Sisukord
141 suhted: Aaviku mõis, Adramaarevisjon, Algkool, Allan Murdmaa, Amandus Adamson, Ambla, Ambla kirik, Ambla kirikumõis, Ambla vald (Ambla kihelkond), Anija vald, Anton Starkopf, Aru mõis (Ambla), Eesti Kirjandusmuuseum, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberneride loend, Friedrich von Hoyningen-Huene, Gümnaasium, Hannes Starkopf, Harju maakond, Henriku Liivimaa kroonika, I üldlaulupidu, Jakob Kents, Jäneda, Jäneda mõis, Jäneda-Lehtmetsa vald, Järva maakond, Järva vald, Järvajõe mõis, Järvajõe vald, Järvamaa, Johann Friedrich Hartknoch, Jootme, Jootme mõis, Jootme-Räsna vald, Kaarli mõis (Ambla), Kalle mõis, Karjamõis, Karkuse (Tapa), Karkuse mõis, Karkuse vald, Käravete mõis, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikla, Kirikumõis, Koigi mõis, Koigi mõis (Ambla), Koigi vald (Ambla kihelkond), Koolme mõis, Kukevere mõis, ... Laienda indeks (91 rohkem) »
Aaviku mõis
Aaviku mõis (saksa keeles Awiko) oli Karkuse mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Aaviku mõis
Adramaarevisjon
Adramaarevisjon (ka adrarevisjon) oli adramaade loendus (revisjon), millega määrati kindlaks maavalduse, võimalike tulude ja riigimaksude suurus.
Vaata Ambla kihelkond ja Adramaarevisjon
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Vaata Ambla kihelkond ja Algkool
Allan Murdmaa
Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.
Vaata Ambla kihelkond ja Allan Murdmaa
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Vaata Ambla kihelkond ja Amandus Adamson
Ambla
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Ambla
Ambla kirik
Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.
Vaata Ambla kihelkond ja Ambla kirik
Ambla kirikumõis
Ambla kirikumõis (pastoraat) (saksa keeles Pastorat Ampel) oli kirikumõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Ambla kirikumõis
Ambla vald (Ambla kihelkond)
Ambla vald (saksa keeles Gemeinde Ampel; enne 1892 Käravete vald, saksa keeles Kerrafer (vaadatud 23.01.2018)) oli vald Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Ambla vald (Ambla kihelkond)
Anija vald
Anija vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas.
Vaata Ambla kihelkond ja Anija vald
Anton Starkopf
Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936–1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Röa küla, Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor.
Vaata Ambla kihelkond ja Anton Starkopf
Aru mõis (Ambla)
Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Aru mõis (Ambla)
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Ambla kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Ambla kihelkond ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Vaata Ambla kihelkond ja Eestimaa kuberneride loend
Friedrich von Hoyningen-Huene
Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene (6/18. mai 1843 Lehtse mõis, Järvamaa – 2. aprill 1921 Brunshaupten, Mecklenburg) oli baltisaksa lepidopteroloog.
Vaata Ambla kihelkond ja Friedrich von Hoyningen-Huene
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Ambla kihelkond ja Gümnaasium
Hannes Starkopf
Hannes Starkopf (7. jaanuar 1965 – 19. august 2021) oli eesti skulptor.
Vaata Ambla kihelkond ja Hannes Starkopf
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Ambla kihelkond ja Harju maakond
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Ambla kihelkond ja Henriku Liivimaa kroonika
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
Vaata Ambla kihelkond ja I üldlaulupidu
Jakob Kents
Jakob Kents (ka Jakob Kens; 22. jaanuar (vkj) / 3. veebruar 1883 Aru mõis, Lehtse vald, Ambla kihelkond, Järvamaa – 22. september 1947 Tartu) oli eesti geograaf, pedagoog ja haridusjuht.
Vaata Ambla kihelkond ja Jakob Kents
Jäneda
Jäneda on küla Lääne-Virumaal, Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Jäneda
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Jäneda mõis
Jäneda-Lehtmetsa vald
Jäneda-Lehtmetsa vald (saksa keeles Jendell und Lechtmetz) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Jäneda-Lehtmetsa vald
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Ambla kihelkond ja Järva maakond
Järva vald
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Järva vald
Järvajõe mõis
Järvajõe mõis (saksa keeles Jerwajöggi) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Järvajõe küla lähedal Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Järvajõe mõis
Järvajõe vald
Järvajõe vald (saksa keeles Jerwajöggi) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Järvajõe vald
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Ambla kihelkond ja Järvamaa
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Ambla kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Jootme
Jootme on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Jootme
Jootme mõis
Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019) Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018) Jootme mõisa park (oktoober 2018) Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Jootme mõis
Jootme-Räsna vald
Jootme-Räsna vald (saksa keeles Jotma und Resna) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Jootme-Räsna vald
Kaarli mõis (Ambla)
Kaarli mõis (saksa keeles Karlshof) oli Saksi mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Kaarli mõis (Ambla)
Kalle mõis
Kalle mõis (saksa keeles Kalle) oli Saiakopli mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Kalle mõis
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Ambla kihelkond ja Karjamõis
Karkuse (Tapa)
Karkuse on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Karkuse (Tapa)
Karkuse mõis
Karkuse mõis (saksa keeles Karkus) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Karkuse mõis
Karkuse vald
Karkuse vald (saksa keeles Karkus) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Karkuse vald
Käravete mõis
Peahoone Peahoone Tall-tõllakuur Kelder Koertemaja Käravete mõis (saksa keeles Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Käravete mõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Ambla kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Ambla kihelkond ja Kihelkonnakirik
Kirikla
Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).
Vaata Ambla kihelkond ja Kirikla
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Ambla kihelkond ja Kirikumõis
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Koigi mõis
Koigi mõis (Ambla)
Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Koigi mõis (Ambla)
Koigi vald (Ambla kihelkond)
Koigi vald (saksa keeles Koick) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Koigi vald (Ambla kihelkond)
Koolme mõis
Koolme mõis (saksa keeles Kohlma) oli eramõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Koolme mõis
Kukevere mõis
Kukevere mõis (saksa keeles Kuckofer) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Kukevere mõis
Kukevere vald
Kukevere vald (saksa keeles Kuckofer) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Kukevere vald
Kurge mõis
Kurge mõis (saksa keeles Kurküll) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Kurge mõis
Kuru mõis
Kuru mõis (saksa keeles Kurro) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Kuru mõis
Kuru vald
Kuru vald (saksa keeles Kurro) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Kuru vald
Kuusalu vald
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Kuusalu vald
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Ambla kihelkond ja Ladina keel
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Ambla kihelkond ja Lääne-Viru maakond
Läste
Läste on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Läste
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Vaata Ambla kihelkond ja Läti Henrik
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Ambla kihelkond ja Lühend
Lõpekund
Lõpekund (Loppegunde) oli Järvamaa muinaskihelkond, mis hõlmas hilisema Järva-Jaani kihelkonna ja Koeru kihelkonna ala.
Vaata Ambla kihelkond ja Lõpekund
Leesi mõis
Leesi mõis (saksa keeles Leesi) oli Lehtse mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Leesi mõis
Lehtmetsa mõis
Lehtmetsa mõis (saksa keeles Lechtmetz) oli poolmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Lehtmetsa mõis
Lehtse
Lehtse on alevik Lääne-Virumaal Tapa vallas, kuni 2005.
Vaata Ambla kihelkond ja Lehtse
Lehtse mõis
Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Lehtse mõis
Lehtse vald (Ambla kihelkond)
Lehtse vald (saksa keeles Gemeinde Lechts) oli vald Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Lehtse vald (Ambla kihelkond)
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Ambla kihelkond ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Ambla kihelkond ja Liivimaa ordu maameister
Linnape
Linnape on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Linnape
Linnape mõis
Linnape mõis (saksa keeles Linnapäh) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Linnape mõis
Linnape vald
Linnape vald (saksa keeles Linnapäh) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Linnape vald
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Vaata Ambla kihelkond ja Maarja
Märjandi mõis
Märjandi mõis (saksa keeles Merjandes) oli Linnape mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Märjandi mõis
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Vaata Ambla kihelkond ja Märt Uustalu
Moe
Moe on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Moe
Moe mõis
Moe mõis (saksa keeles Muddis) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Moe mõis
Moe vald
Moe vald (saksa keeles Muddis) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Moe vald
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Ambla kihelkond ja Muinaskihelkond
Näo
Näo on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Näo
Nõmmküla (Tapa)
Nõmmküla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Nõmmküla (Tapa)
Nõmmküla mõis
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömmküll, varem Kluttorp) oli rüütlimõis, hiljem Riguldi kõrvalmõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Nõmmküla mõis
Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömküll) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Nõmmküla mõis (Ambla)
Nõmmküla vald
Nõmmküla vald (saksa keeles Nömküll) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Nõmmküla vald
Niidu mõis (Ambla)
Niidu mõis (saksa keeles Nido) oli Tapa mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Niidu mõis (Ambla)
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata Ambla kihelkond ja Paide kreis
Palermo mets
Palermo mets on parkmets Rakvere lõunaosas Palermo linnaosas.
Vaata Ambla kihelkond ja Palermo mets
Patika (Tapa)
Patika on küla Lääne-Virumaal Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Patika (Tapa)
Põriki mõis
Põriki mõis (saksa keeles Porrik) oli Pruuna mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Põriki mõis
Piibe maantee
Talvine teeseisund on Piibe maanteel harilikult mõnevõrra kehvem kui Tartu maanteel, kuid ka liiklus on seal märksa hõredam Piibe maantee on ajalooline maantee, mis ühendab Tallinna ja Tartut.
