallas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Kallaste
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Alutaguse kihelkond ja Katk
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Kääbas
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Kohtla-Järve
Koluvere lahing
Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Koluvere lahing
Kunda jõgi
Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Kunda jõgi
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Laiuse
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Lüganuse kihelkond
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Lembit Jaanits
Lemmu
Lemmu (Lemmun, Laemund) on Taani hindamisraamatus mainitud muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal 13.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Lemmu
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Liivimaa kubermang
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Liivimaa ordu
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Maakond
Mahu kihelkond
Mahu kihelkond (Maum, Maholm) oli Virumaa muinaskihelkond.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Mahu kihelkond
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Marika Mägi
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Mõõgavendade ordu
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Moskva suurvürstiriik
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Muinaskihelkond
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Mustvee
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva foogtkond
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva Hermanni linnus
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva jõgi
Narva kihelkond
Narva kihelkond oli ajalooline kirikukihelkond Virumaa idaservas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva kihelkond
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva lahing (1700)
Narva maakond
Narva maakond (vene Нарвский уезд) oli Venemaa tsaaririigi haldusüksus Eesti alal.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva maakond
Narva piiramine (1704)
Narva piiramine oli 1704.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Narva piiramine (1704)
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Novgorodi vabariik
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Paide ordulinnus
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Pärisorjus
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Põhjasõda
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Peipsi järv
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Peterburi kubermang
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Pihkva
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Pljussa vaherahu
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Poluvernikud
Praostkond
Praostkond on kiriklik struktuuriüksus, mille vaimulikuks juhiks on praost.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Praostkond
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Rakvere
Rannapungerja
Rannapungerja on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rannapungerja jõe suudmealal.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Rannapungerja
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Rüütelkond
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Alutaguse kihelkond ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Rootsi aeg
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Rootslased
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Saaremaa
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Saksa ordu
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Segaduste aeg
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Silvia Laul
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Soome laht
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Stensby leping
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Taani hindamisraamat
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Taani Kuningriik
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Tallinn
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Talu
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Talupoeg
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Tartu
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Tartu piiskopkond
Toolse
Toolse on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kunda lahe ääres.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Toolse
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Uusikaupunki rahu
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vadjalased
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vadjamaa
Vaivara kihelkond
Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vaivara kihelkond
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Valdemar IV
Vallisaare mõis
Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vallisaare mõis
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vallisaare vaherahu
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Alutaguse kihelkond ja Valter Lang
Vanausulised
Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vanausulised
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vasknarva
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vasknarva foogtkond
Vasknarva ordulinnus
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vasknarva ordulinnus
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vastseliina
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vürst
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Veliki Novgorod
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vello Lõugas
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vene Õigeusu Kirik
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Nigula kihelkond
Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Viru-Nigula kihelkond
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Alutaguse kihelkond ja Virumaa
10. august
10.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 10. august
10. september
10.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 10. september
11. mai
11.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 11. mai
1219
1219.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1219
1220
1220.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1220
1223
1223.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1223
1224
1224.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1224
1227
1227.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1227
1238
1238.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1238
1241
1241.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1241
1253
1253.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1253
1255
1255.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1255
1256
1256.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1256
1267
1267.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1267
1268
1268.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1268
1294
1294.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1294
13. sajand
13.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 13. sajand
1341
1341.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1341
1346
1346.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1346
1347
1347.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1347
1349
1349.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1349
1354
1354.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1354
1367
1367.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1367
14. sajand
14.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 14. sajand
1407
Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1407
1427
1427.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1427
1442
1442.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1442
15. sajand
15.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 15. sajand
1501
1501.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1501
1561
1561.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1561
1566
1566.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1566
1570
1570.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1570
1571
1571.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1571
1573
1573.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1573
1581
1581.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1581
1583
1583.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1583
1591
1591.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1591
1617
1617.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1617
1623
1623.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1623
1641
1641.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1641
1651
1651.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1651
1654
1654.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1654
1656
1656.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1656
1658
1658.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1658
17. sajand
17.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 17. sajand
17. sajand Eestis
17.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 17. sajand Eestis
1700
1700.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1700
1703
1703.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1703
1704
1704.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1704
1708
1708.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1708
1721
1721.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1721
1722
1722.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1722
1744
1744.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1744
1771
1771.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1771
1783
1783.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1783
1797
1797.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1797
1798
1798.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1798
18. veebruar
18.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 18. veebruar
1816
1816.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1816
1856
1856.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1856
1867
1867.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1867
1888
1888.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1888
1892
1892.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1892
19. november
19.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 19. november
1982
1982.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 1982
22. jaanuar
22.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 22. jaanuar
29. juuni
29.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 29. juuni
4. juuni
4.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 4. juuni
5. juuni
5.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 5. juuni
6. juuni
6.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 6. juuni
6. november
6.
Vaata Alutaguse kihelkond ja 6. november