Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Anglosaksi Inglismaa ja Anglosaksid
Anglosaksi Inglismaa ja Anglosaksid on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Alfred Suur, Anglid, Athelstan, Canterbury Augustinus, Danelaw, East Anglia kuningriik, Essexi kuningriik, Ethelred II, Friisid, Germaanlased, Hagiograafia, Hastingsi lahing, Inglise keel, Inglismaa, Kenti kuningriik, Knud Suur, Mercia, Normandia, Normanni vallutus Inglismaal, Northumbria, Saksid, Seitse kuningriiki, Stamford Bridge'i lahing, Sussexi kuningriik, Suurbritannia, Svend Harkhabe, Vanainglise keel, Vanapõhja keel.
Alfred Suur
Alfred Suure kuju Winchesteris, autor Hamo Thornycroft Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880 Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.
Alfred Suur ja Anglosaksi Inglismaa · Alfred Suur ja Anglosaksid ·
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Anglid ja Anglosaksi Inglismaa · Anglid ja Anglosaksid ·
Athelstan
Athelstan (Æþelstān) (umbes 895 Wessex – 27. oktoober 939) oli Inglismaa kuningas aastail 924–939.
Anglosaksi Inglismaa ja Athelstan · Anglosaksid ja Athelstan ·
Canterbury Augustinus
Canterbury Augustinus (6. sajandi esimene kolmandik, Rooma – arvatavasti 26. mai 604, Canterbury) oli benediktiini munk, kellest sai 597.
Anglosaksi Inglismaa ja Canterbury Augustinus · Anglosaksid ja Canterbury Augustinus ·
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Anglosaksi Inglismaa ja Danelaw · Anglosaksid ja Danelaw ·
East Anglia kuningriik
Idaanglite kuningriik (vanainglise Ēast Engla Rīce; ladina Regnum Orientalium Anglorum), tänapäeval tuntud kui East Anglia kuningriik oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Anglosaksi Inglismaa ja East Anglia kuningriik · Anglosaksid ja East Anglia kuningriik ·
Essexi kuningriik
Idasakside kuningriik (vanainglise Ēast Seaxna Rīce; ladina Regnum Orientalium Saxonum), tänapäeval rohkem tuntud kui Essexi kuningriik, oli üks anglosakside niinimetatud Seitsmest kuningriigist.
Anglosaksi Inglismaa ja Essexi kuningriik · Anglosaksid ja Essexi kuningriik ·
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Anglosaksi Inglismaa ja Ethelred II · Anglosaksid ja Ethelred II ·
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Anglosaksi Inglismaa ja Friisid · Anglosaksid ja Friisid ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Anglosaksi Inglismaa ja Germaanlased · Anglosaksid ja Germaanlased ·
Hagiograafia
Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.
Anglosaksi Inglismaa ja Hagiograafia · Anglosaksid ja Hagiograafia ·
Hastingsi lahing
Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel, normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja, anglosakside juhiks kuningas Harold Godwinson.
Anglosaksi Inglismaa ja Hastingsi lahing · Anglosaksid ja Hastingsi lahing ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Anglosaksi Inglismaa ja Inglise keel · Anglosaksid ja Inglise keel ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Anglosaksi Inglismaa ja Inglismaa · Anglosaksid ja Inglismaa ·
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Anglosaksi Inglismaa ja Kenti kuningriik · Anglosaksid ja Kenti kuningriik ·
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Anglosaksi Inglismaa ja Knud Suur · Anglosaksid ja Knud Suur ·
Mercia
Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Anglosaksi Inglismaa ja Mercia · Anglosaksid ja Mercia ·
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Anglosaksi Inglismaa ja Normandia · Anglosaksid ja Normandia ·
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Anglosaksi Inglismaa ja Normanni vallutus Inglismaal · Anglosaksid ja Normanni vallutus Inglismaal ·
Northumbria
Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.
Anglosaksi Inglismaa ja Northumbria · Anglosaksid ja Northumbria ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Anglosaksi Inglismaa ja Saksid · Anglosaksid ja Saksid ·
Seitse kuningriiki
Seitse kuningriiki, Bartholomew' "Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas" (1914) Heptarhia (kreeka: ἑπτά + ἀρχή 'seitse' + 'riiki') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
Anglosaksi Inglismaa ja Seitse kuningriiki · Anglosaksid ja Seitse kuningriiki ·
Stamford Bridge'i lahing
Peter Nicolai Arbo maalil Stamford Bridge'i lahingust tabab nool kuningas Harald Hardradat kaela Stamford Bridge'i lahing toimus Stamford Bridge'i külas Yorkshire'is Inglismaal 25. septembril 1066 kuningas Harold Godwinsoni juhitud Inglise armee ja Norra sissetungijate väe vahel, mida juhtisid Norra kuningas Harald Hardrada (vanapõhja keeles Haraldr harðráði) ja Inglise kuninga vend Tostig Godwinson.
Anglosaksi Inglismaa ja Stamford Bridge'i lahing · Anglosaksid ja Stamford Bridge'i lahing ·
Sussexi kuningriik
Lõunasakside kuningriik (vanainglise Sūþseaxna rīce), tänapäeval tuntud kui Sussexi kuningriik, oli sakside koloonia ja hiljem sakside sõltumatu kuningriik Inglismaa lõunarannikul.
Anglosaksi Inglismaa ja Sussexi kuningriik · Anglosaksid ja Sussexi kuningriik ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Anglosaksi Inglismaa ja Suurbritannia · Anglosaksid ja Suurbritannia ·
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Anglosaksi Inglismaa ja Svend Harkhabe · Anglosaksid ja Svend Harkhabe ·
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Anglosaksi Inglismaa ja Vanainglise keel · Anglosaksid ja Vanainglise keel ·
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Anglosaksi Inglismaa ja Vanapõhja keel · Anglosaksid ja Vanapõhja keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Anglosaksi Inglismaa ja Anglosaksid ühist
- Millised on sarnasused Anglosaksi Inglismaa ja Anglosaksid
Võrdlus Anglosaksi Inglismaa ja Anglosaksid
Anglosaksi Inglismaa on 72 suhted, samas Anglosaksid 109. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 15.47% = 28 / (72 + 109).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Anglosaksi Inglismaa ja Anglosaksid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