Vaata Ambla kihelkond ja Piibe maantee
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Ambla kihelkond ja Poolmõis
Prümli mõis
Prümli mõis (saksa keeles Heidemetz) oli Rava mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Jõgisoo küla lähedal Järva vallas Järva maakonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Prümli mõis
Prümli vald
Prümli vald (saksa keeles Heidmetz) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Prümli vald
Pruuna
Pruuna on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Pruuna
Pruuna mõis
Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Pruuna mõis
Pruuna-Põriki vald
Pruuna-Põriki vald (saksa keeles Tois und Porrik) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Pruuna-Põriki vald
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Ambla kihelkond ja Rahvusarhiiv
Raka mõis
Raka mõisa (saksa keeles Rakkamois, Rackamois) oli eramõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Raka mõis
Raka vald
Raka vald (saksa keeles Rackamois) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Raka vald
Rava mõis
Rava mõis (saksa keeles Rawaküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Rava mõis
Rägavere mõis (Ambla)
Rägavere mõis (saksa keeles Reggafer) oli Linnape mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Rägavere mõis (Ambla)
Räsna
Räsna on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Räsna
Räsna mõis
Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Räsna mõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Ambla kihelkond ja Rüütlimõis
Reinevere
Reinevere (ka Koigi) on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Reinevere
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Ambla kihelkond ja Ristimine
Roosna mõis
Roosna mõis (saksa keeles Sonorm) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Roosna mõis
Saiakopli
Saiakopli on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Saiakopli
Saiakopli mõis
Saiakopli mõis (saksa keeles Neuhof) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Saiakopli mõis
Saiakopli vald
Saiakopli vald (saksa keeles Neuhoff) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Saiakopli vald
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Ambla kihelkond ja Saksa keel
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Vaata Ambla kihelkond ja Saksi mõis
Suuga mõis
Suuga mõis (saksa keeles Suga) oli Roosna mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Suuga mõis
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Ambla kihelkond ja Taani valdused Eestis
Tamsalu
Tamsalu on vallasisene linn Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Tamsalu
Tamsalu mõis
Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Tamsalu mõis
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Vaata Ambla kihelkond ja Tapa
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Vaata Ambla kihelkond ja Tapa mõis
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Tapa vald
Tapa vald (Ambla kihelkond)
Tapa vald (saksa keeles Taps) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Tapa vald (Ambla kihelkond)
Tõõrakõrve
Tõõrakõrve on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Tõõrakõrve
Tõrevere mõis
Tõrevere mõis (saksa keeles Törrefer) oli Roosna mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Tõrevere mõis
Terakjärve mõis
Terakjärve mõis (saksa keeles Annenhof) oli Pruuna mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Ambla kihelkond ja Terakjärve mõis
Trilli mõis
Trilli mõis (saksa keeles Lilienberg) oli Saiakopli mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Trilli mõis
Uudeküla mõis
Uudeküla mõis (saksa keeles Udenküll) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Ambla kihelkond ja Uudeküla mõis
Uudeküla-Tamsalu vald
Uudeküla-Tamsalu vald (saksa keeles Udenküll und Tamsal) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Ambla kihelkond ja Uudeküla-Tamsalu vald
Vahakulmu
Vahakulmu on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Ambla kihelkond ja Vahakulmu
Väike-Maarja
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.
Vaata Ambla kihelkond ja Väike-Maarja
Viktor Polivanov
Viktor Petrovitš Polivanov (Виктор Петрович Поливанов; 6. november (vkj. 25. oktoober) 1831 Kostroma kubermang – 27. oktoober (vkj. 15. oktoober) 1889 Peterburi) oli Venemaa riigitegelane.
Vaata Ambla kihelkond ja Viktor Polivanov
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Ambla kihelkond ja Virumaa
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Ambla kihelkond ja Wolter von Plettenberg
1270
1270.
Vaata Ambla kihelkond ja 1270
1516
1516.
Vaata Ambla kihelkond ja 1516
1726
1726.
Vaata Ambla kihelkond ja 1726
1868
1868.
Vaata Ambla kihelkond ja 1868
1869
1869.
Vaata Ambla kihelkond ja 1869
1874
1874.
Vaata Ambla kihelkond ja 1874
1880
1880.
Vaata Ambla kihelkond ja 1880
1907
1907.
Vaata Ambla kihelkond ja 1907
1911
1911.
Vaata Ambla kihelkond ja 1911
1930
1930.
Vaata Ambla kihelkond ja 1930
8. juuni
8.
Vaata Ambla kihelkond ja 8. juuni
Tuntud ka kui Ambla kirikukihelkond.