Sarnasusi Aminohapped ja Tsükliinisõltuvad kinaasid
Aminohapped ja Tsükliinisõltuvad kinaasid on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Aktiivtsenter, Arginiin, Eukarüoodid, Katalüüs, Lüsiin, Leutsiin, Proliin, Rakk, Selgroogsed, Seriin, Türosiin, Translatsioon, Treoniin, Valgud.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Aminohapped · Adenosiintrifosfaat ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Aktiivtsenter ja Aminohapped · Aktiivtsenter ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Aminohapped ja Arginiin · Arginiin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Aminohapped ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Aminohapped ja Katalüüs · Katalüüs ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Aminohapped ja Lüsiin · Lüsiin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Aminohapped ja Leutsiin · Leutsiin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Aminohapped ja Proliin · Proliin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Aminohapped ja Rakk · Rakk ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Aminohapped ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Aminohapped ja Seriin · Seriin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Aminohapped ja Türosiin · Türosiin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Aminohapped ja Translatsioon · Translatsioon ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Aminohapped ja Treoniin · Treoniin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Aminohapped ja Valgud · Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aminohapped ja Tsükliinisõltuvad kinaasid ühist
- Millised on sarnasused Aminohapped ja Tsükliinisõltuvad kinaasid
Võrdlus Aminohapped ja Tsükliinisõltuvad kinaasid
Aminohapped on 77 suhted, samas Tsükliinisõltuvad kinaasid 50. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 11.81% = 15 / (77 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aminohapped ja Tsükliinisõltuvad kinaasid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: